← Eesti

1-17-10630/38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus 9. oktoober 2018 1-17-10630 Juhan Sarv, Mati Kar

) § 238 lg-t 2 kohaldades vähendas kohus seda vangistustähtaega 1 aasta 8 kuuni. Kinnipeetava karistusaeg algas

  1. mail 2017 ja lõpeb
  2. jaanuaril
  3. augustil
  4. a saatis Tallinna Vangla Harju Maakohtule materjalid A. Lazarevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toetanud A. Lazarevi ennetähtaegset vabastamist. Harju Maakohus edastas materjalid kohtualluvuse järgi Tartu Maakohtule, kuna A. Lazarev oli üle viidud Tartu Vanglasse.
  5. Tartu Maakohtu
  6. septembri
  7. a määrusega jäeti A. Lazarev vangistusest ennetähtaegselt vabastamata.
  8. Maakohus märkis, et A. Lazarevil on üks kehtiv kriminaalkaristus. Vangistust kannab ta alaealise kallutamise eest alkoholi tarvitamisele, alaealiselt seksi ostmise katse ja lapseealise seksuaalse ahvatlemise eest. Ohvriteks olid alaealised (sealhulgas lapseealised) poisid. Seksuaalse iseloomuga tegude toimepanemise võimaldamiseks pakkus A. Lazarev poistele raha ja alkoholi. A. Lazarev on nõus minema seksuaalkurjategijatele mõeldud ravile ja pöörduma psühhiaatri poole. Kohus ei olnud sellele vaatamata veendunud, et süüdimõistetu teadvustab täielikult ravivajadust ning suudab vabaduses hoiduda uute samaliigiliste kuritegude toimepanemisest.
  9. Maakohtu hinnangul esineb A. Lazarevi puhul ka positiivseid asjaolusid, kuid need ei ole tema vabastamiseks piisavad. Kinnipeetavat ei ole distsiplinaarkorras karistatud, ta on osalenud taasühiskonnastavates tegevustes ning seoses alkoholisõltuvusega on ta vestelnud psühholoogiga. Alkoholi tarvitamine on süüdimõistetu puhul uute kuritegude toimepanemise riskitegur. Kohus ei olnud veendunud, et A. Lazarev oleks piisavalt motiveeritud alkoholist loobuma. Positiivne on veel see, et vabaduses on süüdimõistetul kindel elukoht oma vanemate juures. Vanemad on valmis poega toetama ka materiaalselt. Töökohta A. Lazarevil ei ole. Töötamise võimalus oleks aga oluline, kuivõrd see tagaks süüdimõistetule kindla sissetuleku ja hoiaks teda tegevuses. A. Lazarev on omandanud hambaarsti eriala. MÄÄRUSKAEBUS
  10. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Lazarev, kes palub kohtumääruse tühistada ja end tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastada. Samuti soovib A. Lazarev, et ringkonnakohus jätaks määrusest välja osa teksti. A. Lazarev kahtleb maakohtu määruse seaduslikkuses. Nimelt sai ta teada, et määruse koostanud kohtunik oli ühes intervjuus väljendanud seisukohta, mille kohaselt peaksid seksuaalkurjategijad vangistuse lõpuni kandma ja ennetähtaegselt nad vabaneda ei tohiks. Kui selline intervjuu on olemas, siis võib järeldada, et kohtunik ei olnud tema suhtes erapooletu. Seetõttu tuleks tema tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimust uuesti kaaluda ja teda vabastada. A. Lazarev palub ka eemaldada kohtumäärusest järgmised lausekatked: järjepidevalt olnud alaealised poisid ja pakkus Albert Lazarev poistele raha. Selliste sõnade olemasolu kohtuotsuses reedab tema seksuaalse orientatsiooni. Kui määrus jõustub, on see kõigile kättesaadav. See info ohustab tema tervist ja elu nii vanglas kui vabaduses. Samuti tuleb määrusest välja jätta märge, et ta on omandanud hambaarsti eriala. Pärast vangistusest vabanemist soovib ta töötada hambaarstina ja ilmselt Eestist lahkuda. Eriala mainimine raskendab tema integratsiooni teises riigis. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  11. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et A. Lazarevi määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu

§ 390lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

8.

§ 390

lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku

  1. või
  2. peatüki sätteid, arvestades
  3. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
  4. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
  5. peatüki
  6. jao sätteid, sh

§ 326

.

§ 326

lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. 9. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt 2

(4)kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli 2011. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt

§ 390

lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.

  1. Kolleegiumi hinnangul on A. Lazarevi määruskaebus perspektiivitu. Selles toodud väited ei anna ilmselgelt alust maakohtu määrust tühistada. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. aprilli
  3. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Tartu Maakohus on vaidlustatud määruses A. Lazarevi ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhistanud piisavalt. Seejuures on kohus arvestanud nii ennetähtaegset vabastamist toetavate kui ka sellele vastu rääkivate teguritega, leides, et positiivsed asjaolud ei kaalu üles negatiivset. Maakohtu taoline seisukoht on põhjendatud. A. Lazarev kannab vangistust alaealiste kallutamise eest alkoholi tarvitamisele, lapsealistelt seksi ostmise katse ja lapseealiste seksuaalse ahvatlemise eest. Kuriteod olid toime pandud korduvalt. A. Lazarevi tegude tulemusel kannatasid mitmed lapsed ja alaealised. Süüdimõistetu tegude kordumine annab aluse kartuseks, et ta võib samalaadseid kuritegusid toime panna ka edaspidi. Arvestades A. Lazarevi kuritegude asjaolusid ja kuritegudega kahjustatava õigushüve olulisust, oleks kinnipeetava ennetähtaegselt vanglast vabastamine võimalik vaid juhul, kui uue kuriteo toimepanemise tõenäosust saaks pidada väga väikeseks. Nagu aga juba märgitud, sellist positiivset prognoosi teha ei ole võimalik. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendab seegi, et A. Lazarevil on vanglas diagnoositud alkoholisõltuvus ning nagu maakohus põhjendatult järeldas, ei ole see risk maandatud. Elukoha olemasolu ja vanemate tugi varem A. Lazarevi õiguskuulekalt käituma ei mõjutanud. Eelmärgitud asjaoludel leiab kolleegium, et maakohus ei ole jätnud süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolud arvesse võtmata ega ole omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks, esimese astme kohus teinud ei ole. Samuti ei ole põhjust järeldada, et maakohus võis olla erapoolik.
  4. Lisaks maakohtu määruse tühistamisele ja enda tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele taotleb A. Lazarev ka seda, et maakohtu määruse põhiosast jäetaks välja osa teksti, millest ilmneb süüdimõistetu seksuaalne orientatsioon ja omandatud eriala (vt käesoleva määruse punkt 6). Selle taotluse kohta märgib ringkonnakohus järgmist. Asjaolu, et mingi kohtulahendi põhiosas kajastuva teabe avalikustamine võib isiku huve kahjustada, ei anna alust seda teavet kohtulahendist välja jätta. Kõnealusel teabel võib olla kohtu otsustuse mõistmiseks oluline tähendus. Seega puudub A. Lazarevi taotlusel muuta maakohtu määruse põhiosa seaduslik alus. Samas võib kohus jätta kohtulahendi põhiosa

§-s 4081 ette nähtud korras omal algatusel või andmesubjekti taotlusel avalikustamata. Ringkonnakohus tõlgendabki A. Lazarevi taotlust jätta maakohtu määrusest osa teksti välja taotlusena jätta see tekst

§-s 4081 sätestatud korras avalikustamata. Kolleegiumi hinnangul ei ole kohtumääruse teksti osaline avalikustamata jätmine aga põhjendatud.

§ 4081

lg 3 sätestab, et kui kohtulahendi põhiosa või põhjendav osa sisaldab delikaatseid isikuandmeid või isikuandmeid, mille suhtes kehtib seadusega ettenähtud muu juurdepääsupiirang ning kohtulahend võimaldab isiku tuvastamist ka vaatamata sellele, et nimed ja muud isikuandmed on asendatud initsiaalide 3

(4)või tähemärgiga, avalikustab kohus omal algatusel või andmesubjekti taotlusel ainult kohtulahendi sissejuhatuse ja resolutiiv- või lõpposa. Ringkonnakohtu hinnangul ei peeta osutatud sättes üldjuhul silmas süüdistatava tuvastamise võimalust, sest

§ 4081

lg 2 ls 1 järgi avalikustatakse avalikustatud lahendis reeglina süüdistatava nimi ja isikukood. See, et A. Lazarovi seksuaalkuritegude puhul olid kannatanuteks alaealised poisid, on kuriteo toimepanemise asjaolu. Tegemist ei ole delikaatsete isikuandmetena isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 lg 2 p 6 (andmed seksuaalelu kohta) mõttes. See järeldub IKS § 4 lg 2 p-st 8, mis näeb erinormina ette, et andmed süüteo toimepanemise kohta on delikaatsete isikuandmetena vaadeldavad ainult enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist. Ühtlasi pole maakohtu määruses ja ka käesolevas määruses kajastuv teave A. Lazarevi kuritegudes kannatanute kohta selline, et see võimaldaks kannatanute isikute tuvastamist ja annaks seetõttu

§ 4081lg-st 3 tuleneva aluse jätta kohtulahendi põhiosa avalikustamata.

Seega pole põhjust jätta avalikustamata maakohtu ja ka käesolevas ringkonnakohtu määruses kajastuvat teavet selle kohta, millisest soost alaealiste vastu A. Lazarev seksuaalkuritegusid toime pani. Kohtumäärustes kajastuv teave selle kohta, et A. Lazarev on omandanud hambaarsti eriala, ei mahu IKS § 4 lg 2 kohaselt delikaatsete isikuandmete mõiste alla. Seetõttu pole alust ka selles osas kohtulahendeid avalikustamata jätta. 12. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§ 390lg-st 1, § 326 lg-st 3 ning § 4081 lg-test 3 ja 5, jätab Tartu Ringkonnakohus A.

Lazarevi määruskaebuse Tartu Maakohtu

  1. septembri
  2. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata ja taotluse kohtulahendi osaliseks avalikustamata jätmiseks rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Mati Kartau Maarika Kuusk 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.