Obsah (5)

§ 4§ 90§ 180§ 203§ 55

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised Resolutsioon Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-18-816 7. august 2018 Karin Jõks

) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine iseseisva kohtuasjana ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 alusel on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. 3. Kaebaja heidab kohtule ette vigu menetlustoimingute tegemisel. Sellise olukorra lahendamiseks on ette nähtud menetluskord: 1) menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta (

§ 90

lg 1); 2) kui halduskohus on oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi, siis on poolel ja kolmandal isikul õigus esitada halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebus (

§ 180

lg 1) ning määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus (

§ 203

). Eeltoodu tähendab, et kaebajal puudub õigus esitada eraldi kohtuasjana kaebus selle peale, et kohus on eksinud menetlustoimingute tegemisel. Kui kaebaja leiab, et kohus on mõnes menetluses menetlusnorme rikkunud, siis tuleb tal esitada oma etteheited selle menetluse raames, kas vastuväitena või apellatsioon- või määruskaebusena. Kaebajal puudub õigus esitada kohtule selle kohta eraldi kohtuasjana menetletav kaebus.

1. Kohus selgitab kaebajale, et kohtute infosüsteemi andmetel on käesoleval aastal halduskohtule esitatud kaebaja kaebuste menetlus kas lõpetatud kaebuse tagastamise määrusega või on nende menetlusse võtmine otsustamisel. Menetlusnormid ei nõua seda, et kohus peab kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks küsitud andmed või dokumendid enne määruse tegemist edastama kaebajale või küsima nende kohta kaebaja seisukohta. Kohus teeb seda ainult siis, kui selleks on sisuline vajadus. See, millistele asjaoludele ja dokumentidele kohus kaebuse tagastamisel tugines, on kaebajale nähtav määrusest. Kui kaebaja peab vajalikuks nende dokumentidega tutvuda, siis on tal võimalus taotleda dokumentide edastamist talle või toimikuga tutvumist. Seda võimalust on kaebaja ka kasutanud (näiteks kohtuasjades 3-18-243, 3-18-324). Kinnipeetava kaebustes vangla vastu kogub kohus asja menetlusse võtmise otsustamiseks reeglina andmeid ja dokumente, mis kaebajal on juba olemas - andmed selle kohta, kas kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, kaebaja esitatud vaie või kahju hüvitamise taotlus ja nende kohta tehtud vangla otsused. Selliseid dokumente ei pea kohus kaebajale uuesti edastama. Kui kaebaja ei nõustu kaebuse tagastamisega, siis on tal õigus esitada määruskaebus ning seda on kaebaja korduvalt teinud.
2. Kuna kaebajal ei ole õigust praeguse kaebuse esitamiseks, siis jätab kohus riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 2 alusel rahuldamata kaebaja taotluse esindaja saamiseks. Kui kaebaja leiab, et ta vajab esindajat konkreetsetes kohtuasjades, siis tuleb tal esitada riigi õigusabi taotlus vastava kohtuasja raames.
3. Kaebaja soovis tema õiguskaitse tagamist ja kõigi kohtumenetluste peatamist seni, kuni lahendatakse praegune kaebus. Seda kaebaja avaldust võib mõista esialgse õiguskaitse taotlusena. Kohus jätab

§ 55lg 2 alusel taotluse läbi vaatamata.

Kaebaja on esitanud tuvastamiskaebuse, sellise nõude puhul ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Tuvastamiskaebuse rahuldamisel ei ole reeglina mingit otsest õiguslikku tagajärge, seega ei saa sellist tagajärge luua ka esialgse õiguskaitse kohaldamise kaudu. Tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega. Seda, et menetluse peatamist tuleb kaebajal taotleda vastavates menetlustes, selgitas kohus kaebajale juba 10.05.2018 (tl 7). 7. Kuna kaebus tagastatakse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivust vabastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik