) § 444 lg 3 alusel otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Maakohus jättis menetluskulud
Hageja on esitanud taotluse riigilõivu 425 eurot, postikulu 8,87 eurot ja õigusabikulu 480 eurot väljamõistmiseks. Riigilõiv ja postikulu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Õigusabikulu jättis kohus kostjalt välja mõistmata. Hagejaks on õigusbüroo, kes pakub isikutele õigusabiteenust, mistõttu ei ole asjakohane teavituste ja päringute koostamiseks kaasata teist õigusbürood. Hageja lepinguline esindaja on ka hageja jurist ja partner. Hageja enda jurist, kes on ka hageja partner, näidates hagiavaldusel ennast lepingulise esindajana, tekitab näilikult juurde menetluskulusid, suurendades sellega hageja sissetulekut. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 3. Themis Õigusbüroo OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 9. juuli 2018 tagaseljaotsuse tühistamist osaliselt menetluskulusid puudutavas osas ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada hageja menetluskulude nõue täielikult. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) esindas hagejat lepingulise esindajana jurist Tanel Riivits õigusbüroost Riivits legal&finance OÜ. T. Riivits vastab
T. Riivits täitis esindusülesannet hagejaga sõlmitud eraldi käsunduslepingu alusel, st teise äriühingu juristina, mitte tulenevalt töösuhtest hagejaga. Lepingulise esindaja ülesandeks Themis Õigusbüroo OÜ-s ei ole õigusabiteenuse osutamine hagejale, vaid teenuse osutamine õigusbüroo klientidele. Õigus kohtumenetluses esindajat kasutada on ka õigusbürool ja selline õigusabikulu on hüvitatav. Õiguse kohaselt kannab menetluskulud see menetlusosaline, kelle kahjuks otsus tehti; 2) olid hageja esindaja toimingud vajalikud ja põhjendatud. Kostja ei esitanud hageja menetluskuludele vastuväiteid. Maakohtu põhjendus ei ole kooskõlas ei kehtiva õiguse ega õiguspraktikaga ning ringkonnakohtul on võimalik maakohtu lahend osaliselt tühistada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu tagaseljaotsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse hageja, vaidlustades maakohtu otsuse osaliselt menetluskulusid puudutavas osas. Hageja taotleb menetluskulude 3 väljamõistmise osas uue otsuse tegemist, millega rahuldada hageja menetluskulude nõue täielikult, s.o mõista kostjalt välja ka hageja õigusabikulu 480 eurot. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas. 6. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et maakohus on jätnud alusetult kostjalt hageja kasuks täies ulatuses välja mõistmata hageja lepingulise esindaja kulu.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kehtestatud ei ole piirangut, et õigusbüroo ei võiks volitada ennast lepingulise esindajana esindama isikut, kes on ka selle õigusbüroo töötaja (jurist) ja partner (osanik), või teist õigusbürood, mille kaudu nimetatud jurist õigusabiteenust osutab. Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu korduvate selgitustega (nt 18.06.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-14, p-d 13–14; 23.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 13). Seega on menetlusosalisel õigus volitada omal äranägemisel end kohtumenetluses lepingulise esindajana esindama iga isikut, kes vastab
Hageja on volitanud ennast esindama teist õigusbürood (Riivits legal&finance OÜ) ja hagejat esindas nimetatud õigusbüroost jurist T. Riivits. Asjas on olemas tõendid selle kohta, et T. Riivits vastab
§-s 218 sätestatud nõuetele. Hageja on kohtule selgitanud, et T. Riivits täitis esindusülesannet hagejaga sõlmitud eraldi käsunduslepingu alusel (st teise äriühingu juristina), mitte tulenevalt töösuhtest hagejaga. Lepingulise esindaja ülesandeks hageja juures ei ole õigusabiteenuse osutamine hagejale, vaid teenuse osutamine hageja klientidele. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et ülaltoodust tulenevalt esindas T. Riivits hagejat lepingulise esindajana käsunduslepingu alusel (käsundusleping on õigus sõlmida suuliselt) ja selline lepingulise esindaja kulu on hüvitatav. 7. Tegemist on tsiviilasjaga, mis anti maksekäsu kiirmenetlusest üle hagimenetlusse. Seega tuleb hageja menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda
§-s 4842; § 172 lg-s 9 ja § 175 lg-s 1 sätestatust.
kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.
lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb õigusabikulu hüvitamist summas 480 eurot, s.o 4,8 töötunni eest tunnitasuga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Suur osa hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingutest on tehtud mitte maksekäsu kiirmenetluses või hagimenetluses, vaid enne kohtumenetluse algust. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt 22.06.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, p 12; 07.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-11, p 16), et selliste kulude hüvitamist ei saa nõuda
menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel, vaid tegemist on kuludega, mille hüvitamiseks tuleb esitada kohtule kahjuhüvitamise nõue VÕS § 128 lg 3 alusel. 4
§-st 4842 tulenevalt ei saa hageja nõuda kostjalt maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist suuremas ulatuses kui 20 eurot. Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu selgitustega 08.03.2017 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16 (p-d 12.1–12.3). Nimetatud 20 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks välja mõista. Ringkonnakohus märgib, et maksekäsu kiirmenetluses on hagejat esindanud juhatuse liige Liina Karlson, mitte lepinguline esindaja T. Riivits. Hagimenetluses tehtud lepingulise esindaja toiminguteks on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud hagi koostamine ja esitamine 2 tundi ning 02.05.2018 järelepäring ja vastus elukoha andmete kohta Soomes 0,4 tundi. Hagiavalduse koostamise ja esitamise ajakulu 2 tundi on mõistlik ning kooskõlas asja olemusega (tegemist on lihtsa ja väikese mahuga üürilepingutest tuleneva võlgnevuse nõudega). Ajakulu järelepäringule ja vastusele elukoha andmete kohta Soomes hüvitamisele ei kuulu. Sellist hageja päringut ja saadud vastust asja materjalides ei ole. Tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta) on kohtupraktika kohaselt mõistlik ning seega moodustab hagejale hüvitatav lepingulise esindaja kulu 200 eurot. 8.
lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.