2-18-15298 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 12. november 2018 kell 12.45 Tsiviilasja number 2-18-15298 Tsiviilasi J Z avaldus võlgade
) § 475 lg 1 p 17 alusel hagita asjad on ka muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 5 kohaselt võlgade ümberkujundamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
§ 477
lg 1 tulenevalt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
§ 372
lg 1 kohaselt kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.
§ 372
lg 4 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus.
§ 372
lg 2 p 2 alusel kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
- VÕVS § 17 lg 2 p 2, 4 ja 7 kohaselt kohus võib jätta võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata, kui võlgnik ei ole täitnud käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud kohustust. VÕVS § 10 lg 1 sätestab, et enne võlgade ümberkujundamise avalduse kohtusse esitamist peab võlgnik astuma vajalikke samme, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt. Võlgnik on ärakuulamisel teatanud, et pöördus AS-i Coop Pank ja AS-i Swedbank poole laenu saamiseks, millega kustutada võlausaldajate nõudeid ja et tulevikus tal oleks üks võlausaldaja. Võlausaldajate poole võlgade ümberkujundamiseks pole võlgnik pöördunud. Sellega on kohus tuvastanud, et võlgnik ei ole enne kohtule avalduse esitamist VÕVS § 10 lg 1 sätestatud kohustust täitnud. Ei ole võlgnik ka väitnud ega menetluses tõendanud seda, et võlausaldajad on võlgniku kohustuste ümberkujundamisega nõustunud.
- Võlgade ümberkujundamise mõiste on sätestatud VÕVS § 2, mille lg 1 kohaselt võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse 2
(3)2-18-15298 vähendamise teel. Võlgnik tegelikult ei taotlenud kohustuste vähendamist. Kohtule esitatud avalduses ja ka ärakuulamisel on võlgnik teatanud, et tegelikult soovib ta täita kohustusi kõigi võlausaldajate ees, kuid tahab seda teha 72 kuu jooksul. Võlgniku esitatud tuludeklaratsioonide kohaselt 2015 aastal teenis võlgnik netosissetuleku 6 945 eurot (8 246-1 201) ehk keskmiselt 579 eurot kuus (t.lk. 32-37). 2016 aastal teenis võlgnik netosissetuleku 8 474 eurot (10 112-1 638) ehk keskmiselt 706 eurot kuus (t.lk. 38-44). 2017 aastal teenis võlgnik netosissetuleku 9 266 eurot (10 942-1 678) ehk keskmiselt 772 eurot kuus (t.lk. 45-51). Avaldaja on 30.10.2018 esitatud täpsustuses teatanud, et ta soovib jätta endale elamiseks igakuiselt 600 eurot. Avaldaja esitatud andmetele tuginedes ja tema praeguse sissetuleku suurusest lähtudes saab avaldaja tasuda üksnes 172 eurot kuus (772- 600) ehk kogu taotletud perioodi jooksul kokku 12 384 eurot (172 eurot x 72 kuud). Ärakuulamisel esitatud täpsustatud andmete kohaselt on avaldajal kohustusi vähemalt 27 265 eurot ulatuses. Seega ka avalduse rahuldamisel ei suuda avaldaja täita kohustusi võlausaldajate ees vähemalt 14 881 eurot (27 265 - 12 384) või 55% ulatuses. 11.VÕVS 17 lg 2 p 7 alusel kohus ei võta võlgade ümberkujundamise avaldust menetlusse, kui võlgnik on ilmselt tahtlikult teinud võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid. Võlgnik on sõlminud hulgaliselt tehinguid ja tal on tekkinud võlgnevusi 14 võlausaldaja ees. Tehingute arvu ja võlgnikul tekkinud kohustuste mahtu arvestades asub kohus seisukohale, et võlgnik on ilmselt tahtlikult teinud võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid. Ta on korduvalt võtnud kohustusi olles teadlik, et ta ei suuda võetavaid kohustusi täita. Lähtudes eeltoodust keeldub kohus avalduse võlgade ümberkujundamise nõudes menetlusse võtmisest. 12.
§ 372
lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 13.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtumääruse punktis 10 toodust tuleneb, et võlgnik on maksejõuetu. Ärakuulamisel avaldatu kohaselt võlgnik on maksejõuetu vähemalt alates suvest
- Võlgnik on ka ise seda aru saanud, sest on ärakuulamisel kinnitanud, et esitas võlgadest vabastamise avalduse nõustaja ettepanekul ning et ka võlgniku arvates kujunenud olukorras on mõislik esitada pankrotiavaldus. Kohus selgitab avaldajale, et tal on õigus PankrS § 9 lg 1 ja § 13 lg 2 esitada kohtule avaldus enda pankroti väljakuulutamiseks ning koos sellega ka PankrS § 170 lg 1 sätestatud avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
- Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
§ 463lg 1, § 465, § 372 lg 5, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 3
(3)