1-16-2295/77

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-2295 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. juuli 2018 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Andres Nõgisto (isikukood 37207240315), määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
5. juuli 2018 määrus muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. EDASIKAEBAMISE KORD: ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Andres Nõgisto tunnistati süüdi Tartu Maakohtu
7. aprilli
8. a otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Sama otsusega tunnistati ta süüdi KarS § 424 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 3 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu
9. novembri
10. a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-1404 mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra, s.o 2 aasta 10 kuu ja 17 päeva võrra. Liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 4 aastat 1 kuu ja 17 päeva vangistust. Liitkaristusena võeti A. Nõgistol kuueks kuuks ära juhtimisõigus KarS § 50 lg 1 alusel. Tallinna Vangla teatise kohaselt asus süüdimõistetu karistust kandma
11. juulil
13. A. Nõgisto esitas Tartu Maakohtule taotluse määrata kindlaks konkreetne kuupäev, mil tal tekib õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Taotlusest nähtuvalt on vangla A. Nõgistole oma
14. juuli
15. a teatises selgitanud, millal tal avaneb võimalus vabaneda tingimisi enne tähtaega (sh elektroonilise järelevalve alla). Vangla on kuupäevade arvutamisel lähtunud KarS § 76 lg-st 2, mis sätestab vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise tingimused ja tähtajad I astme kuriteos süüdimõistetud isiku puhul. Kinnipeetav eeltooduga ei nõustu ja leiab, et lähtuma peaks KarS § 76 lg-st 1, sest viimane kuritegu, mille ta toime pani, oli II astme kuritegu. Vangla seisukoht on vastuolus erinevate seadusesätete ja õigusaktidega, millele taotleja ka viitab.
16. Tartu Maakohtu
17. juuli
18. a määrusega jäeti A. Nõgisto taotlus läbi vaatamata. Tingimisi enne tähtaega vabanemise õiguse tekkimise tähtaja määramine ei ole kohtu pädevuses. Tingimisi enne tähtaega vabanemise õiguse tekkimisega seonduvat on A. Nõgistole selgitatud juba Tartu Maakohtu
19. augusti
20. a kirjas. Kinnipeetavale koostatakse täitmiskava, kuhu märgitakse ka kuupäev, mil kohtul tekib õigus otsustada kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus nõustus Tallinna Vanglaga, et A. Nõgisto tingimisi ennetähtaega vabastamise tähtaegade arvestamisel tuleb aluseks võtta KarS § 76 lg-s 2 sätestatu. A. Nõgisto kannab karistust nii I astme kui II astme kuriteo eest. Seega ei saa tähtaegade arvestamisel võtta aluseks vaid kergema astme kuriteo eest mõistetud karistust.
21. A. Nõgisto esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles ta palub määrata tema ennetähtaegse vabastamise õiguse tekkimise (sh elektroonilise valvega) kuupäevad lähtudes kehtivatest õigusaktidest ja kooskõlas jurisprudentsi põhimõttega. A. Nõgisto ei ole rahul, et vangla lähtub tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise kuupäevade arvutamisel KarS § 76 lg-st
23. jaanuaril
24. a esitas A. Nõgisto vaide Tallinna Vanglale, ent see jäeti rahuldamata. Tallinna Halduskohus jättis oma
25. märtsi
26. a määrusega läbi vaatamata esitatud kaebuse, ent märkis, et antud küsimuses võib A. Nõgisto pöörduda teda süüdi tunnistanud maakohtu poole.
27. juunil 2018 A. Nõgisto seda tegigi, ent maakohus jättis määrusega tema taotluse läbi vaatamata. Märkides samas siiski, et nõustub Tallinna Vanglaga tähtaegade arvutamise osas. A. Nõgisto leiab, et tema ennetähtaegse vabastamise tähtaegade arvutamine I astme kuriteo järgi ei vasta Eestis kehtivatele seadustele ja on vastuolus rahvusvaheliste õigusaktidega. Kohtuotsuse lõikest, mis käsitleb A. Nõgisto liitkaristust, ei tulene kohustust rakendada varasema teo raskusastet ja arvestada tingimisi ennetähtaegse vabastamise tähtaegu I astme kuriteo järgi. Samuti ei tulene seda teistest süüdimõistva otsuse lõigetest. Vana kohtuotsuse ärakandmata karistuse prioriteetsus ei tulene ei KarS § 65 lg-st 2 ega § 64 lg-test 2,4 ja
28. Isegi kui oletada, et menetlejal tuleb valida kohtuotsuse prioriteetsuse vahel, ei tohi arvestamata jätta KarS § 5 lg-tes 2-3 ja § 7 lg-s 3 sätestatut. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise arvutus on vastuolus ka põhiseaduse §-ga
29. Üksi seadusesäte ei luba KarS § 65 lg 2 järgi mõistetud liitkaristuse puhul lähtuda vana kohtuotsusega mõistetud karistuse raskusest. Taoline tingimisi ennetähtaegse vabastamise tähtaegade arvutus on vastuolus ka inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art-ga
30. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
31. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole ja jätab selle muutmata. Edasikaebust edu ei saada.
32. Kohtukolleegiumi hinnangul on kaebajal õigus, et Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-52-12 on leitud, et kui vaidlus selle üle, kuidas arvutada kinnipeetava tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks taotluse esitamise tähtaega, on kohtulahendi täitmisel tõusetunud küsimus KrMS § 431 mõttes. Selline vaidlus kuulub kriminaalasju lahendava kohtu pädevusse ja maakohtu pädevus selliste vaidluste lahendamiseks tuleneb KrMS §-st
33. Antud juhul on küll maakohus jätnud taotluse läbi vaatamata, ent põhjendustes nõustunud vangla seisukohaga, mille kohaselt tuleb A. Nõgisto tingimisi ennetähtaegse vabastamise tähtaegade arvutamisel aluseks võtta KarS § 76 lg-s 2 sätestatu.
34. Määruskaebuse esitaja on taotlenud ringkonnakohtult määrata tema ennetähtaegse vabastamise õiguse tekkimise kuupäevad lähtudes kehtivatest õigusaktidest. Määruskaebuse sisust nähtuvalt on selle esitaja endiselt seisukohal, et tema ennetähtaegse vabastamise kuupäevade arvutamisel tuleks lähtuda KarS § 76 lg-st
35. 2
36. Määruskaebuse esitaja poolt viidatud lahendis on Riigikohus menetlusökonoomilistel põhjustel lahendanud küsimuse, mis oma tehioludelt sarnaneb A. Nõgisto juhtumiga – s.o pooled olid erineval seisukohal, kas kaebaja katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda KarS § 76 lg 1 p-st 1 või lg 2 p-st 2 ja kas teda saab pidada karistust kandvaks isikuks KarS § 76 lg 1 või lg 2 tähenduses. Antud asjas kandis kaebaja osaliselt kandmata karistust esimese astme kuriteo tahtliku toimepanemise eest põhjusel, et katseajal pani ta toime uue (teise astme) kuriteo, mille eest talle on samuti mõistetud karistus, st kaebaja kandis karistust nii esimese astme kuriteo tahtliku toimepanemise kui ka teise astme kuriteo eest.
37. Riigikohus selgitas osundatud lahendi p-s 25, et KarS § 76 lg-d 1 ja 2 käsitlevad juhtumeid, kus kinnipeetav kannab karistust vastavalt lg-s 1 või lg-s 2 nimetatud teo eest. Kolleegium nõustus vastustaja ja kohtute seisukohaga, et juhul, kui isik kannab liitkaristust, mis on moodustatud nii esimese astme kuriteo tahtliku toimepanemise kui ka teise astme kuriteo eest mõistetud üksikkaristustest, lähtutakse süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks vajaliku karistusaja arvestamisel KarS § 76 lg-st
38. Seda põhjusel, et KarS § 76 lg 2 kohaselt tuleb selles sättes toodud tähtaegadest lähtuda juhul, kui karistust kandev isik on süüdi mõistetud esimese astme tahtlikus kuriteos. Seejuures ei oma tähtsust, kui suure osa mõistetud karistusest moodustab just esimese astme tahtliku kuriteo eest mõistetud karistus. Oluline on üksnes see, et mingi osa kandmisele kuuluvast karistusest on isikule mõistetud esimese astme tahtliku kuriteo eest. Selline seisukoht on põhjendatud ka seetõttu, et isik, kes on tahtlikult toime pannud esimese astme kuriteo, ei saa loota, et enne selle kuriteo eest mõistetud karistuse täielikku ärakandmist võidaks uue kuriteo toimepanemise korral tema olukorda karistuse kandmisel kergendada. Eeltoodust lähtudes asus kolleegium seisukohale, et ka olukorras, kus süüdlane on tahtlikult toime pandud esimese astme kuriteo eest mõistetud karistuse kandmisest vabastatud tingimisi enne tähtaega, kuid paneb talle määratud katseajal toime uue kuriteo, mille eest mõistetud karistusele liidetakse ka esimese astme tahtlikult toime pandud kuriteo eest mõistetud karistuse ärakandmata osa, tuleb teda lugeda esimese astme tahtlikult toimepandud kuriteo eest karistust kandvaks isikuks ja tema suhtes kohaldatakse KarS § 76 lg 2 sätteid.
39. Eeltoodust tulenevalt tuleb nõustuda maakohtu seisukohaga, et A. Nõgisto tingimisi ennetähtaegse vabastamise tähtaegade arvutamisel tuleb aluseks võtta KarS § 76 lg-s 2 sätestatu. Kokkuvõtlikult nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga. Ehkki maakohus on jätnud taotluse läbi vaatamata, on selles esitatud sisulised põhjendused taotluse rahuldamata jätmiseks. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 3