KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus 5. november 2018 1-13-3408 Maarika Kuusk, Tiit L

) § 199 lg 2 p 4 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 22.

jaanuari

1. a kohtuotsusega mõistetud 20 aasta pikkuse vangistusega. Karistuse algusaeg on
2. august 2008 ja see lõpeb
3. augustil
6. augustil 2018 esitas Viru Vangla maakohtule materjalid V. Tarasovski tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega. Vangla ega prokurör vabastamist ei toeta.
7. Viru Maakohtu
8. oktoobri
9. a määrusega jäeti V. Tarasovski enne tähtaega karistuse kandmiselt elektroonilise valvega vabastamata. Maakohus leidis, et formaalsed alused

§ 76

lg 1 p 1 kohaldamiseks on olemas,

§ 76lg-st 4 tulenevad vabastamise eeldused on aga täitmata.

1. Kinnipeetaval on karistusregistri järgi kaks kehtivat kriminaalkaristust. Praegu kannab ta karistust varguse, röövimise ja mõrva eest. Kuritegude laad kordub. Ka kinnipeetava käitumine vangistuses ei ole õiguspärane: tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav viibib vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas.
2. Positiivsena tõi kohus välja, et V. Tarasovski on omandanud riigikeele A1-B1 tasemed, põhihariduse ja läbinud kaks sotsiaalprogrammi. Ta osaleb majandus- ja keraamikatöödel. Positiivseks luges kohus ka elu- ja töökoha olemasolu. Samas tõi aga kohus välja, et V. Tarasovski töötas ka enne vangistust ja tuli majanduslikult toime, ent pani majandusliku kasu saamiseks toime kuritegusid. Seega ei erine kinnipeetava vabanemisejärgsed elutingimused oluliselt varasematest elutingimustest, mistõttu ei olnud need kohtu jaoks määrava tähtsusega ka uute kuritegude ärahoidmise seisukohast. Negatiivselt mõjutab kinnipeetava majanduslikku toimetulekut 26 500 euro suurune nõue. Kuritegude toimepanemine grupis näitab, et V. Tarasovski suhtlusringkonda kuulub kriminaalse taustaga isikuid. Ehkki V. Tarasovski enda sõnul kriminaalkorras karistatud isikutega ei suhtle, nähtub, et ta suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega kirja teel.
3. Kohtul puudus veendumus, et praeguseks ärakantud karistus oleks täitnud oma eesmärgi ning mõjutanud kinnipeetavat kuritegelikust käitumisest täielikult loobuma. Seega puudus kohtul ka veendumus, et ennetähtaegse vabastamisega kaasnev katseaeg – 9 aastat 10 kuud ja 24 päeva ja käitumiskontrollile allutamine maksimaalselt 24 kuuks, on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uusi kuritegusid. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Tarasovski, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega vabastada ta tingimisi enne tähtaega allutamisega elektroonilisele valvele. V. Tarasovski heidab maakohtule ette kaalutlusõiguse mittetäielikku teostamist. Tema määruskaebus seisneb lühidalt kokkuvõetuna järgmises.
5. Kohus on sisuliselt jätnud arvestamata süüdistatavat positiivselt iseloomustavad isikuomadused, sidemed vabaduses ning selle, et V. Tarasovski on ära kandnud juba pika vangistuse. Ta on täitnud kõik individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid.
6. Ennetähtaega vabastamata jätmist ei saa põhjendada sellega, et isik viibib tugevdatud järelevalvega osakonnas. Sel aastal on Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonnast ennetähtaegselt vabastatud 6 isikut. V. Tarasovski ei saa endale ise vanglas osakonda valida ja tugevdatud järelevalve ei tähenda, et ta oleks korrarikkuja.
7. V. Tarasovskit on küll distsiplinaarkorras karistatud elektriseadme korra rikkumisega seoses, ent tema karistuseks määrati kergeim karistuse liik – noomitus. Antud eksimusest ei saa järeldada, justkui ei oleks määruskaebuse esitaja teinud oma kuritegelikust käitumisest vajalikke järeldusi ning valmis muutuma. Seega on V. Tarasovski puhul siiski õiguspärase käitumise kriteerium vanglas täidetud. Ka maakohus ise on leidnud, et V. Tarasovski käitumine on vangistuses muutunud paremuse poole. Määruskaebuse esitaja kinnitab, et soovib elada õiguskuulekalt ning teda ei seo kriminaalse eluga enam miski.
8. Kohus on välja toonud V. Tarasovski 26 500 euro suuruse hagi, mis võib negatiivselt mõjutada tema toimetulekut. V. Tarasovski kinnitab, et soovib hagi tasuda ning selleks annab võimaluse töökoht ehitusvallas, kus on tavapärasest kõrgemad palgad. Ka praegu teeb ta nii majandus-kui keraamikatöid, ent saadav sissetulek (50-70 eurot kuus), ei võimalda hagisid täies määras tasuda.
9. V. Tarasovski peab tõepoolest kirjavahetust teises vanglas viibiva tuttavaga. Ühegi vabaduses oleva kriminaalkorras karistatud isikuga ta kirjavahetust ei pea. Määruskaebuse esitajale teadaolevalt ei ole see kirjavahetus keelatud ning ka seadus ei luba pidada seda negatiivseks asjaoluks. 2

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). V. Tarasovski puhul on esimesed tingimisi ennetähtaegse vabastamise eeldused täidetud osaliselt: ta on täitnud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid: omandanud riigikeele A1-B1 taseme ja läbinud sotsiaalprogrammid, ent tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Ehkki kinnipeetava hinnangul on tegemist vähetähtsa üleastumisega, mille eest teda karistati vaid noomitusega, leiab ringkonnakohus siiski, et maakohtule ei saa ette heita kaalutlusõiguse rikkumist, mis on liiatigi kooskõlas kassatsioonikohtu praktikas avaldatuga. 3

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid kogumis vaagides otsustada, kas süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). 22. Kuriteo toimepanemise asjaolude all mõistetakse vangistuse aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti ja tehiolusid ning süüdimõistetu isiku raames süüdlase süü suurust ja isiksuseomadusi. V. Tarasovski kannab käesolevalt liitkaristust varem röövimise toime pannud isikuna relvaga ähvardades grupi poolt toime pandud röövimise eest suures ulatuses (

§ 200

p-d 4,6,7,8), teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise (

§ 136

lg 1), teise inimese tapmise teise süüteo varjamise ja teise süüteo toimepanemise hõlbustamise eesmärgil (

§ 114

p 5), varem varguse ja röövimise toime pannud isikuna suures ulatuses võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk suures ulatuses varguse grupi poolt ja sissetungimisega (

§ 199

lg 2 p 4, 6, 7, 8) ja tulirelva ja suures koguses laskemoona ebaseaduslikus käitlemises (

§ 418

lg 2 p 2), tulirelva helisummuti ebaseaduslikus käitlemises (

§ 420

lg 1) ja teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumenti õiguste omandamiseks kasutamises (

§ 349). 23.

Kohtukolleegiumi hinnangul iseloomustab juba V. Tarasovskile mõistetud karistus – 20 aastat vabadusekaotuslikku karistust, kuritegude raskust. V. Tarasovski kuritegude tehiolud olid ringkonnakohtu hinnangul rasked ning õigushüve, mida kahjustati pöördumatu. Kahtlemata tuleb V. Tarasovski süüd pidada suureks ning arvestades kuritegude rohkust ning süüdlase ükskõiksust inimelu, teiste isikute vara ja vabadusõiguse vastu, on kohtukolleegiumi hinnangul suur oht, et V. Tarasovski võib vabanedes taas hakata toime panema nii isiku- ka isikuvastaseid kuritegusid.

1. Kohtukolleegium leiab, et õigushüved, mida V. Tarasovski vabanedes võib kahjustada, on niivõrd suure kaaluga, et tema vabastamiseks ei piisa vaid mõningatest positiivsetest asjaoludest, millel ringkonnakohus peatus määruse p-des 19 ja
2. Kuriteo asjaolud kaotavad ajas kaalu, ent praegusel juhul ei ole ka 10-aasta pikkune ärakantud karistus, individuaalse täitmiskava täitmine ning töö- ja elukoha olemasolu sellisteks asjaoludeks, et need kaaluks tugevalt üles kuritegude toimepanemise asjaolud ning süüdimõistetu isiku. Riigi jaoks ei ole mingilgi viisil odavam vabastada karistuse kandmiselt inimene, kellelt võib oodata uusi vara- ja isikuvastaseid kuritegusid. 4