← Eesti

2-18-8098/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-18-8098 Tsiviilasi J.K. hagi Eesti Vabariigi vastu kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. juuni 2018 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.K. määruskaebus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja (hageja): J.K. , ik XXX esindajad RESOLUTSIOON
  3. Jätta J.K. määruskaebus rahuldamata.
  4. Jätta Tartu Maakohtu
  5. juuni 2018 määruse resolutsioon muutmata.
  6. Muuta maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi.
  7. Jätta menetluskulud J.K. kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
  8. J.K. (hageja) esitas
  9. mail 2018 Tartu Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (kostja), milles palus kostjalt mõista hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot ja varalise kahju hüvitise 20,71 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hagejal probleemid seljaga.
  10. aasta augustis hakkas hageja käima eesti keele kursustel. Seljavalu tõttu pidi ta kursustel käimisest vahetevahel loobuma, sest kool asus teises hoones. Meedikud vabastasid hageja koolist mitmel korral, kuid 18.10.2016, 01.11.2016, 08.11.2016 ja 06.12.2016 seda ei tehtud. Kuivõrd avaldaja kooli minna ei saanud neil päevil seljavalu tõttu, jäi ta palgast ilma. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt põhjustas seljavaluga koolis käimine hagejale vaimset ja füüsilist valu ning hageja koolist vabastamata jätmise tõttu tekkis hagejal ka varaline kahju summas 20,71 eurot. Hageja palub süüdi tunnistada meditsiiniosakonna töötajad, kes teda koolist ei vabastanud ja kelle tõttu jäi ta ilma oma palgast.
  11. Kostja leidis enne hagi menetlusse võtmise otsustamist esitatud seisukohas, et tegu on haldusõigusliku vaidlusega, mis ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse. MAAKOHTU SEISUKOHT
  12. Tartu Maakohtu
  13. juuni 2018 määrusega jäeti hagi menetlusse võtmata ja menetluskulud hageja kanda. TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse ja seetõttu ei saa hagi menetlusse võtta. Kuivõrd hagejale riigikeele õppimise eest tasu maksmise peatamine oli haldusorgani otsus, mis tehti avalik-õiguslikus suhtes, siis sellest tekkinud vaidluse lahendamise pädevus on halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevuses. Kuigi otsuse tegemisel on aluseks võetud asjaolu, et hagejal puudus õppetööst vabastamiseks Tartu Vangla meditsiiniosakonna tõend, ei muuda nimetatud asjaolu vaidlust tsiviilvaidluseks. Hageja ei kaeba raviteenuse osutamise kvaliteedi üle, vaid haldusotsuse peale, millega jäeti talle õppetasu maksmata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  14. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles märkis, et ta ei nõustu maakohtu määrusega. Ei ole õige, et hageja peab pöörduma halduskohtusse. Halduskohus juba arutas seda probleemi asjas 3-16-
  15. Halduskohus lahendas küsimust, kas meedik pidi ütlema valvurile hageja tervise kohta. Vangla jättis hageja palgast ilma seetõttu, et meedik ei vabastanud hagejat koolist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  16. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
  17. juuni 2018 määrus tuleb jätta muutmata.
  18. Hagi sisaldab nii eraõiguslikul kui haldusõiguslikul suhtel põhinevaid nõudeid. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi (TsMS § 1 teine lause). Eraõiguslik on hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Maakohus leidis õigesti viidates Vabariigi Valitsuse 28.06.2017 määrusele nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“, et õppetöö eest tasu maksmata jätmine on haldusõiguslik nõue. Vaatamata sellele, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue on eraõiguslik, leidis maakohus lõppjäreldustel õigesti, et hagi ei saa menetlusse võtta. Kuna maakohus tugines osaliselt valele menetlusse võtmisest keeldumise alusele, muudab ringkonnakohus TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel osaliselt maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi.
  19. Ringkonnakohus leiab, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuli jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Hageja märkis, et kooli minemisest mitte vabastamine tekitas talle hingelist ja füüsilist valu, kuid ei toonud esile põhistatud ehk usutavaks muudetud faktiväiteid selle kohta, et hingelise valu põhjuseks oli vale ravi või ebaõige diagnoos. Hageja ei märkinud 2 ka, et tema tervise kahjustamise oleks kaasa toonud muu tegevus meditsiini osakonna töötajate poolt.
  20. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Üllar Roostoja Andra Pärsimägi 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.