← Eesti

1-18-1254/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.11.2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-1254 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Siim Turta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu SIIM TURTA, isikukood 39401210215, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 05.06.2017 ja lõpp 05.06.2019 Kohtuasja läbivaatamise aeg 02.11.2018, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta SIIM TURTA vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Siim Turtale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.10.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Siim Turta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 20.03.2018 otsusega tunnistati Siim Turta süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 ja § 184 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti tema karistusaja alguseks 05.06.

  1. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. 1 Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas ei toeta prokuratuur, erinevalt vanglast, Siim Turta ennetähtaegset vabastamist. Isik kannab karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga. Mõlemad kuriteod pani isik toime vähemalt otsese tahtlusega. Seejuures on oluline märkida, et isik on ka varem kandnud pikaajalist vanglakaristust raske kuriteo eest, mis oli samuti toime pandud avalikus kohas grupis vägivalda kasutades ning mille tagajärjel sai kannatanu raske tervisekahjustuse. Kuritegude toimepanemisel on mänginud suurt rolli Siim Turta poolt alkohoolsete ja narkootiliste ainete tarvitamine. Vanglas on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus. Isiku elukoha läbiotsimise käigus leitud suure koguse narkootilise aine hulk ning tema enda selgitus, mille kohaselt kasutas ta enne karistuse kandmisele asumist narkootilisi aineid enda turgutamiseks alkoholi tarvitamise vahepeal, viitavad selgelt ka narkoprobleemi süvenemisele. Vaatamata eeltoodule ei tunnista isik sõltuvusprobleeme. Seega, vaatamata asjaolule, et eelnimetatud substantside tarvitamine on viinud isiku korduvalt mh raskete I astme kuritegude toimepanemiseni, ei ole vangistusliku karistuse kandmine pannud teda siiani piisavalt kriitiliselt suhtuma riskiteguritesse, mis teda on mõjutanud. Käesoleval hetkel on Siim Turta kaassüüdistatav Harju Maakohtu menetluses olevas kriminaalasjas nr 1-17-10711, mis seotud kahe inimese mõrvaga. Esitatud süüdistuse kohaselt osales Siim Turta ohvrite suhtes vägivalla tarvitamisel, surnukehade matmisel, kuriteojälgede peitmisel ja sündmuskoha hävitamisel. Seega on isiku osalusel toimepandud vägivallakuriteod päädinud ajas järjest raskemate tagajärgedega ning kulmineerunud vaatamata eelnevatele karistustele ka edaspidi õiguskorrale vastandumisega. Pooleliolev kohtumenetlus on kohtuliku uurimise faasis, mis tähendab, et isikule esitatud süüdistus võib veel muutuda raskemaks, kui täiendavate tõendite uurimise käigus siiski tuvastatakse, et ka tema poolt tekitatud kehavigastused võisid olla eluohtlikud. Teiste süüdistatavate suhtes, sh ka nt isiku, kellele on esitatud Siim Turtast kergem süüdistus, on kohus pidanud kohtumenetluse käigus siiani põhjendatuks tõkendina vahistamise kohaldamist. Kriminaalasjas on planeeritud kohtuvaidlused 20.12.2018, mis tähendab, et enne isiku tähtaegset vabanemist 05.06.2019 peaks võimalikul süüdimõistmisel mõistetama temale uus liitkaristus. Isikul ei ole pärast vabanemist võimalik asuda normaalse elukorralduse juurde, sest ta on süüdistatav kuritegudes ning peab osalema kohtuistungitel. Kohtumenetluses süüdistatavana osalemine on inimesele kindlasti ebamugavust ja lisastressi põhjustav, seda eriti olukorras, kus süüdimõistev kohtuotsus võib kaasa tuua vajaduse minna uuesti pikaajalist vanglakaristust kandma. Eeltoodut arvestades ei ole Siim Turta vabastamine olukorras, kus ka vangla on hinnanud isiku emotsionaalselt ebastabiilseks ning järjepidevat psühholoogilist sekkumist ja ravi vajavaks, põhjendatud. Vabaduses viibides on isikul lihtsam puutuda kokku nende riskiteguritega, mille poole ta varem pingelistes olukordades pöördus. Seda eriti olukorras, mil isik on kaaslaste poolt mõjutatav. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vabanemisel soovib ta tööle minna, ta käib tööl ka vanglas. Vabaduses saab ta tööle ema elukaaslase firmasse. Selgitab, et pooleliolev kriminaalasi on samuti isikuvastane kuritegu ning ta on algusest peale olnud aus ja tunnistanud tegu. Ta ei ole ühtegi mõrva toime pannud. Olukord oli selline, et tal ei olnud muud väljapääsu, ta oli sunnitud kuritegu toime panema. Ta ei ole varasemalt kontrollnõudeid rikkunud. Vanglas ei ole ta mingit ravi saanud, vaid on ise ennast käsile võtnud, sest tal ei ole mingit sõltuvust. Leiab, et ta saaks väljas oma muudele probleemidele rohkem abi kui vanglas olles. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi. Tal on 10 klassi haridust, kuid ei näe probleemi lõpetada ka 11 ja 12 klass. Ta kavatseb enda elu muuta. Isik tunnistab, et tal on käitumisega probleeme, kuid ta on vanglas oldud aja jooksul ennast 2 muutnud. Ta ei kavatse ka sellest pooleli olevast kohtuasjast eemale hoida. Ta tarvitas narkootikume, sest tahtis pingeid maandada, kuid ta ei olnud agressiivne. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Siim Turta ära kandnud üle 1 aasta 5 kuu vangistust, mis on üle kahe kolmandiku temale mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmete kohaselt 2 kehtivat karistust ning vangistuses on ta samuti varem viibinud. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Lisaks on käesoleval ajal pooleli kriminaalasi, milles süüdimõistetule on esitatud süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3, § 306 lg 1 ja § 203 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Käesolev karistus on mõistetud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise ja avaliku korra raske rikkumise eest vägivalda kasutades. Seega nähtub, et kinnipeetav on korduvalt kasutanud vägivalda teiste isikute suhtes. Kuritegude toimepanemisi on soodustanud alkoholi tarvitamine ja grupi mõju. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud õiguspärane, tal puuduvad distsiplinaarkaristused ja ametnikega läbisaamine on hea. Samuti töötab kinnipeetav alates 28.04.2018 vangla majandustöödel koristajana ning huvitegevuse näol meenete (tinasõdurite) valmistajana, ta on täitnud alkoholi töövihiku, millest nähtub, et isik on kindel, et suudab edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduda ning toimunud on kohtumised psühholoogiga. Kinnipeetaval on vabanemisel alaline elukoht koos emaga ning garanteeritud töökoht OÜ-s xxxx koristajana, mis tagab talle igakuise sissetuleku iseseisvalt majanduslikult toimetulemiseks. Kinnipeetaval on vanglas diagnoositud alkoholisõltuvus, mida materjalidest nähtuvalt ta ise ei tunnista. Samas on ta varem vabatahtlikult paiknenud noorte sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas ning iseloomustusest nähtuvalt näeb alkoholi tarvitamise ja enda kuritegeliku käitumise vahel seost. Siiski, võttes arvesse kinnipeetava varasemaid tarbimise harjumusi, ei saa välistada riski, et isik vabaduses alkoholi tarvitamist jätkab, mistõttu tuleb alkoholi tarvitamist pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Samuti nähtub, et kinnipeetaval on
  2. aastal katkenud sidemed endiste tuttavatega, kuid kuna isik kannab vanglakaristust alates
  3. aasta juunikuust, ei saa välistada, et sidemete katkemine on seotud isikust mitteolenevate asjaoludega, milleks käesoleval juhul on vangistuses viibimine. Kuna kuritegude toimepanemist on soodustanud ka grupi mõju, võib vabanemisel endiste tuttavatega sidemete taastamine olla uue kuriteo toimepanemise riskiks. 3 Kinnipeetav on küll senise karistuse kandmise ajal ennast hästi ülal pidanud ning tema vabanemisjärgsed elutingimused kindla elu- ja töökoha näol on head, kuid karistuse eesmärkide täidetust nende pinnalt järeldada veel ei saa. Kohus, hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis, leiab, et Siim Turta ennetähtaegsesse vabastamisse tuleb suhtuda ettevaatusega ning käesoleval hetkel puudub kohtul veendumus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Siim Turta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.