Tsiviilasi nr 2-17-14500 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi nr 2-17-14500 Määruse tegemise aeg ja koht 19.11.2018.a, Tallinn Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Kaupo Paal

) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on apellatsioonkaebuses esitatud väidete alusel maakohtu otsuse tühistamine ringkonnakohtu poolt perspektiivitu. 3

§ 651lg 1).

Käesolevas asjas jättis maakohus hagid rahuldamata põhjusel, et hagi rahuldamise eelduseks olevad asjaolud on kohtu ette toomata ja tõendamata. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud (

§ 652lg 1).

Selleks, et asja lahendamisel saaks lähtuda muudest asjaoludest, tuleb maakohtupoolset asjaolude tuvastamist selgesõnaliselt vaidlustada apellatsioonitähtaja jooksul. Seda apellant teinud ei ole. Apellatsioonkaebuses ei ole märgitud, milliste asjaolude tuvastamist või tuvastamata jätmist apellant maakohtule ette heidab. Üksnes üldsõnalisest etteheitest, et kohus on jõudnud ebaõigele järeldusele ja teinud ebaõige kohtuotsuse, ei saa tuletada, milliseid asjaolusid apellant vaidlustab. Sellisel juhul peab ringkonnakohus lähtuma maakohtu poolt tuvastatud asjaoludest. Maakohus on käesoleval juhul tuvastanud, et hagiavalduses esitatud väited on tõendamata ning selle pinnalt järeldanud, et kostjad ei rikkunud töölepingust tulenevat kohustust ning täiendavalt, et kostjad ei ole selles ka süüdi. Nimetatud asjaoludest lähtudes ei saaks ka ringkonnakohus teha teistpidist lahendit. Apellatsioonkaebuses on hageja väitnud, et maakohus on jätnud tähelepanuta apellandi esitatud tõendid, kuid ei ole täpsustanud ega selgitanud, mis asjaolu tuvastamata jätmist ta millise tõendiga seoses vaidlustab. Üksnes üldsõnalised etteheited ei võimalda ringkonnakohtul käesoleval juhul leida, et apellatsioonkaebus on perspektiivne. Eeltoodust tulenevalt ei saaks apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust ilmselt rahuldada.

1. Toimikust nähtub, et maakohus selgitas hagejale tõendamiskoormise jaotust ja tõendite ebapiisavust (tl 95). Hagilises tsiviilkohtumenetluses on pooled võrdsed. Hagimenetluses peab olema vastaspoolele tagatud see, et kui kohus täidab nõuetekohaselt selgitamiskohustust (selgitab, mida peab hageja kohtu ette tooma ja mida tõendama) ja kui hageja kohtu juhistest hoolimata tõendeid ei esita, ei saa hageja seda teha ka hiljem, s.o siis, kui ta näeb, et tõendite esitamata jätmine tingib tõepoolest ebasoodsa kohtuotsuse. Vastupidine rikuks oluliselt võistlevas menetluses vastaspoole õigusi. Kostjatel on õigus sellele, et kui hageja õigel ajal, õiges menetlusetapis maakohtus asjaolusid kohtu ette ei too ja tõendeid ei esita, siis hiljem asjaolusid ja tõendeid esitada ei saa ja otsus tehakse õigel ajal kohtu ette toodud asjaolude ja tõendite pinnalt. Samuti on kostjatel õigus sellele, et kui otsuse peale esitatakse apellatsioonkaebus, peaks sellest nähtuma, millised maakohtu poolt tuvastatud asjaolud on vaidlustatud. Juhul kui hageja seda ei märgi, võib vastaspool eeldada, et maakohtu poolt tuvastatud asjaolud ei ole enam vaidluse all ning ringkonnakohtu otsus tehakse maakohtus tuvastatu alusel. Kui see aga ei tingi teistpidise lahendi tegemist, on menetlusökonoomne apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda.
2. Kooskõlas

§ 637

lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4 keeldub ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus märgib, et on hinnanud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel kõiki apellatsioonkaebuses esitatud väiteid, neile käesolevas määruses vastanud ning leidnud, et apellatsioonkaebus ei kuuluks rahuldamisele. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad apellandil kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, kuna perspektiivitu apellatsioonkaebuse puhul ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte. Käesoleval juhul ei ole apellandi õigusi piiratud võrreldes sellega, kui apellatsioonkaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega apellatsioonkaebus oleks jäetud rahuldamata, sest ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja vastas kõikidele apellandi väidetele. Ringkonnakohus koostas apellandile sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Apellandile on tagatud ka kaebeõigus. 4

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust kostjatele vastamiseks ning kostjatel ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus apellandilt kostjate kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista. 11. Kuna apellatsioonkaebus esitati elektrooniliselt, ei tagastata apellatsioonkaebust, vaid see eemaldatakse määruse jõustumisel toimikust. Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) 5