← Eesti

1-17-7632/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

  1. november 2018 1-17-7632 Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Süüdimõistetu Erki Porgasaar (isikukood 38503042757) vangistuse täitmisele pööramine KarS § 74 lg 4 alusel Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
  2. oktoobri
  3. a määrus Erki Porgasaare kaitsja advokaat Anne Vissak, määruskaebus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Erki Porgasaare kaitsja advokaat Anne Vissaku määruskaebus läbi vaatamata.
  5. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must Erki Porgasaarele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 60 (kuuskümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 10 (kümme) eurot.
  6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Erki Porgasaarelt Eesti Vabariigi kasuks välja 60 (kuuskümmend) eurot.
  7. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Tartu Maakohtu
  9. septembri
  10. a otsusega tunnistati Erki Porgasaar süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 4 järgi. Teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega. Karistus jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga kohaldamata. E. Porgasaarele pandi kohustuseks järgida KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustati E. Porgasaart hüvitama kannatanule kuriteoga tekitatud kahju 358 eurot ja 75 senti ühe aasta jooksul.
  12. juulil 2018 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehti ettepanek pöörata E. Porgasaarele määratud karistus täitmisele. Kriminaalhooldaja põhjendas ettepanekut sellega, et E. Porgasaar ei täida registreerimiskohustust. Esmakohtumine toimus
  13. oktoobril
  14. Pärast seda on toimunud üheksa korralist kohtumist. Samas on E. Porgasaar jätnud korduvalt kohtumistele tulemata, põhjendades seda töökoha vaatamise, töötamise ja alkoholi tarvitamisega. Viimati käis ta kriminaalhooldaja juures
  15. mail
  16. Peale seda ei ole ta kutsetele reageerinud ega telefonile vastanud.
  17. Tartu Maakohtu
  18. augusti
  19. a määrusega kuulutati E. Porgasaar tagaotsitavaks ja vahistati. Ta peeti kinni
  20. septembril
  22. Tartu Maakohtu
  23. septembri
  24. a määrusega loeti E. Porgasaare vahistamine põhjendatuks.
  26. oktoobril
  27. a toimunud kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde.
  28. Tartu Maakohtu
  29. oktoobri
  30. a määrusega pöörati E. Porgasaarele Tartu Maakohtu
  31. septembri
  32. a otsusega mõistetud karistus täitmisele. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
  33. september 2018 a. MAAKOHTU MÄÄRUS
  34. E. Porgasaar on viibinud kriminaalhooldusel alates
  35. oktoobrist 2017 a., kuid ei ole süstemaatiliselt kinni pidanud registreerimiskohustusest. Viimane kohtumine kriminaalhooldajaga toimus
  36. mail
  37. E. Porgasaar ei ole vastanud kriminaalhooldaja kõnedele ega olnud kättesaadav oma elukohas. Kriminaalhooldaja poolt
  38. veebruaril
  39. a tehtud kirjalik hoiatus ei ole E. Porgasaarele mõju avaldanud.
  40. Kriminaalhooldaja andmetel on E. Porgasaar tasunud kannatanu ees oma rahalistest kohustustest 30 eurot oktoobris/novembris
  41. Süüdimõistetu sõnul on ta hüvitanud 180 eurot.
  42. Registreerimiskohustuse rikkumised on E. Porgasaar toime pannud tahtlikult. Ta on oma kohustusest teadlik, kuid on jätnud registreerimisnõude korduvalt ning alates
  43. juunist
  44. a kestvalt täitmata. E. Porgasaare esitatud põhjendused (töökoha vaatamine, vahetamine ja töötamine) võivad olla tulemata jäämise mõjuvad põhjused, kuid ei ole vabandatav, et süüdimõistetu sellest eelnevalt ei teatanud ning uut aega kokku ei leppinud. Vastutustundliku käitumise korral oleks pidanud süüdimõistetu kriminaalhooldajaga kontakteeruma ning uue aja kokku leppima. Mõjuv põhjus ei ole kindlasti ka alkoholi liigtarvitamine.
  45. E. Porgasaare rikkumised on käitumiskontrolli kontekstis olnud väga olulised. Süüdimõistetu suutmatus pidada kinni registreerimiskohustusest välistab tema üle järelevalve teostamise ja tema kriminaalhooldusliku abistamise ning ei võimalda tegeleda hoolduskava eesmärkidega. See aga tõstab oluliselt uute kuritegude toimepanemise riski. E. Porgasaar ei ole sobilik isik kandmaks karistust vabaduses. 2

(4)MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  1. Kaitsja taotleb Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega pikendada katseaega ning määrata E. Porgasaarele lisakohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi. E. Porgasaar ei saanud kätte talle saadetud kutseid kriminaalhooldaja juurde, sest kolis üürikorterist välja, kuna polnud võimeline üüri tasuma. Seejärel asus ta elama ema elukohta. E. Porgasaar on kannatanule hüvitanud 180 eurot ning on vabanedes valmis esitama sellekohased tõendid. Kahjuhüvitised on tasutud erinevate isikute arvetelt, ent kinnipidamiskohast ei ole tal võimalik tõendite esitamist korraldada.
  2. Samal perioodil oli E. Porgasaare elus keeruline aeg – probleemid elukaaslasega viisid ta sügavasse depressiooni ning soodustasid alkoholi liigtarbimist. Ajavahemikul 17.-
  3. maini
  4. a viibis ta ravil xxx. Praeguseks on E. Porgasaare suhted elukaaslasega taastunud, tal on tekkinud võimalus tööle asuda ning elada ema juures.
  5. E. Porgasaar on nõus katseaja pikendamisega ja lisakohustusega mitte tarvitada katseajal alkoholi, sest alkoholi tarbimine on saanud talle suureks probleemiks. Katseaega võiks pikendada 6 kuud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  6. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et kaitsja määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
  7. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
  8. või
  9. peatüki sätteid, arvestades
  10. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
  11. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
  12. peatüki
  13. jao sätteid, sh KrMS §
  14. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  15. aprilli
  16. a määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
  17. Kolleegiumi hinnangul on määruskaebus perspektiivitu ja selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on karistuse täitmisele pööramisel KarS § 74 lg 4 alusel tuvastanud E. Porgasaare poolt kontrollnõuete rikkumise, võtnud arvesse tema suhtumist rikkumisse ja tuvastanud, et rikkumine oli tahtlik ning lugenud E. Porgasaare rikkumised käitumiskontrolli kontekstis väga olulisteks. Rikkumist õigustavaid mõjuvaid põhjuseid maakohus ei tuvastanud ning nendele ei ole viidatud ka 3
(4)määruskaebuses. Elukoha vahetamine, probleemid elukaaslasega ning alkoholi liigtarbimine ei ole kohtupraktikas tunnustatud mõjuvate põhjustena. Haiglas viibimine on käsitletav mõjuva põhjusena, ent asja materjalidest nähtub, et see ei takistanud E. Porgasaarel paar päeva pärast haiglast vabanemist vastuvõtule minemast. Seega on maakohus järginud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi juhiseid erakorralise ettekande puhul karistuse täitmisele pööramisel (RKKKm 3-1-3-24-97, 3-1-1-61-13, p 9.2). Riigikohus on öelnud, et KarS § 74 lg 4 järgi on kohtul kontrollnõuete või isikule pandud kohustuste rikkumise tuvastamise järel õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus (RKÜK 3-1-1-513, p 33, 3-1-1-18-12, p 49). Maakohus on karistuse täitmisele pööramist põhjendanud veenvalt ja arusaadavalt. Kohus arvestas, et E. Porgasaare katseaeg on kulgenud problemaatiliselt. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et pikaaegse tahtliku käitumiskontrolli nõuete rikkumise korral, mis algas juba katseaja alguses ning päädis süüdlase tagaotsitavaks kuulutamisega, ei ole põhjendatud katseaega pikendada. Samuti puudub isiku käitumist arvestades veendumus, et ta suudaks lisakohustust täita. Seetõttu ei oleks määruskaebusel apellatsioonikohtus edulootust.
  1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus E. Porgasaare kaitsja määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata.
  2. E. Porgasaare kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on taotluse järgi tutvunud kohtumäärusega ja koostanud määruskaebust 1,5 tundi. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 90 eurot (sh käibemaks 15 eurot). Ringkonnakohus leiab, et juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lgst 1 ja justiitsministri
  3. juuli
  4. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1 on kaitsja taotlus põhjendatud üksnes osaliselt. Kaitsja poolt koostatud määruskaebuse põhjendused on koondatud ühele leheküljele. Põhjendustes kordab kaitsja muuhulgas maakohtu istungil öeldut. Arvestades määruskaebuse mahtu ning keerukust on kolleegiumi arvates määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks kaks pooltundi, millele vastavaks tasuks on 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot).
  5. Kuna E. Porgasaare määruskaebust ei rahuldata (see jääb läbi vaatamata), tuleb määratud kaitsjale makstav tasu 60 eurot kui menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel E. Porgasaarelt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.