Obsah (4)

§ 41§ 46§ 33§ 70

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-16-2079 Otsuse kuupäev 29. august 2017 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi I.G.i kaebus Viru Vangla vastu 15.06.2016.a lü

) § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Piinamise ning julma või väärikust alandava kohtlemise või karistamise keelu sätestavad ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 18 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 3, kuid kuna kohaldada saab

§ 41

lg 1 ja see säte ei ole põhiseaduse või välislepinguga vastuolus, siis puudub vajadus põhiseaduse või välislepingu kohaldamiseks. Selle määratlemisel, mida käsitleda inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustena, saab kasutada Eesti kohtupraktika kõrval Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikat. 6. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja on avaliku võimu kandja, kes täidab talle seadusega pandud avalik-õiguslikku ülesannet vangistuse täideviimine. Järgnevalt hindab kohus, kas vastustaja tegevus oli õigusvastane. 7.

§ 46

lg 1 sätestab, et kinnipeetav kannab vangla riietust, kui vangistusseadusest ei tulene teisiti. Vangistusseadus, sh lühiajalist väljaviimist reguleeriv

§ 33

ei sätesta erandeid vangla riietuse kandmise nõudest lühiajalise väljaviimise tõttu. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega selle kohta, milline eesmärk on vangla riietuse kandmisel lühiajalise väljaviimise ajal ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel ei korda neid otsuses. Seega ei olnud kaebajale isikliku riietuse andmata jätmine õigusvastane. 8.

§ 70lg 1 alusel võib ohjeldusmeetmeid, sh jalaraudu kasutada kinnipeetava saatmisel.

Justiitsministri määruse „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ (edaspidi kord) § 4 lg 4 sätestab, et kinnipeetavale lühiajalist väljaviimist lubades pöörab vangla direktor erilist tähelepanu julgeolekule ja arvestab järgmisi asjaolusid: kinnipeetava isikuomadused ja karistusaja pikkus, toimepandud kuriteo raskus ja laad, väljaviimise põhjused, muud asjaolud. Riigikohus on selgitanud, et kinnipeetava saatmisel väljaspool vanglat on ohjeldusmeetme kohaldamine ennetav meede. Sellega vähendatakse põgenemisvõimalusi ning ohtu teiste isikute elule ja tervisele. Meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, kus haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline (Riigikohtu lahendid 3-3-1-19-13 p 12, 3-3-1-63-09 p 16-17). Otsus kohaldada ohjeldusvahendeid on kaalutlusotsus. HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust ning ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. 3 9. Käe- ja jalaraudade kasutamine kaebaja saatmisel on ette nähtud punktis 1 nimetatud korralduses. Korralduses on lühidalt öeldud, et kaebaja on hinnatud kõrgohtlikuks ning ohjeldusmeetmete kasutamise eesmärk on muuhulgas vältida põgenemist ja rünnet ametnike ja teiste isikute vastu. Pikemad põhjendused kaebaja ohtlikkuse kohta koos viidetega konkreetsetele juhtumitele on vastustaja esitanud vaideotsuses ja vastuses kaebusele, need on ära toodud otsuse punkti 4 kolmandas lõigus. Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla asjaolusid, millest lähtudes tegi vastustaja otsustuse ohjeldusmeetmete kasutamise kohta. Sh ei ole kaebaja väitnud, et vastustaja viidatud juhtumid ei toimunud või toimusid teisiti kui kirjeldatud. See tähendab, et kaebaja on korduvalt kasutanud ametnike vastu vägivalda ja on ametnikke sellega ähvardanud. Eeltoodut arvestades on vastustaja õigesti leidnud, et kaebaja suhtes tuli kohaldada käe- ja jalaraudu. Vastustaja on selle otsustuse tegemisel lähtunud kohastest asjaoludest, sh korra § 4 lg 4 sätestatud asjaoludest. Vastustaja kaalutlused on kohased ja piisavad ning vastustaja ei ole kaalutlusvigu teinud. Kohus nõustub, et vastustajal tuli võimalikult vähendada kaebajast tingitud ohtu saatemeeskonnale, kaebajat teenindanud meditsiinitöötajatele ja kolmandatele isikutele, näiteks teistele kliinikus viibinud töötajatele, patsientidele ja külastajatele. On õige, et kaebajale oli käe- ja jalaraudade kasutamine koormav ja kaebaja võis äratada juures viibinud isikute tähelepanu, kuid kaebaja huvi tunda end mugavalt ja esineda kolmandate isikute ees mitte kinnipeetava, vaid tavalise isikuna ei kaalu üles vanglaametnike, meditsiinitöötajate ja teiste isikute huvi nende elu ja tervise kaitsele. Kuna kaitsta tuli ka kaebajale tervishoiuteenuseid osutanud meditsiinitöötajaid, siis ei saanud käe- ja jalaraudu protseduuri ajaks eemaldada. Vastustaja esitas kohtule saatemeeskonna liikmete seletused (tl 58-59). Nende järgi eemaldatakse käe- ja jalarauad meditsiiniliste protseduuride ajaks meditsiinitöötaja nõudmisel ning kaebaja operatsiooni ajaks ODE Hambakliiniku meditsiinitöötaja seda vajalikuks ei pidanud. Õiguspärane on ka see, et vastustaja esitas üksikasjalikud põhjendused koos viidetega konkreetsetele juhtumitele alles vaidemenetluses. Riigikohus on selgitanud, et käe- ja jalaraudade kohaldamine saatmisel on toiming. Toimingu puhul ei ole nõutav selle eelnev põhjendamine, põhjendused tuleb esitada isiku nõudmisel või toimingu õiguspärasuse kontrollimisel vaide- või kohtumenetluses (Riigikohtu lahend 3-3-1-19-13 p 14-15).

§ 70

lg 2 kohaselt ei tohi ohjeldusmeetme kasutamine kesta üle 12 tunni, seda nõuet ei ole praeguses asjas rikutud. Kokkuvõttes ei olnud käe- ja jalaraudade kohaldamine kaebajale õigusvastane.

1. Korra § 1 lg 1 p 5 alusel on saatemeeskonna ülesanne (saateülesanne) relvastatud valve all saata saadetav vanglast tervishoiuteenuse osutaja juurde ja seal valvata saadetava järele. Kord sisaldab § 26 pealkirjaga „Tervishoiuteenuse osutaja juurde saatmine“ ja § 28 pealkirjaga „Saatmine lühiajalisel väljaviimisel“. § 26 lg 4 alusel hoiavad saatemeeskonna liikmed tervishoiuteenuse osutaja juures ära saadetava kontaktid teiste haigete ja kõrvaliste isikutega ning tema ravimisega mitteseotud raviasutuse personaliga. § 28 lg 4 näeb ette, et kogu saatmise ajal peab vähemalt ühel saatemeeskonna liikmel olema visuaalne kontakt saadetavaga. Kohtu hinnangul on vaieldav, kas korra § 28 lg 4 kohaldub ka saatmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde. Korra § 26 lg 4 ja § 28 lg 4 võib koosmõjus mõista nii, et kui üldjuhul on 4 visuaalne kontakt saatemeeskonna ja kinnipeetava vahel kohustuslik, siis tervishoiuteenuse osutamisel on lubatud ka olukord, kus kinnipeetavaga ühes ruumis viibivad üksnes tervishoiutöötajad ning saatemeeskonnal visuaalne kontakt kinnipeetavaga puudub. Samas ei tulene eeltoodud sätetest, et tervishoiuteenuse osutamisel on saatemeeskonnal kohustus jätta tervishoiuteenuse osutaja ja kinnipeetav omavahele. Kohus leiab, et tervishoiuteenuse osutaja juures tuleb vanglaametnikel otsustada, kuidas täita oma põhiülesannet ehk valvata saadetava järele, sh kas tuleb säilitada visuaalne kontakt kinnipeetavaga. Ka see otsustus on kaalutlusotsus ning selle tegemisel tulevad arvesse üldjoontes samad asjaolud kui ohjeldusvahendite kohaldamisel (sh kinnipeetava ohtlikkus). Lisaks võib tähendust omada see, millist liiki tervishoiuteenusega on tegemist ja milliseid protseduure läbi viiakse. Praeguse kohtuasja asjaoludel (vt otsuse punkti 9) ning arvestades seda, et toimus hambaarsti teenuste osutamine, leiab kohus, et saatemeeskonna otsus säilitada visuaalne kontakt kaebajaga oli põhjendatud ja ei riivanud ülemäära kaebaja privaatsust. Seega ei saa pidada õigusvastaseks, et saatjad ei lahkunud protseduuri ajaks kabinetist.
2. Korra § 26 lg 3 kohaselt kannavad saatemeeskonna liikmed tervishoiuteenuse osutaja juures relvi ning side- ja erivahendeid võimalusel varjatult. Seega ei ole nende vahendite varjamine mitte absoluutne kohustus, vaid seda tuleb teha võimalusel. Praeguses asjas möönab vastustaja, et saatemeeskonna relvad ja erivahendid ei olnud varjatud. Saatemeeskonna liikmete seletuste (tl 58-59) kohaselt asuvad erivahendid ja teenistusrelvad erivahendite vöö peal selliselt, et need on küll näha, aga need on kättesaamatud kõrvalistele isikutele. Kohtu hinnangul ei saa vastustajale ette heita, et relvad ja erivahendid olid nähtaval. Kui neid vahendeid on ette nähtud kanda selleks kohandatud vööl, siis puudub võimalus nende varjamiseks. Samuti piirab relvade ja erivahendite kinnikatmine või varjamine nende kättesaadavust. Kohus kahtleb kaebaja väites, et saatemeeskond kandis relvi ja erivahendeid demonstratiivselt, s.o väljakutsuvalt või tahtlikult rõhutades. Kaebaja ei ole põhistanud, milles see demonstratiivsus seisnes või väljendus. Ametiriietust ja relvi kandvate isikute grupp äratab paratamatult tähelepanu, seda ei saa samastada oma relvastuse või positsiooni tahtliku esiletoomisega. Kokkuvõttes ei saa viisi, kuidas saatjad kandsid relvastust ja erivahendeid, pidada õigusvastaseks.
3. Kuna vastustaja tegevus oli õiguspärane ja see välistab kahju hüvitamise nõude rahuldamise, siis puudub vajadus käsitleda muude kahju hüvitamise eelduste täidetust. Kohus siiski märgib, et otsuse punktides 7-11 toodut arvestades ei väljunud kaebaja lühiajalise väljaviimise käigus tehtud toimingud vangistusega paratamatult kaasnevate tagajärgede piiridest ja seega ei olnud tegemist kaebaja väärikuse alandamisega. EIK on küll mitmetes lahendites leidnud, et käe- ja jalaraudade kohaldamine kinnipeetava toimetamisel haiglasse või meditsiiniste protseduuride ajal võib kujutada endast kinnipeetava väärikuse alandamist, kuid seda olukorras, kus see oli kinnipeetava tervislikku seisundit arvestades ebaproportsionaalne (näiteks vahetult pärast keerukat siseelundite operatsiooni, keemiaravi saavale isikule) ja/või kus puudusid piisavad põhjendused kinnipeetava ohtlikkuse 5 kohta (kohtuasjad 19868/08 Duval vs Prantsusmaa, 67263/01 Mouisel vs Prantsusmaa, 4353/03 Tarariyeva vs Venemaa). Reeglina on EIK leidnud, et käeraudade või muude ohjeldusmeetmete kasutamine ei kujuta endast kinnipeetava väärikuse alandamist, kui meedet on rakendatud seoses õiguspärase kinnipidamisega ja see ei hõlma jõu kasutamist või privaatsuse puudumist, mis ületab mõistlikult vajalikuks peetavat. See seisukoht on muuhulgas välja öeldud ka kaebaja viidatud lahendis 891/05 Kashavelov vs Bulgaaria. Praeguses asjas leidis kohus, et ohjeldusmeetmete kohaldamine oli põhjendatud kaebajast lähtuva ohuga ning nende kohaldamine avalikkuse ees oli mõistlikult vajalik.
4. Kokkuvõttes ei olnud toimingud, millega kaebaja seostab kahju tekkimist, õigusvastased. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
5. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel jäävad menetluskulud kaebaja kanda.
6. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, seetõttu jätab kohus menetluskulud välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 6