Obsah (5)

§ 651§ 45§ 50§ 65§ 41

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-16-1225 Otsuse kuupäev 29. september 2017 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi A.B. kaebus Tallinna Vangla vastu mittevara

) § 45 lg 1 sätestab, et kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseaduse (alates 01.07.2015 ehitusseadustiku) alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse.

§ 651lg 1 alusel laienevad eeltoodud nõuded ka kartserile.

Alates 06.07.2015 eluruumile esitatavad nõuded kehtestati majandus- ja taristuministri 02.07.2015.a määrusega nr

1. Enne seda kehtisid eluruumidele Vabariigi Valitsuse 26.01.1999.a määrusega nr 38 kehtestatud nõuded. Määrused nägid ette järgmist: 3 - eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumide tuulutamiseks ning tagab nendes piisava loomuliku valgustuse. Kuni 05.07.2015 ei tohtinud akna ja põranda pindala suhe olla väiksem kui 1:8; - eluruumis peab olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse; - eluruum peab olema varustatud klosetiga (alates 06.07.2015 tualetiga) või selle puudumisel kloseti (tualeti) kasutamise võimalusega samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal; - eluruumis või samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal peab olema tagatud vähemalt külma vee saamise võimalus.
2. Kaebaja on teinud mitmeid etteheiteid kinnipidamistingimustele, kuid ei ole nende kohta konkreetseid tõendeid esitanud. Kaebaja viitab „Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee“ raportile, mis koostati ajavahemikul 30.05.2012 - 06.06.2012 toimunud külastuse kohta (kättesaadav CPT kodulehelt aadressil www.coe.int/en/web/cpt/home, edaspidi CPT raport). Raporti punktides 56 ja 57 on öeldud, et Tallinna Vangla kartserikambrites oli halb ventilatsioon ja väga vähene loomuliku valguse pääs kambrisse. Kaebaja viitab ka õiguskantsleri seisukohtadele. Praeguses kaebuses vaadeldavatesse perioodidesse langeb õiguskantsleri 09.07.2014.a kontrollkäik Tallinna Vanglasse. Kontrollkäigu kokkuvõttes (kättesaadav õiguskantsleri kodulehel www.oiguskantsler.ee) on märgitud, et kontrollkäik hõlmas kartserihoonet (K-hoonet) ning eluhooneid E1 ja E
3. Õiguskantsler andis soovituse eemaldada valgustusolude parandamiseks K hoone akendelt kõik metallkatted. Tingimused kambrites 89 ja 79
4. Kaebaja väitel esinesid K1 osakonna kambrites 89 ja 79 puudused ventilatsiooni, WC ning kunstliku ja loomuliku valgustuse osas.
5. Kohtu hinnangul puuduvad tõendid selle kohta, et kambrite ventilatsioon, WC või kunstlik valgustus ei vastanud õigusaktide nõuetele. Kambrites oli olemas loomulik ventilatsioon. Vastustaja kinnitusel sai mõlemat kambrit õhutada akna küljes paikneva tuulutusava kaudu, seda sai kaebaja ise avada. Kaebaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Õigusaktid ei näe ette sundventilatsiooni (mehhaaniline ventilatsioon, näiteks ventilaator või ventilatsiooniagregaat) nõuet ning sellist ventilatsiooni ei ole üldiselt teadaolevalt enamuses eluruumides. Kambrites oli olemas tualett. Kambris 89 oli tualett eraldi ruumis, tegemist oli vesiklosetiga ja selles paiknes wc-pott (tl 70). Kambris 79 oli poolte kinnitusel aasia tüüpi tualett. Otsuse punktis 5 toodud nõuded ei näe ette, et eluruumis peab olema vesiklosett ehk WC. Sõnad „klosett” ja „tualett“ on eesti keeles kasutusel üldmõistena. Eluruumile esitatavaid miinimumnõudeid täidab ka aasia tüüpi tualett. Kaebaja oli kambris 79 üksi ja tema õigusi ei rikkunud see, et tualett ei asunud eraldatud ruumis. Kambri, sh tualeti puhastamine on

§ 45lg 2 alusel kinnipeetava kohustus.

Kohus nõustub sellega, et kaebaja sai haisu ära hoida tualeti puhtuse eest hoolitsedes. Vastustaja kirjeldas üksikasjalikult, kuidas oli korraldatud kambrite kunstlik valgustus, kaebaja ei ole seda omapoolsete konkreetsete andmetega ümber lükanud. Kohtul puudub põhjus 4 kahelda, et kambrite piisav kunstlik valgustus oli tagatud. Puudustele kunstlikus valgustuses ei ole viidatud ka õiguskantsleri seisukohtades või CPT raportis.

1. Põhjendatud võib olla kaebaja väide, et ruumide aknad ei olnud piisavad punktis 5 toodud nõuetele vastava loomuliku valgustuse tagamiseks. Sellele puudusele on viidanud CPT ja õiguskantsler. Kohtupraktika põhjal on sellises olukorras vastustajal kohustus tõendada kambri nõuetekohasust (Riigikohtu lahendi 3-3-1-55-16 p 10-11 ja selles viidatud lahendid). Vastustaja esitatud fotod ei tõenda seda, et kambrite aknad oleksid taganud kambrite piisava loomuliku valgustuse. Fotodelt (tl 70-72) nähtub, et aknad on kaetud tiheda võrega. See varjab osaliselt loomuliku valguse juurdepääsu kambritesse. Fotode visuaalse vaatluse põhjal võib akna valgust läbi laskva osa pindala olla väiksem kui 1/8 kambri pindalast. Otsuse punktis 17 toodud põhjustel ei pea kohus vajalikuks koguda täpsemaid tõendeid kambri akna ja põranda pindalade kohta või valgustustugevuse kohta kambrites. Tingimused S1 ja E1 osakondades
2. Kaebaja väitel esinesid S1 ja E1 osakondades järgmised puudused: kambris ei olnud piisavalt ruumi, kaebajal ei võimaldatud piisavalt järgida isiklikku hügieeni (duši kasutamise võimalus oli üks kord nädalas ja kambris oli ainult külm vesi), hoones E1 toimus jalutuskäik väikeses boksis. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja etteheited põhjendatud. Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 6 lg 6 näeb kinnipeetavale kambris ette vähemalt 3 m2 põrandapinda. See nõue oli kaebaja puhul täidetud. Kaebaja paiknemise kohta esitatud andmete (tl 60-66) põhjal ei olnud vaidlusalustel ajavahemikel ühelgi päeval kambri põrandapind ühe kinnipeetava kohta alla 3 m². Seejuures ei ole arvestatud tualettruumi pindala. Kaebaja ei tuginegi sellele, et tema puhul ei olnud täidetud VSKE nõuded. Kaebaja leiab, et vastustaja oleks pidanud tagama iga kinnipeetava kohta 4 m2 põrandapinda.
3. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui põrandapinda on ühe kinnipeetava kohta alla 3 m2, siis on põhjust eeldada, et tegemist on alandava kohtlemisega. Kui pinda ühe kinnipeetava kohta on 3-4 m2, siis saab tingimusi pidada väärikust alandavateks ainult koosmõjus muude tingimustega, nagu õues viibimise võimalus, juurdepääs õhule ja päevavalgusele, ventilatsiooni olemasolu, piisav küte, tualeti privaatse kasutamise võimalus, esmaste sanitaar- ja hügieeninõuete täidetus (Riigikohtu lahendid 3-3-1-95-16, 3-3-1-83-16, Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid Muršić vs Horvaatia, nr 7334/13, Semikhvostov vs Venemaa, nr 2689/12). Kaebaja väitel pidi ta osakondades S1 ja E1 viibima kambris ööpäevaringselt. Kaebaja ei ole oma väite kinnituseks mingeid tõendeid esitanud. Vastustaja kinnitusel on tegemist eluosakondadega ja kaebaja viibis seal süüdimõistetuna. See tähendab, et kaebajale oli VSKE § 8 lg 1 alusel ette nähtud oma osakonnas liikumiseks vaba aeg vähemalt neli tundi päevas. Tallinna Vangla kodukorra (kättesaadav vanglateenistuse kodulehe www.vangla.ee kaudu) lisadeks olevate päevakavade põhjal oli see nõue täidetud. Kaebaja ei ole vastu vaielnud ka vastustaja väitele, et tal oli võimalus tegeleda spordiga. Kaebaja etteheited pesemisvõimalusele ei ole põhjendatud (vt otsuse punkti 12). Muid etteheiteid kinnipidamistingimusele eluosakonnas ei ole kaebaja esitanud. See tähendab, et kaebaja kinnipidamistingimused olid põrandapinna osas õiguspärased. 12.

§ 50

lg 2 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse vann või dušš vähemalt üks kord nädalas. Seega vastas duši kasutamise sagedus õigusaktide nõuetele. Otsuse punktis 5 toodud nõuded eluruumile ei näe ette, et eluruumis peaks olema soe vesi. Seega ei pea seda olema ka 5 kambri pesemiskohas. Kaebajale oli tagatud juurdepääs voolavale veele ning tal oli võimalik sooritada hügieenitoiminguid. 13. Õigusaktid ei kehtesta nõudeid jalutusboksi suurusele. Kaebaja paiknes hoones E1, kus jalutusruumi suurus oli 15 m², kokku 57 päeva. Sellest 54 päeval kohaldati kaebaja suhtes täiendava julgeolekumeetmena eraldi lukustatud kambrisse paigutamist, see tähendab, et kaebaja käis jalutamas üksi. Eeltoodut arvestades ei kujuta E1 hoone jalutusruumi suurus endast kaebaja õiguste rikkumist. Tingimused kartserihoone jalutusboksis 14.

§ 65

¹ lg 3 kohaselt võimaldatakse kartserisse paigutatud kinnipeetaval vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus. Riigikohus käsitles lahendi 3-3-1-55-16 punktis 19 Tallinna Vangla kartserihoone jalutusboksides tehtud ümberehitusi. Riigikohus leidis, et

§ 65

¹ lg 3 ja § 55 lg 2 peavad vabas või värskes õhus viibimise all silmas viibimist väljaspool siseruume. Vaidlusalune jalutusboks oli sisuliselt muudetud siseruumiks, sest see oli suletud nii seinte kui ka varikatusega, ehkki seinte ja varikatuse vahele jäid ligikaudu 0,5 m kõrgused avad. Kolleegium möönab, et Eesti kliimat arvestades (üldiselt on aasta ringi rohkesti sademeid) võib esineda vajadus jalutushoovis või -boksis varjualuse kasutamiseks, kuid vangla jalutushoovi või -boksi ei tohi kasutatavate ehituskonstruktsioonidega muuta sisuliselt siseruumiks. Nimetatud asjaoludest ei ole aga õige teha järeldust, et kaebaja oli täielikult ilma jäetud võimalusest vabas õhus jalutada. Kolleegiumi hinnangul tagati kaebajale vabas õhus viibimise võimalus, kuid mitte

§ 65¹ lg 3 kõikidele nõuetele vastavalt.

Poolte väidete põhjal on praeguses kohtuasjas tegemist samade kartserihoone jalutusboksidega. Seega on kohaldatav eeltoodud seisukoht, et kaebajale ei olnud

§ 65¹ lg 3 kõikidele nõuetele vastavalt tagatud võimalus viibida vabas õhus.

Kahju hüvitamise nõude lahendamine

1. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise korral. Kohus leidis eespool, et kambrite ventilatsiooni, WC, kunstliku valgustuse, pindala, pesemisvõimaluste ja hoone E1 jalutamisvõimaluse osas olid kaebaja kinnipidamise tingimused õiguspärased. See välistab kahju hüvitamise nõude rahuldamise.
2. Kohus leidis, et kaebaja kinnipidamise tingimused ei olnud loomuliku valguse juurdepääsu ja K1 osakonna vabas õhus viibimise tingimuste osas täielikult kooskõlas õigusaktide nõuetega. See ei tähenda aga veel seda, et vastustaja on alandanud kaebaja väärikust RVastS § 9 lg 1 tähenduses.

§ 41

lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Riigikohus on lahendi 3-4-1-9-14 punktis 36 selgitanud, et täpset 6 piiri, mil seadusliku kinnipidamisega kaasnevad tavapärased kannatused lähevad üle inimväärikust alandavaks kohtlemiseks, pole võimalik määrata ning see sõltub muuhulgas seesuguse kohtlemise kestusest, selle füüsilisest ja psüühilisest mõjust, mõningatel juhtudel ka kannatanu isiku eritunnustest ning muudest kinnipidamise tingimustest. 17. Kohus ei lahenda küsimust kinnipidamistingimuste abstraktsest vastavusest õigusaktide nõuetele, vaid käsitleb konkreetset olukorda, milles viibis kaebaja. Praeguse kohtuasja asjaoludel viibis kaebaja kambris 89 üks päev ja kambris 79 kuus päeva. See toimus veebruarikuus, mil loomuliku valguse osa ruumide valgustamisel on üldiselt teadaolevalt vähene. Loomuliku valguse juurdepääs ei puudunud täielikult. Kunstlik valgustus oli kambris nõuetekohane. Nendel asjaoludel ei kujuta see, et kambri akna pindala võis olla lubatust väiksem ja et loomuliku valguse juurdepääsu takistas akna ees olev võre, endast väärikuse alandamist RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Ka kartserihoone jalutusboksides valitsenud tingimused, sh jalutusbokside suurus mõjutasid kaebajat eeltoodud 7-päevasel perioodil ning puudujäägid olid osalised. Kaebajale tagati vabas õhus viibimise võimalus, kuid mitte

§ 65¹ lg 3 kõikidele nõuetele vastavalt.

Vastustaja selgituse kohaselt ehitati jalutusboksidele katus lähtudes osade kinnipeetavate soovidest ja selles ei näinud kinnipeetavate õiguste rikkumist ka õiguskantsler. Kohtul puudub põhjus eeltoodus kahelda. Seega ei saa tingimusi jalutusboksides pidada väärikust alandavateks RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Eeltoodud kaks puudujääki kinnipidamise tingimustes ei kujuta endast väärikuse alandamist ka oma koosmõjus. Isegi kui pidada punktides 9 ja 14 toodud tingimusi väärikust alandavateks, ei ole tegemist sellise intensiivsusega riivega, mis tooks endaga kaasa rahalise hüvitise väljamõistmise.

1. Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse rahuldamata. Muud väited. Menetluskulud
2. Kohtule jääb arusaamatuks vastustaja etteheide, et kaebus on valesti menetlusse võetud. Kohus võttis kaebuse menetlusse nende perioodide osas, milles vastustaja oma 06.06.2016.a otsusega nr 5-37/16/74-4 kaebaja taotluse sisuliselt läbi vaatas ja rahuldamata jättis.
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jätab kohus HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
4. Kohus vabastas kaebaja 19.12.2016.a määrusega 180 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Sellega tegi kohus kaebaja suhtes lõpliku otsustuse, et kaebajal riigilõivu tasuda ei tule ning puudub vajadus riigilõivu tasumise täiendavaks reguleerimiseks otsuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 7