Obsah (7)

§ 184§ 202§ 64§ 65§ 69§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-5886 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kohtukoosseis Va

§ 184

lg 2 p 2 järgi 5 aasta vangistusega ja

§ 202

lg 1 järgi 4 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati käesoleva kohtuotsusega A.

Ivtšenkole mõistetud karistust Harju Maakohtu 22.09.2014 otsusega temale mõistetud ja ärakandmata karistuse – 1 kuu 3 päeva (66 tundi ÜKT-d arvestusega, et kuni 01.01.2015 kehtinud

§ 69

lg 1 redaktsiooni kohaselt vastas 1 päevale vangistusele 2 tundi üldkasulikku tööd) – võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 1 kuu 3 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks A.

Ivtšenko kinnipidamise päev 15.01.

1. Karistuse kandmise lõpp 18.02.
2. Maakohtu määrus
3. Viru Maakohtu 10.09.2018 määrusega jäeti A. Ivtšenko vangistusest tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 2.
4. Maakohtu hinnangul võib A. Ivtšenko vabanemisjärgseid elutingimusi pidada heaks. A. Ivtšenkol on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, mis on elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise vältimatuks eelduseks. Kriminaalhooldusametnik on teostanud kõnealuses elukohas elukohakontrolli ning kriminaalhooldusametniku hinnangul on elukoht sobilik elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Samuti on A. Ivtšenkol olemas vabanemisjärgne garanteeritud töökoht. Maakohtule on esitatud garantiikiri, millest nähtub, et OÜ XXX garanteerib A. Ivtšenkole töökoha ning kõnealune ettevõte on kinnitanud, et A. Ivtšenko saab nende juurde tööle asumisel nii materiaalset kui ka moraalset tuge. Võimaliku vabanemise korral oleks isikul võimalik tööle asuda ka ettevõttesse OÜ X. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et vabaduses ootab kinnipeetavat toetav lähivõrgustik. Maakohus leiab, et kinnipeetava head vabanemisjärgsed elutingimused on kindlasti oluliseks, kuid mitte ainsaks otsustavaks tingimuseks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega küsimuse lahendamisel. 2.
5. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. A. Ivtšenko on vangistuse jooksul täitnud temale individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke. Kinnipeetav on õppinud riigikeelt, läbinud sotsiaalprogrammid „Sotsiaalsete oskuste treening“ ning „Õige Hetk“, ta on olnud hõivatud tööga ning omandas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses abikoka eriala. Asjaolu, et A. Ivtšenko on täitnud nõuetekohaselt individuaalset täitmiskava ning tema motivatsioon planeeritud tegevuste läbimisel on olnud hea, viitab, et isikul on motivatsiooni muutuda. Kinnipeetava varasemat elukäiku arvesse võttes võib asuda seisukohale, et uute kuritegude toimepanemist võib soodustada alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav ise alkoholi tarvitamises probleemi ei näe ning A. Ivtšenko on kriminaalhoolduse käigus kinnitanud kriminaalhooldusametnikule, et ta on alkoholi tarvitamisest loobunud. Maakohus ei sea kahtluse alla A. Ivtšenko motivatsiooni kaineks eluviisiks, kuid kui võtta arvesse asjaolu, et A. Ivtšenko juhtis tahtlikult 20.09.2014 mootorsõidukit, olles joobeseisundis, siis ei välistanud maakohus riski, et isik taas alkoholi tarvitama hakkab, mille korral võib isik toime panna uue liiklussüüteo. Kuivõrd narkootikumidega seotud süütegu oli orienteeritud kiirele materiaalsele kasule, siis on isiku varasemat elukäiku arvesse võttes olemas ka reaalne oht, et isikul võib tekkida taaskord soov saada kiiresti suurt tulu ning seda isegi olukorras, mil isikul on olemas garanteeritud töökoht ja kõik rahalised nõuded tasutud. 2.
6. A. Ivtšenko näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud (karistusregistri andmete kohaselt 2 kehtivat kriminaalkaristust). Harju Maakohtu 22.09.2014 otsusega tunnistati A. Ivtšenko süüdi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kuid kohus andis talle võimaluse kanda temale mõistetud karistust vabaduses ning kohus asendas temale mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga. Sealhulgas allutati A. Ivtšenko kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Üldkasuliku töö määramine ning kriminaalhooldusele allutamine ei osutunud piisavaks, et välistada A. Ivtšenko poolt uute kuritegude toimepanemist, sest isik pani käitumiskontrolli ajal toime uued kuriteod – I astme rahvatervisevastase süüteo (narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise) ning kuriteo tulemusel saadud vara omandamise ja hoidmise. Arvestades uue süüteo toimepanemist käitumiskontrolli ajal ning kuritegude raskust, ei pidanud maakohus võimalikuks asuda seisukohale, et tema karistuse eesmärk on täidetud juba rohkem kui 2 aastat ja 5 kuud enne karistusaja lõppu. Määruskaebus
7. Viru Maakohtu 10.09.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Ivtšenko kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist, A. Ivtšenko ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Alternatiivselt taotletakse VangS § 76 lg 4 alusel, et vanglateenistus peab kohtule edastama materjalid A. Ivtšenko 2 tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla 3 kuu möödumisel kohtumääruse jõustumisest. 3.
8. Kaitsja leiab, et maakohus on pööranud liigselt tähelepanu isiku varasemale karistatusele, mitte süüdimõistetu edaspidisele käitumisele vabaduses. Varasema elukäiguga seotud asjaolud ei kaalu kaugeltki üle tema individuaalses täitmiskavas esitatud eesmärkide saavutust. Maakohtu määruse põhjendused tuginevad üksnes ühele varasemale karistusele. A. Ivtšenko poolt alkoholi tarvitamine ja uuesti mootorsõiduki juhtima hakkamise risk on väga väike. Alkoholi tarvitamise keeldu A. Ivtšenko katseajal ei rikkunud. Kuritegu, mille eest A. Ivtšenko karistust kannab ei ole seotud alkoholiga ning süüdimõistetu on kainet eluviisi viljelenud üle nelja aasta. Samuti oli süüdimõistetu kinnipidamise hetkeks sooritanud peaaegu täielikult üldkasuliku töö. Analüüsida tuleks ka teo toimepanemise ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise ajalist vahet. 3.
9. Rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest karistati A. Ivtšenkot sanktsiooni alammäära lähedase karistusega, mis näitab, et tegemist ei olnud kuigivõrd raske kuriteoga. Vangistuse ajal on toimunud A. Ivtšenko käitumises märkimisväärne muudatus – süüdimõistetu oskab tänaseks päevaks suhtlustasandil eesti keelt, ta on läbinud vanglas mitmeid sotsiaalprogramme ja omandanud eriala. Samuti on vabaduses garanteeritud töökoht erialane. Osaletud programmides on süüdimõistetu olnud kõrgelt motiveeritud. Reaalselt kohaldatud vangistus on toonud kaasa positiivseid muudatusi. Tööhõives osalemine näitab motiveeritust tema vastu esitatud nõuete tasumisele. Individuaalse täitmiskava eesmärgid on täidetud. Lisaks esinevad maakohtu poolt välja toodud positiivsed asjaolud. Elektrooniline valve motiveerib süüdimõistetut õiguskuulekale käitumisele ning A. Ivtšenko ei ole varasemalt elektroonilisele valvele allunud. 3.
10. Määruskaebuses leitakse täiendavalt, et kui määruskaebust läbi vaatav kohus A. Ivtšenko vabastamisega ei nõustu võiks anda lühikese ajavahemiku, mille jooksul saaks süüdimõistetu näidata oma positiivse käitumise pikaajalisust.
11. Tartu Ringkonnakohtu 08.10.2018 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 15.10.
12. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et A. Ivtšenko vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning selle põhjendatusele ei viidata ka esitatud määruskaebuses. Samuti jääb rahuldamata kaitsja alternatiivne taotlus materjalide uueks edastamiseks kohtule uueks arutamiseks elektroonilise valve alla vabastamiseks 3 kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.
14. Maakohtu otsustus on põhjendatud. Maakohus on lähtunud konkreetselt süüdimõistetust ja tema poolt toimepandud süüteost, analüüsides süüdimõistetu suhtes esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid kogumis. Ringkonnakohus ega ka maakohus ei väida, et süüdimõistetu pole asunud oma suhtumist muutma, läbides sotsiaalprogramme, omandades riigikeele ja eriala, kuid kõiki

§ 76lg-st 4 tulenevaid asjaolusid tuleb hinnata kogumis.

See, et maakohtu määruse põhistustega ei nõustuta, ei tähenda, et maakohus oleks üksnes keskendunud süüdimõistetu varasemale minevikule. Küll tuleneb sellest mitmeid põhjuseid, mis kaaluvad üles esinevad positiivsed asjaolud, sh need, mis esmapilgul tunduvad positiivsed, kuid ei oma endas kaalu uute süütegude toimepanemise ärahoidmisele, kuna ei ole seda ka varasemalt teinud. Varasemalt elukoha olemasolu ning võimalus töötada ei ole hoidnud ära uute süütegude toimepanemist. Ka vangla iseloomustusest tuleneb, et süüdimõistetu on töötanud (küll mitteametlikult), olnud Töötukassas töötuna arvel ja peale vabanemist vangistusest toetas 3 teda materiaalselt ema, kuid süüdimõistetu pani väidetavalt toime uue kuriteo kiire majandusliku kasu saamise eesmärgil. Seega vaatamata sellele, et süüdimõistetul on nüüd garanteeritud töökoht ei ole välistatud oht, et probleemide lahendamise oskuse puudulikkusest tulenevalt, millele viitab kiire kasu saamise soov, esimeste probleemide ilmnemisel asub süüdimõistetu uuesti süütegusid toime panema. Ringkonnakohtu hinnangul väärib siiski ka tähelepanu A. Ivtšenkole määratud distsiplinaarkaristus, mis näitab, et süüdimõistetu käitumine vangistuses ei ole olnud nõuetekohane. 22.02.2018 käskkirjaga nr 6-3/152-1 karistati A. Ivtšenkot distsiplinaarkorras VangS § 67 p 2 rikkumise eest, s.o A. Ivtšenko on rikkunud julgeoleku tagamist vanglas, kinnipeetav on aga kohustatud mitte takistama vanglateenistuse ametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. Maakohtu istungiprotokollist tuleneb, et süüdimõistetu on nimetatud distsiplinaarkaristuse vaidlustanud. Distsiplinaarkaristuse näol on tegemist haldusaktiga ning tulenevalt haldusmenetluse seadusest on kehtiv haldusakt täitmiseks kohustuslik. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 61 lg-s 2 kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. A. Ivtšenko on tõesti esitanud kaebuse käskkirja tühistamiseks (haldusasi nr 3-18-975), kuid asjas puudub käesoleva aja seisuga kehtiv kohtulahend. Seega on tegemist kehtiva haldusaktiga. Vastupidiselt kaitsjale leiab ringkonnakohus, et kuigi süüdimõistetu läbis korrektselt üldkasulikku tööd, on sama olulised ka selleks ajaks määratud nõuded ja kohustused, seega näitab üheselt üldkasuliku töö tegemise ajal uue kuriteo toimepanemine, et süüdimõistetu suhtes ei ole pruugi kriminaalhooldus olla vahend, mis hoiaks ära uute süütegude toimepanemist, sh elektrooniline valve. Varasem karistatus näitab ka teatud määral edasist käitumist. Arvestades, et inimese vanus suureneb pidevalt ja süüdimõistetu on aja möödudes toime pannud uusi süütegusid, ei ole vanus argument, mille alusel asuda seisukohale, et just nüüd on süüdimõistetu aru saanud süütegude toimepanemise hoidumise vajalikkusest tänu vanusele. 7. Alternatiivselt taotleb kaitsja, et kui ringkonnakohus jätab A. Ivtšenko ennetähtaegselt vabastamata, et määrata VangS § 76 lõike 4 alusel, et vanglateenistus peab kohtule edastama materjalid A. Ivtšenko tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise kohta kolme kuu möödumisel kohtumääruse jõustumisest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selline taotlus põhjendatud ning selle rahuldamine ei ole võimalik. VangS § 76 reguleerib vabanemist tingimisi enne tähtaega. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel

§ 76lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel edastab vanglateenistus Vang

S § 76 lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast

§ 76

lõike 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Nimetatud säte ei näe ette kohtule võimalust lühendada nimetatud tähtaega sarnaselt VangS § 76 lõikega 4, mis ütleb, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel

§ 76lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel edastab vanglateenistus Vang

S § 76 lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Nimetatud seisukohale jõutakse ka vangistusseaduse kommenteeritud väljaandes, kus märgitakse, et kui kohus on keeldunud

§ 76

lg 1 p 1 või

§ 76

lg 2 p 2 alusel kinnipeetava vabastamisest, siis sellisel juhul tuleb vanglal kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist uuesti taotleda pärast seda, kui kinnipeetav on ära kandnud tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduseks oleva üldise karistusaja. (L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak. Vangistusseadus. 4 Kommenteeritud väljaanne. Juura

1. § 76, lk 186, p 6.2) A. Ivtšenko puhul saabub see tähtaeg alles 07.06.
3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
4. septembri 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Mati Kartau 5