Obsah (6)

§ 184§ 64§ 65§ 68§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. november 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-8734 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vai

§ 184

lg 2 p 1 ja 2, § 202 lg 2 p 2, § 4231, § 424, § 215 lg 1 ja § 415 lg 1 järgi.

§ 64lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti M.

Kuznetsovile liitkaristuseks 3 aastat ja 11 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 09.10.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 9 kuud ja 3 päeva vangistust võrra.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti M. Kuznetsovile 5 aastat 7 kuud ja 29 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 05.10.2015 ja lõpeb 03.06.

2. Viru Vangla esitas 01.08.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M. Kuznetsovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks.
3. Viru Maakohtu 26.09.2018 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Süüdimõistetu neli kehtivat kriminaalkaristust viitavad sellele, et M. Kuznetsov ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kuritegude toimepanemisi on soodustanud narkootikumide tarvitamine. M. Kuznetsov omab ka kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et ta ei ole suuteline ka range järelevalve tingimustes kehtivale korrale alluma, mis omakorda seab kahtluse alla tema võimekuse selleks ka vabaduses.
4. Positiivsena saab M. Kuznetsovi puhul välja tuua, et tal on vabanemise korral olemas kindel elu – ja töökoht. Samas on kuriteod toime pandud just materiaalse kasu saamise eesmärgil ning kinnipeetaval on tasumata nõudeid üle 21 900 euro, mis tema majanduslikku toimetulekut negatiivselt mõjutavad. Enda sõnul soovib ta tasuda võlgnevusi, kui saab vabanedes tööle, kuid vangistuses olles motivatsioon võlgnevusi tasuda puudub. Kuna kinnipeetav on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning on kuritegusid toime pannud grupis, kuulub tema tutvusringkonda ka kriminaalse taustaga isikuid, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada ja mõjutada teda uute kuritegude toimepanemisel. Iseloomustusest nähtub, et enamus kinnipeetava päritoluperekonnast on kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et ka pereliikmed võivad isikule negatiivset mõju avaldada ning mõjutada teda uusi kuritegusid toime panema. Kinnipeetav on korduvalt pannud kuritegusid toime alkoholijoobes olles ning seejuures kasutanud vägivalda. Enda sõnul on ta pärast sotsiaalprogrammide läbimist motiveeritud alkoholi kuritarvitamisest loobuma ja muutma oma elustiili, kuid kuna tegemist ei ole isiku esimese karistusega ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist, sealhulgas sõltuvusainete tarvitamise mõjul, puudub maakohtul kindlus, et kinnipeetav vabanemisel sõltuvusainete tarvitamisest täielikult loobub.
5. Vangla iseloomustusest nähtub, et isikut on varem kriminaalhooldusele allutatud, kuid ta on rikkunud talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kuriteod, mille eest isik käesoleval ajal karistust kannab, on toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise ajal. Eeltoodust tulenevalt puudub maakohtul kindlus, et isik tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral suudab järgida kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Määruskaebused
6. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu M. Kuznetsovi kaitsja jurist S. Erro, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamist.
7. Kaitsja on seisukohal, et maakohus ei ole piisavalt arvesse võtnud süüdimõistetu isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ning võimalusi vabaduses, mis kaaluvad üle süüdimõistetut negatiivselt iseloomustavad asjaolud. M. Kuznetsovil on vabanemise korral ka kindel elu – ja töökoht. Arvestades M. Kuznetsovi vabastamise kasuks rääkivate asjaolude rohkust, ei ole maakohus kaitsja arvates piisavalt põhjendanud, miks need asjaolud kogumis ei võimalda M. Kuznetsovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. 2
8. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka M. Kuznetsov, kes taotleb samuti maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamist.
9. M. Kuznetsovi hinnangul ei ole maakohtu määrus põhjendatud ja veenev ning selles esinevad kaalutlusvead (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 16). Maakohus tuvastas, et M. Kuznetsovi ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud

§ 75lg 2 p-des 2, 21, 8 ja 9 sätestatud eeldused.

Küsimus on selles, kas M. Kuznetsovi vabastamiseks esinevad

§ 76lg-s 4 toodud sisulised eeldused.

M. Kuznetsovi hinnangul on maakohus

§ 76

lg-s 4 toodud sisuliste eelduste hindamisel eksinud ja selle tulemusena on süüdimõistetu jäänud alusetult vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus jättis M. Kuznetsovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata eelkõige põhjusel, et viimane on korduvalt karistatud, viibinud vangistuses ja pani uue kuriteo toime katseajal.

§ 76

lg 5 näeb ennetähtaegse vabastamise korral ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, et aidata isikul toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Pärast sotsiaalprogrammide läbimist ja pere loomist on M. Kuznetsov motiveeritud hoiduma alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamisest ning muutma oma elustiili. M. Kuznetsov leiab, et otstarbekas oleks ta vabastada, allutades ta kriminaalhooldusele, sest sellisel juhul säiliks tema suhtes kontroll, mis distsiplineeriks ja aitaks kaasa ühiskonda naasmisele. Ennetähtaegse vabastamise sisuliseks eelduseks on õiguskuulekas käitumine kinnipidamiskohas (RKKKm 3-1-1-91-09, p 8.1), mis M. Kuznetsovi puhul on küll täitmata. Samas ei näita see, et isik ei ole ka vabaduses suuteline järgima üldkehtivaid reegleid. M. Kuznetsovil on küll kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid tegemist ei ole mitte ettekande, vaid noomitusega. Talle ei määratud selle eest kartserit ega muud karistust, temaga ainult vesteldi. 10. Tartu Ringkonnakohtu 24.10.2018 määrusega anti menetlusosalistele aega esitada määruskaebuste kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi kuni 02.11.2018, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused 11. Ka ringkonnakohus ei vabasta M. Kuznetsovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Vastusena määruskaebustele märgib ringkonnakohus järgmist. 12. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased. Ühtlasi ei ole maakohus eksinud

§ 76

lg-s 4 toodud sisuliste eelduste hindamisel ning on muuhulgas arvestanud ka määruskaebustes märgitud M. Kuznetsovi positiivselt iseloomustavate asjaoludega. Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks M. Kuznetsov tuleb ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätta ning määruskaebustes märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja M. Kuznetsovi ennetähtaegseks vabastamiseks.

1. Kokkuvõtvalt puudub kriminaalkolleegiumil veendumus, et M. Kuznetsov suudaks vabaduses viibides kuritegude toimepanemisest hoiduda. Süüdimõistetu omab nelja kehtivat kriminaalkaristust, muuhulgas on teda karistatud narkootiliste ainete käitlemise, röövimise, avaliku korra raske rikkumise ja raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Seega saab öelda, et isikut on varasemalt juba korduvalt üritatud läbi eriliigiliste karistuste õiguskuulekusele suunata, kuid tulutult, kuna isik jätkas raskete, esimese astme kuritegude toimepanemist. Kuritegude toimepanemist M. Kuznetsovi poolt on soodustanud narkootiliste ainete tarvitamine (tarvitab narkootilisi aineid juba alates 16-eluaastast). Samuti on isik ka alkoholijoobes olles kuritegusid toime pannud. M. Kuznetsov toob küll ise välja, et ta on vabaduses valmis oma 3 elustiili muutma, kuid ringkonnakohtu hinnangul tuleb toodusse suhtuda mõningase ettevaatusega. Nimelt on M. Kuznetsovil vabaduses olnud piisavalt aega enda narkootiliste ainete ja alkoholitarvitamise harjumustega tegelemiseks, kuid selle asemel otsustas isik toime panna uusi kuritegusid. M. Kuznetsov on küll ise optimistlikult meelestatud, et kriminaalhoolduslike vahenditega on võimalik tagada tema õiguskuulekust, kuid ringkonnakohus selles nii veendunud ei ole. Nimelt on M. Kuznetsov ka varasemalt kriminaalhooldusel viibinud, kuid pani katseajal toime uue kuriteo.
2. Kokkuvõtvalt, arvestades M. Kuznetsovi isikut ja tema varasemat elukäiku, on süüdimõistetu vabastamata jätmise peamine põhjus eelkõige temast lähtuv uute kuritegude toimepanemine oht, mistõttu tuleb M. Kuznetsov jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
3. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 26.09.2018 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus 4 /allkiri/ Maarika Kuusk