Obsah (5)

§ 64§ 74§ 68§ 327§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. november 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-2049 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vai

) § 184 lg 21 p 1, § 345 lg 1 ja § 280 lg 1 järgi ning

§ 64

lg 1 kohaldamisega mõisteti talle liitkaristuseks 9 aastat vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus, suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise, s.o Harju Maakohtu

1. mai
2. a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, ning kohus mõistis D. Sažinile liitkaristuseks 9 aastat 9 kuud 13 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti D.

Sažini karistuse kandmise alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o

1. september
2. Kohtuotsus jõustus
3. juulil
5. Viru Maakohtu
6. oktoobri
7. a määrusega jäeti D. Sažin vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata. 2.1 D. Sažini vabanemisjärgsed elutingimused soodustavad tema seaduskuulekust. D. Sažinil on olemas kindel elukoht ning kriminaalhooldusametniku hinnangul vastab see elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. D. Sažinil on olemas ka garanteeritud töökoht. Majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes on tähtis ka asjaolu, et D. Sažinil puuduvad rahalised kohustused ning tal on vabanemisfondis piisavalt vabu vahendeid. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et vabaduses ootavad kinnipeetavat lähedased, kes on valmis teda nii materiaalselt kui ka moraalselt toetama. Samas märkis kohus, et kinnipeetava head vabanemisjärgsed elutingimused on kindlasti oluliseks, kuid mitte ainsaks otsustavaks tingimuseks tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamisel. 2.2 D. Sažin seadis endale vangistuses eesmärgiks õppimise ja riigikeele omandamise ning vangla materjalidest nähtub, et siiani on kulgenud kõik nii nagu plaan ette näeb. D. Sažin on vangistuse jooksul töötanud (sh väljaspool vanglat), omandanud keskharidust, osalenud riigikeele kursustel ning suitsetamisest loobumise nõustamisel. Vangla hinnangul alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega seonduv risk ja ohtlikkus puuduvad. Kohus tunnustab D. Sažinit selle eest, et ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke. Samas tuleb arvestada asjaolu, et D. Sažinil on käesoleval ajal üks kehtiv distsiplinaarkaristus. D. Sažin viibib kinnipidamisasutuses juba alates
8. septembrist 2013, kuid distsiplinaarkaristus määrati
9. aprillil
10. Järelikult ei ole rikkumine pandud toime karistusaja alguses, mil see võiks olla selgitatav vanglas kehtiva korra tundmaõppimise ja sellega kohanemisega. Kohus möönab, et tegemist ei ole raske rikkumisega, kuid leiab, et kui kinnipeetav ei suuda järgida vanglas kehtestatud korda, siis ei pruugi isik seda teha ka kriminaalhooldusel olles. Samuti tuleb kohtul arvestada seda, et D. Sažini suhtes on käimas uus kriminaalmenetlus vanglas toimepandud kuriteo osas

§ 327lg 1 järgi (massilised korratused kinnipidamiskohas, toimepanemise aeg 23.

juuni 2015.). Esimese astme kohus on

1. septembril 2018 teinud D. Sažini suhtes süüdimõistva kohtuotsuse, mõistes karistuseks vangistuse ja kohaldades tema suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Mõistagi ei saa eirata süütuse presumptsiooni, kuid võimatu on mööda vaadata asjaolust, et D. Sažin on ennast oma käitumisega vanglas pannud olukorda, kus teda on põhjust süüdistada uues kuriteos. 2.3 D. Sažini näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud (kaks kehtivat kriminaalkaristust). Tõsi, kinnipeetav kannab reaalset vanglakaristust esimest korda, kuid kehtiv distsiplinaarkaristus ning lisandunud kriminaalasi tekitavad kohtus kahtluse, et seni kantud karistus ei ole D. Sažini puhul oma eesmärki veel täitnud. Mööda ei saa vaadata ka kinnipeetava varasemast elukäigust. Harju Maakohtu
2. mai
3. a otsusega anti D. Sažinile võimalus kanda temale mõistetud karistust vabaduses. Karistusest tingimisi vabastamine koos süüdlase allutamisega käitumiskontrollile ei osutunud piisavaks, et välistada D. Sažini poolt uue kuriteo toimepanemist. D. Sažin pani katseajal toime uued kuriteod (võltsitud dokumendi kasutamine eesmärgiga omandada õigusi, ametliku dokumendi saamiseks valeandmete esitamine ning isikute grupis ja suure varalise kasu saamise eesmärgil suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine). Uute kuritegude toimepanemine katseajal ilmestab selgelt ohuprognoosi uute kuritegude toimepanemiseks. 2.4 Väärib tunnustust, et kinnipeetav on avaldanud valmisolekut elada edaspidi seaduskuulekat elu. Vaatamata eeltoodule oleks D. Sažini vabastamine elektroonilise valve alla käesoleval ajal ennatlik. Maakohtu otsusega mõisteti D. Sažinile liitkaristuseks 9 aastat 9 kuud 13 päeva vangistust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav kandnud temale mõistetud karistusest ära natukene rohkem kui viis aastat, kuid vangla iseloomustusest nähtuvalt on ta alles viimastel aastatel oma käitumist parandanud. Varem oli ta põhimõtteline tööst keelduja ja osales vanglarahutuses. Olukorras, kus isik kannab ligi kümneaastast vanglakaristust, ei saa kohus tema kolmeaastase rahuldava või hea käimise põhjal jõuda järeldusele, et ennetähtaegse vabanemise korral käituks ta vabaduses seaduskuulekalt.
4. D. Sažin esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 3.1 Süüdimõistetu arvates on maakohus hinnanud

§ 76lg-s 4 loetletud asjaolusid valikuliselt.

Kohtumäärus ei ole põhjendatud ega veenev. Kohus on arvesse võtnud D. Sažini süü suurust, ent

§ 74lg 4 selleks alust ei anna.

Süü suurust hinnati juba kohtuotsuse tegemisel ja karistuse mõistmisel. Võttes vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel uuesti arvesse süü suuruse, on kohus vääralt kohaldanud materiaalõigust. Kohtu põhjendused lähtuvad 2 ekslikult eeldusest, et kuriteo asjaolude tähtsus aja jooksul ei vähene ja eeskätt seetõttu ei saa süüdimõistetult eeldada õiguskuulekat käitumist vabaduses. 3.2 Kohus toetus kustunud karistusele, mis kohtupraktikat arvestades ei ole lubatav. Samuti on kohus toetunud esimese astme kohtu otsusele, mis ei ole veel jõustunud. Vangla on hinnanud uue kuriteo toimepanemise riski väikseks. Süüdimõistetu käitumine on muutunud vaid positiivses suunas. Otstarbekas oleks vabastada ta ennetähtaegselt, kohaldades katseaega, sest nii säilib tema üle kontroll, mis teda distsiplineerib ja aitab kaasa ühiskonda sulandumisele. 3.3 Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei ole kohus seotud vangla ega prokuratuuri seisukohtadega, kuid kohtulahend peab tuginema tõenditele. Peamised tõendid on praegusel juhul kriminaalhooldusametniku arvamus ja vangla iseloomustus ning nendes kajastatud asjaoludele teistsuguse hinnangu andmiseks tuli kohtul tugineda kaalukatele argumentidele või tõenditele, mitte isiku varasemale karistusele. Maakohus on tuvastanud mitmeid asjaolusid, mis lubavad järeldada, et karistus on oma eesmärgi täitnud. D. Sažinil on olemas kindel elukoht ja garanteeritud töökoht. Tal puuduvad võlad ja vabanemisfondi on kogunenud rahalisi vahendeid. Olemas on toetavad lähedased. D. Sažin on lõpetanud 11. klassi ja jätkab õpinguid 12. klassis. Vangistuse jooksul on ta töötanud, sh väljaspool vanglat. Lisaks on ta osalenud suitsetamisest loobumise nõustamisel. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega seoses risk ja ohtlikkus puuduvad. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED 4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alust ei ole. 5.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20.) 6. Erinevalt süüdimõistetust on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus ei ole

§ 76

lg 4 alusel kaalutlusotsust langetades eksinud ning kohtumääruse põhjendused on selged ja ammendavad. Maakohus on küll tuvastanud D. Sažinit positiivselt iseloomustavaid asjaolusid (elu- ja töökoha olemasolu, toetavad lähedased, vangistuses töötamine ja õppimine), ent seejärel põhjendatult leidnud, et need ei ole piisavad, et teda praegusel ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Seejuures on kohus põhjendatult arvesse võtnud, et tegemist ei ole esimest korda kriminaalkorras karistatud isikuga. Väheoluline ei ole ringkonnakohtu hinnangul seegi, et D. Sažin on pannud uue kuriteo toime ajal, mil ta oli eelmise kohtuotsusega allutatud katseajale ning tema suhtes teostati kriminaalhooldust. Samuti ei ole D. Sažini käitumine karistuse kandmise ajal olnud laitmatu, kuivõrd isikul on kehtiv distsiplinaarkaristus. Kõiki neid asjaolusid kogumis arvestades ei saa kriminaalkolleegium pidada põhjendatuks vabastada süüdimõistetut vangistusest tingimisi ennetähtaegselt selleks esimese võimaluse avanemisel.

1. Ebaõige on D. Sažini etteheide, mille kohaselt on maakohus teda vabastamata jättes tuginenud kustunud karistusele. Maakohus on tuvastanud, et D. Sažinil on kaks kehtivat kriminaalkaristust ning 3 ringkonnakohus veendus karistusregistri andmetele tuginedes, et see väide vastab tõele. D. Sažin on süüdi mõistetud Harju Maakohtu
2. mai
3. a ja Harju Maakohtu
4. mai
5. a otsusega, mille alusel mõistetud liitkaristust süüdimõistetu hetkel kannabki. D. Sažin ei ole täpsustanud, milline karistus on tema hinnangul käesolevaks ajaks kustunud. Samuti on alusetu D. Sažini väide, justkui oleks maakohus teda vabastamata jättes tuginenud veel jõustumata esimese astme kohtu otsusele. Maakohtu määruses on selgelt öeldud, et D. Sažini suhtes on käimas uus kriminaalmenetlus, milles teda süüdistatakse

§ 327lg 1 järgi, et maakohus on D.

Sažini selles kuriteos

1. septembri
2. a otsusega süüdi tunnistanud, kuid kohtuotsus ei ole veel jõustunud. Kõik need asjaolud vastavad tegelikkusele, mistõttu ei saa ette heita, et kohus on neid määruse tegemisel arvesse võtnud.
3. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Tiit Lõhmus Mati Kartau 4