Obsah (7)

§ 65§ 68§ 121§ 4§ 76§ 75§ 871

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2018, Võru Täitmiskohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungisekretär Kristel Toots Kriminaalasja number 1-18-4125 Kr

) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning teda karistati vangistusega kuus kuud.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 12.

veebruari 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa kaheksa kuud vangistust võrra ja mõisteti V. Mjagkovi liitkaristuseks üks aasta kaks kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati V.

Mjagkovi karistuse kandmise aja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates

1. märtsist
2. Seega algas V. Mjagkovi karistuse kandmise aeg
3. märtsil
4. Karistuse kandmise aeg lõpeb
5. mail
8. augustil 2018 saabusid Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Tartu Vangla dokumendid V. Mjagkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Neist ilmneb järgnev teave.
9. Vangla hinnangul seisneb V. Mjagkovi ohtlikkus vägivaldses käitumises, ähvardamises ja rahvatervise ohustamises joobes juhtimisega. Oht on kõige ilmsem, kui V. Mjagkov on kuritarvitanud alkoholi või kui isiklikes suhetes on konflikte ja armukadedust. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 44% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 52%. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla.
10. V. Mjagkovi on kriminaalkorras karistatud kümnel korral. Praegu kannab ta neljandat vangistust. Kuritegude dünaamika on vahelduv: vägivallateod ja joobes juhtimised. Lisaks on V. Mjagkovi varem karistatud ähvardamise ja omavolilise sissetungi eest. Praegu kannab ta karistust kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ning sellest tingitud impulsiivne vägivald.
11. Kuna kinnipeetav paikneb vastuvõturežiimil, pole talle koostatud individuaalset täitmiskava.
12. V. Mjagkovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.
13. V. Mjagkovil on vabanemisel võimalik asuda elama emale ja viimase abikaasale kuuluvas majas Põlva maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kinnipeetava ema ja tolle abikaasa, kellele see maja kuulub ja kes seal elavad, on andnud nõusoleku kinnipeetava sinna elama asumiseks. Majas on tagatud tehnilised tingimused elektroonilise järelevalve paigaldamiseks. Seal on kaks tuba ja kaks kööki. Majas puudub vee- ja kanalisatsioonisüsteem. Vesi ja kuivkäimla on hoovis ja pesemisvõimalused on maja kõrval asuvas saunas. Kaugemas tulevikus soovib V. Mjagkov asuda elama oma kasuisale kuuluvas korteris, kus ta elas enne vangistust koos oma elukaaslasega. Kinnipeetava sõnul on tal vabanemisel kindel töökoht. Tartu Vangla andmetel oli kinnipeetava vastu
14. augustil 2018 rahalisi nõudeid 1071,52 euro ulatuses ja vabanemisfondis oli tal 234,59 eurot.
15. Kinnipeetava lähikonda kuuluvad ema, tema abikaasa, vend ja kasuisa. Kinnipeetava isa elab Ukrainas ja viimati nägi V. Mjagkov isa
16. aastal. Kinnipeetaval on 14-aastane laps, kellega tal on suhted katkenud. V. Mjagkov pani lapse ema suhtes toime vägivallakuriteo. Vägivallakuriteo pani ta toime ka A suhtes, kes oli süüdimõistetu elukaaslane vahetult enne V. Mjagkovi viimatist vanglasse sattumist. A sõnul kaoks kinnipeetava ennetähtaegsel 2 vabastamisel turvatunne nii tema kui ka tema äsja sündinud lapse elus. Kinnipeetav ei kavatse vabanemisel suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.
17. V. Mjgakov pani oma viimase kuriteo toime alkoholijoobes. Ka varem on ta korduvalt sooritanud kuritegusid purjuspäi. Korduvad samalaadsed kuriteod näitavad, et V. Mjagkov kaotab alkoholi tarvitanuna kriitilise suhtumise enda tegevuste suhtes ja käitub hetke ajel. Ta tahab minna vabanemisel A-Kliinikusse ja teha alkoholivastase süsti. Kinnipeetav on kasutanud nii füüsilist kui ka vaimset vägivalda oma endiste elukaaslaste ja abikaasa ning nende n-ö armukeste suhtes. Kuritegude kordamine ja nende ettekavatsematus viitab impulsiivsusele. V. Mjagkov leiab, et süüdi on teised, kuna just nende käitumine on põhjustanud tema probleemid. Süüdimõistetu on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. V. Mjagkov suhtub ametnikesse hästi ja tema käitumine vangistuse jooksul on olnud hea. Kinnipeetav soovib edaspidi elada õiguskuulekalt, kuid ta ei saa täielikult garanteerida, et see tal õnnestub.
18. Kriminaalhooldusametnik leidis, et V. Mjagkovile tuleb ennetähtaegse vabastamise korral määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni
19. maini
20. Elektrooniline valve tuleb talle seada kaheks kuuks. V. Mjagkovil tuleb keelata alkoholi tarvitamine, teda tuleb kohustada otsima endale töökoht ja ta tuleb allutada alkoholismivastasele ravile. Tartu Vangla iseloomustuse lisast nähtub, et kriminaalhooldusametnik kontrollis
21. juulil 2018 Põlva maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva maja sobivust elektroonilise valve jaoks. Selgus, et elektroonilise valve seadme paigaldamiseks on seal tingimused täidetud. Elukoha omanikud – kinnipeetava ema ja viimase abikaasa – on andnud kirjaliku nõusoleku V. Mjagkovi elama asumiseks nende majja ja sinna elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks. Seal on elektrienergia ja see asub globaalse mobiilsidesüsteemi levialas. Kohtumenetluse poolte seisukohad
22. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.
23. Kinnipeetav ütles istungil järgmist. Ta soovib vabaneda. Ta laseb endale teha alkoholi tarvitamise vastase süsti ja loobub joomisest. Ta tahab minna tööle L. L. O. -sse mänguväljakuid valmistama. A ta enam ei suhtle.
24. Kaitsja palus kinnipeetav vabastada ja põhjendas oma taotlust nii. V. Mjagkovi kriminaalasja menetlenud prokurör ütles omal ajal, et tema ei ole V. Mjagkovi ennetähtaegse vabanemise vastu. Põhiline risk on V. Mjagkovi jaoks alkohol. A V. Mjagkov enam ei suhtle. Süüdimõistetul on olemas töökoht. Kinnipeetav soovib minna alkoholismi vastasele ravile. V. Mjagkov on saanud vanemaks ja oma vigu mõistnud. Kohtu seisukoht
25. Kohus jätab V. Mjagkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata ja seda järgnevatel põhjusel.
26. V. Mjagkov kannab karistust

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi, mis on sanktsioonist ja

§ 4

lg-st 3 tulenevalt teise astme kuritegu.

§ 76

lg 1 p 1 järgi võib kohus teise astme kuriteo toime pannud inimese tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 3 neli kuud, ning nõustunud

§ 75lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Ka peavad olema täidetud Justiitsministri

1. veebruari 2007 määruses „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimused. V. Mjagkov on temale mõistetud ühe aasta kahe kuu pikkusest vangistusest ära kandnud enam kui viis kuud. Seega on kinnipeetav ära kandnud rohkem kui ühe kolmandiku temale mõistetud karistusajast ja see ületab nelja kuud. V. Mjagkov on andnud kirjaliku nõusoleku tema suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks. Elektroonilise valve seadmise tingimused on täidetud: karistatu emale ja tema abikaasale kuuluvas majas on võimalik valvet läbi viia ning V. Mjagkovi ema ja tema abikaasa on vajaliku nõusoleku andnud. Niisiis on formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud.
2. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nii eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tõsi, viidatud sätte teksti lugedes pole võimalik aru saada, mida kohus normis loetletud asjaolude alusel silmas pidama peab. Sellele küsimusele tuleb vastata seadust süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt tõlgendades. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kaudselt viitab sellele ka karistusjärgset käitumiskontrolli reguleeriv

§ 871

lg 1 p 3, mille kohaselt tuleb prognoosida, kas süüdlane võib toime panna uusi kuritegusid. Ka õiguskirjanduses on leitud, et

§ 76

lg-s 4 nimetatud asjaolusid hinnates on peamine see, kui suur on tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabadusse laskmise korral toime uue kuriteo (Pikamäe –

. Kommentaar.

1. trükk, § 76/4.2.1). Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus: RKKKm 3-1-1-12-17, p
2. Üldpreventiivsed kaalutlused (nt nn ühiskonna õiglustunne) niisiis olulised ei ole, sest need saavad arvestatud juba seeläbi, et inimene veetis vanglas pika aja.
3. V. Mjagkovist lähtuvale suurele retsidiivsusriskile viitab kõigepealt tõsiasi, et süüdimõistetut on väga palju kordi karistatud ja et vanglas on ta juba neljandat korda. Seega on V. Mjagkov paadunud kurjategija, keda pole seni suunanud õiguskuulekale teele ei karistused iseenesest ega ka mitte vanglas olemine spetsiifiliselt. Seepärast on põhjust eeldada, et ka praegune vangistus V. Mjagkovi õiguspäraselt käituma ei pane.
4. Tõsi, on mõni asjaolu, mis võimaldab vähemalt teoreetiliselt loota, et V. Mjagkov edaspidi kuritegusid ei soorita. Kõigepealt saab viidata sellele, et V. Mjagkov on vanglas käitunud korralikult: see võib anda aluse arvata, et süüdimõistetu suudab korralikuks jääda ka vabaduses. V. Mjagkovi sõnul tahab ta minna alkoholi tarvitamise vastasele ravile. Selle ravi toimumise ja õnnestumise korral oleks väga tõenäoline, et kinnipeetav suudab jääda õiguskuulekaks. V. Mjagkov väidab, et ta ei suhtle enam oma viimase ohvri A. Kui see nii on, vähendab see tõenäosust, et V. Mjagkov läheb uuesti A kallale. V. Mjagkovil on mõned teda toetavad inimesed. On võimalik, et see toetus hoiab süüdimõistetut kuritegelikult teelt eemal. V. Mjagkov saaks minna tööle. Töö tegemine vähendab jõudeaega ja seeläbi ka võimalust, et V. Mjagkov hakkab uuesti jooma ja sellest johtuvalt kuritegusid sooritama. 4
5. Käesoleva määruse eelmises punktis välja toodu siiski positiivse retsidiivsusprognoosi püstitamist ei võimalda ja seda järgmistel põhjustel.
6. Korralik käitumine vanglas V. Mjagkovi retsidiivsusprognoosi püstitades kuigivõrd oluline ei ole. Nimelt lähtub V. Mjagkovi puhul uute kuritegude oht suuresti alkoholist. Alkohol vanglas kättesaadav pole, on seda aga vabaduses: seetõttu ei saa kinnipeetava korralikust käitumisest vanglas teha ennustusi tema käitumise kohta väljaspool vanglat.
7. Et alkohol on põhiline retsidiivsusallikas, saab öelda V. Mjagkovi varasemate kuritegude põhjal: need on toime pandud joobes olles. Kohtul ei ole usku sellesse, et alkoholismi vastane ravi tingib V. Mjagkovi edasise õiguskuulekuse. Selline ravi ei ole mingi võluvits: on kõigiti võimalik, et ravi ebaõnnestub. Et V. Mjagkov pole seni suutnud oma alkoholiprobleemi massiivsusest hoolimata sellest pahest võitu saada, ei ole alust arvata, et tulevane alkoholiravi edukaks kujuneb. Kui aga V. Mjagkov alkoholi tarvitamist jätkab, sooritab ta varem või hiljem uued kuriteod.
8. A mitte suhtlemine on tõepoolest positiivne, aga siiski mitte ülearu kaalukas tegur. Esiteks on võimalik, et V. Mjagkov hakkab vabadusse pääsedes A kontakti otsima. Seda võib teda ajendama teha kättemaksusoov. Kinnipeetav on varem kättemaksuks (nt n-ö armukeste pidamise eest või armukeseks olemise eest) inimestele kallale läinud. Ta võib seda teha uuesti, sest sai alles vanglas teada, et tema ei olegi A mõne kuu vanuse lapse isa. A ongi vangla esindajale öelnud, et V. Mjagkovi vabanemise korral tunneks ta end ohustatuna. Lisaks tuleb tähele panna seda, et A ei ole ainuke V. Mjagkovi ohver. See tähendab seda, et ta võib minna kallale ka mõnele muule inimesele peale A.
9. Lähedased inimesed ja töö on hoolimata käesoleva määruse p-s 18 öeldust sama hästi kui tähtsusetud. Nimelt ei ole ei need inimesed ega varasemad töökohad suutnud V. Mjagkovi seni alkoholist ega kuritegude toime panemisest eemal hoida. Seetõttu pole alust arvata, et nad seda edaspidi suudavad.
10. V. Mjagkovi vabastamist ei tingi ka kaitsja väide, et süüdimõistetu on saanud vanemaks. Kriminoloogiaalaste uuringute kohaselt sooritavad vanemad inimesed tõepoolest noorematest vähem kuritegusid. V. Mjagkov aga pani oma viimased kuriteod toime vaevalt pool aastat tagasi. Seega ei saa öelda, et ta oleks sellest ajast kuigivõrd palju vanemaks saanud.
11. Eelnevat kokku võttes tuleb jõuda järeldusele, et V. Mjagkovist lähtuv uute kuritegude oht on suur ja seetõttu peab ta vangistuse kandmist jätkama.
12. Süüdimõistetu kaitsja Marko Paabumets esitas kohtule kirjaliku taotluse 170,40 eurose riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. Tuginevalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4, riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 2 ja § 21 lg-le 3 ning justiitsministri määruse „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-tele 4, 5 ja 10, § 6 lg-tele 3 ja 5 ning §-le 17 rahuldab kohus selle taotluse osaliselt. Taotluses on lähtutud sellest, et istung kestab tund aega. Tegelikult kestis istung pool tundi, mistõttu tuleb istungil osalemise eest määrata kaitsjatasuks mitte 60 eurot (sh käibemaks), vaid 30 eurot (sh käibemaks). Seega tuleb menetluskulu hulka arvata 140,40 eurot. Kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri otsesõnu seda, kelle kanda see menetluskulu jääb. Sellele küsimusele vastamisel tuleb lähtuda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
13. veebruari
14. a määrusest nr 3-1-1-1-16, kus on analüüsitud menetluskulude hüvitamist karistusjärgse 5 käitumiskontrolli puhul. Riigikohus leidis, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmise korral jääb kaitsjatasu KrMS § 2 p 4 alusel riigi kanda, sest a) kohtul on selles menetluses suur diskretsiooniõigus, b) menetlus toimub kinnipeetava tahtest sõltumata ja c) menetluse tulemiks võivad olla süüdimõistetud isiku põhiõiguste uued riived, mistõttu ei saa taunida süüdistatava soovi kaasata menetlusse kaitsja (vt p 9). Ennetähtaegse vabastamise korral esinevad samuti käesoleva määruse eelmises lauses viidatud alused a ja b. Küll aga ei esine alust c, sest ennetähtaegse vabastamise menetluses ei saa kohus isiku olukorda senisest halvemaks muuta. Olukord on suisa vastupidine, sest riik võib vangile vastu tulla ja tema situatsiooni paremaks muuta: vabastada ta enne seda, kui ta on lunastanud oma kuriteo, kandes ära kogu tema süüle vastava karistuse. Seetõttu ei saa panna riigile kohustust kanda ennetähtaegse vabastamise menetluses tekkiv kaitsjatasu. Niisiis tuleb kaitsjatasu KrMS § 2 p 4 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
15. veebruari
16. a määruse nr 3-1-1-1-16 p 9.3 ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista V. Mjagkovilt. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tuleb menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik kohtunik 6