1-10-12769/247

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-12769 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Juhan Sarv Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. septembri 2018 määrus, millega jäeti rahuldamata Sergei Baumeri avaldus täitemenetluse lõpetamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Sergei Baumer (ik XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. septembri 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 07.03.2011 otsusega tunnistati S. Baumer süüdi KarS § 114 p 5, § 201 lg 1, § 418 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 11 aastat vangistust. Sama otsusega mõisteti S. Baumerilt välja menetluskuludena riigituludesse 7808,86 eurot. Kohtuotsus jõustus 07.03.
6. Kohtutäitur algatas 28.03.2013 täiteasjas nr 167/2013/409 täitemenetluse. 06.09.2018 seisuga on S. Baumeri võlgnevuseks 6893,86 eurot.
7. 23.08.2018 esitas S. Baumer maakohtule avalduse täitemenetluse nr 167/2013/409 lõpetamiseks. Avalduse kohaselt on tal kaks kehtivat võlgnevust ca 17 000 euro ulatuses, millest on ta jõudnud tasuda umbes 2000 eurot. Ta lootis vangistuses töötades võlgnevused varasemalt ära tasuda, kuid see ei õnnestunud, kuna temaga juhtus õnnetus ning ta on nüüdsest XXX ja XXX. Samuti ei ole ka alust arvata, et tema tervis paraneks, kuna kinnipidamiskohas puudub võimalus operatsioonide teostamiseks ja taastusravi saamiseks. S. Baumer on seisukohal, et võlg on perspektiivitu. Avaldusele on lisatud Eesti Töötukassa 02.05.2018 otsus nr TVH/18/019836, mille kohaselt puudub S. Baumeril perioodil 12.04.2018 – 11.04.2019 töövõime.
8. Viru Maakohtu 06.09.2018 määrusega jäeti S. Baumeri taotlus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 167/2013/409 rahuldamata.
9. KrMS § 418 lg 2 sätestab, et täitmiskohtunik võib loobuda süüdimõistetult menetluskulude sissenõudmisest kui see võib ohustada süüdimõistetu resotsialiseerumist.
10. Elektroonilisest kohtutäiturite andmekogust nähtub, et täiteasjas nr 167/2013/409 on täitmisel S. Baumeri suhtes menetluskulude nõue seisuga 06.09.2018 summas 6893,86 eurot. Käesoleval ajal kannab S. Baumer Viru Vanglas karistust ja tema kõige hilisem vabanemise tähtaeg on 29.04.
11. Avalduse kohaselt takistab otsuse täitmist see, et isikul puudub töövõime ja ta ei saa tööhõives osaleda.
12. Maakohus on seisukohal, et avalduses toodud asjaolud ei anna alust täitemenetluse lõpetamiseks. Asjaolu, et isik kannab vanglakaristust ning tal puudub töövõime, ei tähenda, et täitemenetluse läbiviimine oleks sisuliselt ikkagi perspektiivitu ja takistaks tema resotsialiseerumist. Avaldusele lisatud töövõime hindamise lehe kohaselt puudub S. Baumeril töövõime perioodil 12.04.2018 – 11.04.
13. Seega ei ole välistatud S. Baumeri töövõime võimalik taastumine pärast nimetatud perioodi. Määruskaebus
14. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu S. Baumer, kes taotleb ringkonnakohtult, et viimane küsiks kohtutäituri ja Riigi Tugiteenuste Keskuse arvamust täitemenetluse perspektiivsuse kohta, Viru Vangla sotsiaaltöötaja arvamust resotsialiseerumise perspektiivi hindamise kohta ning Viru Vangla arsti arvamust S. Baumeri tervisliku seisundi kohta. Kokkuvõtvalt taotleb S. Baumer maakohtu määruse tühistamist ja tema suhtes täitemenetluse lõpetamist.
15. Maakohtu järeldus, et S. Baumeri töövõime võib taastuda, on alusetu ning maakohus rikkus seeläbi menetlusnorme. Täitemenetluse perspektiivi hindamiseks oli vajalik küsida kohtutäituri ja Riigi Tugiteenuste Keskuse arvamust, kes saaks analüüsida tema majanduslikku ja tervislikku seisundit ning teha sellest kokkuvõtte. Maakohus seda ei teinud.
16. XXXXX.
17. Ringkonnakohus tegi 21.09.2018 päringu Riigi Tugiteenuste Keskusele, kohtutäitur K. Järvetile ning Viru Vangla arst R. Aadamsoole, küsides arvamust S. Baumeri poolt esitatud taotluste kohta. Ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks küsida Viru Vangla sotsiaaltöötaja arvamust S. Baumeri resotsialiseerumise perspektiivi kohta, kuna tema kõige hilisem vabanemise tähtaeg on 29.04.
19. Riigi Tugiteenuste Keskus leidis oma 24.09.2018 vastuses, et S. Baumeri poolt taotluses toodud asjaoludel ei ole võimalik täitemenetlust lõpetada. Asjaolu, et isik kannab vabadusekaotuslikku karistust ning tal puudub töövõime, ei tähenda, et täitemenetluse läbiviimine oleks perspektiivitu ja takistaks tema resotsialiseerumist. S. Baumer on korduvalt taotlenud nii täitemenetluse lõpetamist kui ka sissenõudmisest loobumist. Rahaliste vahendite puudumine ei ole piisav, et isikut kohustustest vabastada. Läbi aastate on pigem jäänud mulje, et S. Baumer tegutseb pidevalt eesmärgiga kohustustest vabaneda, s.o neid mitte täita. Kokkuvõtvalt leidis Riigi Tugiteenuste Keskus, et maakohtu määrus on õiguspärane ja põhjendatud.
20. Kohtutäitur K. Järvet leidis oma 03.10.2018 vastuses, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata, kuna menetluskulude täitmine peatub ajaks, mil isik kannab vanglas karistust. Töövõime puudumise korral aga hakkab S. Baumer töövõimetuspensioni saama. Ühtlasi leidis kohtutäitur, et Eestis on tuhandeid 2 inimesi, kellel on piiratud töövõime, kuid kes tasuvad endal lasuvaid võlgnevusi.
21. Viru Vangla esitas 04.10.2018 ringkonnakohtule S. Baumeri raviloo väljavõtte perioodist 01.03.2018 – 29.08.2018 ning leidis kokkuvõtvalt, et S. Baumeri tervisekahjustuse muutlikku iseloomu arvestades on tema tervislik seisund, muuhulgas töövõimelisus, lähiajal raskesti prognoositav. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
22. Kriminaalkolleegium, võttes arvesse kohtutoimikus olevaid materjale, S. Baumeri määruskaebust ning kirjalikes seisukohtades toodud asjaolusid, ei tuvastanud sarnaselt maakohtuga taolisi erandlikke asjaolusid, mis tooksid kaasa S. Baumeri suhtes täitemenetluse lõpetamise.
23. Menetluskulude täitmisele pööramisest loobumine KrMS § 418 lg 1 p 2 alusel tuleb kõne alla juhtudel, kui kohus on veendunud, et menetluskulude täitmisest loobumine toob endaga kaasa positiivseid muudatusi isiku elus ja motiveerib teda edaspidi õiguskuulekalt käituma. S. Baumerile mõisteti kõnealused menetluskulud juba Viru Maakohtu 07.03.2011 otsusega, mis jõustus 07.03.
24. Kokku mõisteti S. Baumerilt välja menetluskulud summas 7808,86 eurot. Käesolevalt on menetluskulude jääk 6893,86 eurot. Seega on S. Baumer suutnud ca 6 aasta jooksul menetluskulusid tasuda üksnes summas 915 eurot. S. Baumer viitab küll määruskaebuses enda tervisega seotud probleemidele ja võimetusele kinnipidamiskohas tööd teha, kuid süüdimõistetu on 100 % töövõimetuks kuulutatud alles
25. aastal. Seega enne käesolevat aastat oli S. Baumeril ca 5 aasta jooksul võimalik kinnipidamiskohas mingisuguselgi viisil tööd teha ning menetluskulusid tasuda, kuid isik seda ei teinud. Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohus veendunud, et menetluskulude täitmisest loobumine võiks S. Baumeri puhul kaasa tuua positiivseid muudatusi. Kriminaalkolleegiumile ei nähtu, et S. Baumer oleks täie tõsidusega üritanud täita temale kohtuotsusega määratud rahalisi kohustusi, mistõttu ei ole menetluskulude täitmisest loobumine tema puhul õigustatud. Seejuures tuleb arvestada ka sissenõudja huvisid. Antud juhul Riigi Tugiteenuste Keskus on põhjendanud, miks riik ei nõustu täitemenetluse lõpetamisega. Ringkonnakohus ei tuvastanud selliseid asjaolusid, mis kaaluksid üles sissenõudja huvid.
26. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 06.09.2018 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Maarika Kuusk Juhan Sarv 3