Obsah (11)

§ 150§ 172§ 293§ 663§ 651§ 662§ 238§ 667§ 175§ 143§ 423

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-4611 Määruse tegemise aeg ja koht 20. november 2018, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Iko Nõmm, Ande Tänav Kohtuasi NKC KONSULTATSI

) § 168 lg 5 alusel.

1. Avalduse kohaselt likvideeris võlgnik pärast pankrotiavalduse esitamist järgmised pankrotiavalduse aluseks olevad asjaolud: võlgnik esitas äriregistrile
2. a ja
3. a majandusaasta aruanded, millega likvideeris võlgniku äriregistrist sundkustutamise põhjuse ning 24.05.2018 võtsid võlgniku aktsionärid vastu otsuse aktsiakapitali suurendamiseks 72 563,40 euro võrra rahalise sissemakse teel. Eeltoodust võib järeldada, et 08.06.2018 seisuga ei ole võlgnik maksejõuetu.
4. Võlgnik palus menetluskulud 1260 euro suuruses jätta avaldaja kanda. Võlgnikul on kulud õigusabile 660 eurot (materjalidega tutvumine, vastuväite koostamine 5 tundi hinnaga 300 eurot; osalemine kohtuistungil ja ettevalmistumine 2 tundi hinnaga 120 eurot; materjalide 2 kogumine, menetlusdokumendi koostamine 4 tundi hinnaga 240 eurot). Samuti on võlgnikul tekkinud kulu 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ eksperthinnangu koostamise eest kinnistu aadressil Fosforiidi 2 väärtuse määramiseks 600 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohtu määrus ja selle põhjendused
5. Maakohus jättis avaldaja avalduse läbi vaatamata, tagastas avaldajale pankrotihalduri kulutuste katteks tasutud 1000 eurot ja jättis rahuldamata avaldaja taotluse poole avalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda, mõistis avaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 1020 eurot (õigusabikulud 420 eurot + asja läbivaatamise kulud 600 eurot) ja jättis rahuldamata võlgniku taotluse menetluskulude väljamõistmiseks 240 euro ulatuses.
6. Vastavalt avaldaja taotlusele tuleb tsiviilasi jätta läbi vaatamata. Seetõttu tuleb avaldaja arvelduskontole tagastada ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks tasutud deposiit 1000 eurot.
7. Taotlus riigilõivu tagastamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

§ 150

lg 3 kohaselt avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Seega tuleb jätta rahuldamata avaldaja taotlus poole avalduse esitamisel tasutud riigilõivu, s.o 150 euro tagastamiseks.

1. Võlgnik on kandnud eksperthinnangu koostamise kulu 600 eurot. Viidatud eksperthinnangu koostamine ja esitamine dokumentaalse tõendina oli põhjendatud, mistõttu on ka selle koostamise kulu 600 eurot põhjendatud ja vajalik ning kuulub avaldajalt väljamõistmisele.
2. Menetluskulude nimekirja järgi on võlgniku esindajal kulunud 07.05.2018 materjalidega tutvumiseks ja vastuväite koostamiseks 5 tundi. Esindajal võis kõige rohkem kuluda viidatud toimingu tegemiseks 3 tundi. 06.06.2018 materjalide kogumiseks ja menetlusdokumendi koostamiseks võis kõige rohkem kuluda 2 tundi. Põhjendatud on võlgniku lepingulise esindaja kulud 7 tunni ulatuses. Seega on võlgniku õigusabikulud põhjendatud kokku 420 euro ulatuses, millised kuuluvad avaldajalt väljamõistmisele. Võlgniku menetluskulude hüvitamise taotlus jääb rahuldamata 240 euro ulatuses. Määruskaebus
3. Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse või saata asi lahendamiseks maakohtule, lisada materjalide juurde Harju Maakohtu 29.09.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-17-13279 ning jätta menetluskulud võlgniku kanda.
4. Määrus on menetluskulude jaotamise ja kindlaksmääramise osas ebaseaduslik. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust (pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 ja äriseadustiku (ÄS) § 334 lg 2), rikkus menetlusõiguse norme (

§ 150

lg 2 p 2 ja lg 3, § 477 lg 1, § 172 lg 1 ja lg 7, § 232 lg 1) ja hindas tõendeid ebaõigesti.

§ 150lg 3 ei kuulu kohaldamisele esimese astme menetluses.

13. Sarnases menetluses tsiviilasjas nr 2-17-13270 kohaldas Harju Maakohus

§ 150

lg 2 p 2 sätteid ja määras tagastada avaldajale pool menetluses tasutud riigilõivust. Kuigi tegemist on hagita menetlusega, ei kohaldanud maakohus

§ 172sätteid. Kohus jättis tähelepanuta pankrotimenetluse erisused ja mitmed asjaolud Pankr

S § 10 lg 2 p 1 ja p 3, ÄS 3 § 334 lg 2 ja

§ 172

lg 1 ja lg 7 tähenduses, mis tulenevad võlgniku seadusest tulenevat kohustust rikkuvast käitumisest.

1. Kohtumenetlus on põhjustatud võlgniku raskest hooletusest. Võlgnik ei esitanud äriregistrile
2. ja
3. majandusaasta aruandeid. Tartu Maakohtu registriosakond tegi 09.03.2018 võlgniku suhtes hoiatusmääruse registrist kustutamiseks. Kohtutäitur ei suutnud võlga sisse nõuda. Pankrotiavalduse esitamise seisuga ei olnud avaldajal võimalik saada infot võlgniku finantsseisundi, finantstulemuste ja rahavoogude kohta. Avaldajal oli põhjust arvata, et võlgnik peidab või raiskab oma vara. Seetõttu esitas avaldaja pankrotiavalduse. Võlgnik viis avaldaja eksitusse oma finantsseisundi osas. Võlgnik likvideeris pankrotiavalduse esitamise põhjused pärast pankrotiavalduse esitamist. Võlgnik rikkus ÄS § 334 lg-st 2 tulenevat kohustust ja peab kandma kõik kulud, mis tekkisid majandusaasta aruannete esitamata jätmisega.
4. Maakohus kohaldas menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel valesti

§ 293

lg-t 2, § 294 lg-t 1, § 297 lg-d 1 ja 5 § 298 lg-d 1 ja 3 ning § 303 lg-d 3 ja

1. Võlgniku asja läbivaatamise kulud ja õigusabikulud on põhjustatud võlgniku raskest hooletusest. Eksperthinnangu tasu näol ei ole tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Võlgnikul ei olnud seadusest tulenevat kohustust ja põhjust tellida eksperthinnangut oma kinnistu suhtes. Arvestades asjaolu, et 24.05.2018 suurendas võlgnik oma aktsiakapitali 72 563,40 euro võrra, s.o kuni 142 279,20 euroni ja 18.05.2018 sai võlgnik 65 000 eurot oma aktsiakapitali katteks, ei olnud võlgnikul põhjust täiendavalt tellida ka eksperthinnangut oma kinnistu väärtuse kindlakstegemiseks. Eksperthinnangu tellimist ei kooskõlastatud avaldajaga ja võlgnik ei esitanud kohtule taotlust eksperthinnangu tellimiseks. Avaldaja ei saanud viibida ekspertiisi tegemise juures. Avaldajat ei teavitatud eksperdile antavatest korraldustest ja ta ei saanud esitada eksperdile küsimusi. Samuti ei saanud avaldaja esitada kohtule vastuväiteid ekspertiisi tegemise kohta. Vastus määruskaebusele
2. Võlgnik vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Menetluse edasine käik
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 18. Kuigi avaldaja palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada, millest võiks järeldada, et ta vaidlustas määruse tervikuna, nähtub määruskaebuse põhjendustest, et avaldaja vaidlustab maakohtu määrust tegelikult osas, milles maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda, mõistis avaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 1020 eurot ja jättis rahuldamata avaldaja taotluse poole avalduse esitamisel tasutud riigilõivu, s.o 150 euro tagastamiseks. Määruskaebuse põhjendustest ei nähtu, et avaldaja vaidlustaks maakohtu määrust osas, milles kohus jättis avaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks läbi vaatamata, tagastas avaldajale ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks tasutud 1000 eurot ja jättis rahuldamata võlgniku taotluse menetluskulude väljamõistmiseks 240 euro osas.

§ 651

lg 1 ja § 659 kohaselt kontrollib 4 ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o menetluskulude jaotuse, avaldajalt väljamõistmise ja talle tema poolt tasutud riigilõivust poole, s.o 150 euro tagastamata jätmise osas. 19. Esmalt käsitleb ringkonnakohus avaldaja määruskaebuses esitatud taotlust võtta tõendina asja materjalide juurde Harju Maakohtu 29.09.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-17-13279.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

§ 238

lg 1 tulenevalt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma tõend asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus seda materjalide juurde ei võta. Kuna tõend, mille vastuvõtmisest kohus keeldub, on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus selle tagastamiseks. 20. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja maakohtu määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel menetlusõiguse normide rikkumise tõttu osaliselt tühistada.

Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha uue määruse. 21. Maakohus jättis õigesti menetluskulud avaldaja kanda. Pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest (PankrS) ei tulene teisiti (PankrS § 3 lg 2). Seega on PankrS sätted, sh PankrS § 150 lg 3, erisäteteks tsiviilkohtumenetluse seadustiku suhtes. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus avaldaja seisukohaga, et käesolevas asjas on põhjendatud kohaldada PankrS § 150 lg-s 3 sätestatu asemel

-s sätestatut. PankrS 150 lg 3 sätestab, et kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. Pankrotiavalduse esitamise otsustus on võlausaldaja valik, mille tegemisel peab võlausaldaja arvestama pankrotiseaduses sätestatud õiguslike tagajärgedega, sh menetluskulude kandmise võimaliku kohustusega. PankrS § 150 lg 3 kohaldamisel ei oma tähtsust, millistel põhjustel pankrotiavaldus esitati.

1. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramise otsus on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes siis, kui alama astme kohus on diskretsiooni piire ületanud. Diskretsiooni kohaldamine eeldab kohtult ka oma seisukoha põhjendamist. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on võlausaldajalt võlgniku kasuks väljamõistetava menetluskulu suuruse osas ebapiisavalt põhjendatud, mis on kaasa toonud diskretsioonipiiride ületamise maakohtu poolt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse menetluskulude väljamõistmise osas osaliselt ja teeb tühistatud osas uue määruse.
2. Maakohus luges muu hulgas põhjendatuks 06.06.2018 materjalide kogumise ja menetlusdokumendi koostamise ajakulu 2 tundi hinnaga 120 eurot. Samuti leidis maakohus, et põhjendatud ja vajalik oli eksperthinnangu koostamise kulu 600 eurot. Ringkonnakohus eeltoodud seisukohtadega ei nõustu. 24.

§ 175

lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vajalikud ega põhjendatud kulud, mis seonduvad 06.06.2018 menetlusdokumendi esitamisega. Asja materjalist nähtub, et võlgnik esitas vastuväited pankrotiavaldusele 07.05.

1. 08.05.2018 toimus korraldav eelistung, mille protokollist nähtub, et maakohus andis avaldajale tähtaja võlgniku püsiva maksejõuetuse põhistamiseks hiljemalt 06.06.
2. Asja materjalist, sh korraldava eelistungi protokollist ei nähtu, et kohus oleks nõudnud võlgnikult täiendavate seisukohtade või tõendite esitamist. Selleks puudus ringkonnakohtu hinnangul ka vajadus. Eeltoodu tõttu ei saa pidada vajalikuks ja põhjendatud kuluks 06.06.2018 menetlusdokumendi koostamise ja esitamise ajakulu 2 tundi hinnaga 120 eurot. 5
3. Käesolevas asjas ei määratud eksperti kohtu poolt kooskõlas

32. peatüki regulatsiooniga, vaid võlgnik tellis omal algatusel oma kinnistu väärtuse hindamise 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ-lt. Tegemist on dokumentaalse tõendi, mitte eksperthinnanguga. Dokumentaalse tõendi saamise kulu on

§ 143p 2 järgi asja läbivaatamise kulu.

Sellise kulu hüvitamist võib nõuda eeldusel, et tõend on asja juurde võetud ja kohus hindas seda lahendi tegemisel (vt ka

§ 143

kommentaari -

I kommenteeritud väljaanne lk 698). Eelnimetatud tingimused ei ole käesoleval juhul täidetud, sest kohus sellise tõendi esitamist võlgnikult ei nõudnud, seda asja juurde ei võtnud ja määruse tegemisel ei hinnanud. Eeltoodu tõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul 600 euro suuruse hüvitise avaldajalt väljamõistmine põhjendatud.

1. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et maakohtu määrus on võlgniku menetluskulude suuruse kindlakstegemisel vastuoluline. Maakohus märkis määruse põhjendavas osas, et põhjendatud on esindaja kulu 5 töötunni ulatuses. Samas leidis maakohus, et põhjendatud on lepingulise esindaja kulud 7 tunni ulatuses ja on vastavalt kulud avaldajalt 420 euro ulatuses ka välja mõistnud (7 tundi x 60 eurot=420). Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et 06.06.2018 tehtud toimingute kulusid ei ole põhjendatud avaldajalt välja mõista. Maakohus on 07.05.2018 materjalidega tutvumise ja vastuväite esitamise kulu osas leidnud, et põhjendamatu on esindaja ajakulu 5 tunni ulatuses ja luges põhjendatud ajakuluks 3 tundi. Ringkonnakohus nõustub sellega. Kuivõrd maakohus on õigusabikulud välja mõistnud kokku 7 töötunni eest, siis järelikult on maakohus pidanud põhjendatuks võlgniku esindaja ajakulu 2 tundi kohtuistungil osalemiseks ja selleks ettevalmistamiseks (120 eurot). Istungil osalemise ja selleks ettevalmistumise kulu tuleb pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Eeltoodu alusel tuleb avaldajalt välja mõista kulud õigusabile suurusega 300 eurot (5 tundi x 60 eurot=300). Ülejäänud osas jääb võlgniku avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata.
2. Määruskaebus on põhjendatud ka osas, milles avaldaja vaidlustas poole avalduse esitamisel tasutud riigilõivu, s.o 150 euro tagastamata jätmise. Avaldaja võttis 08.06.2018 avaldusega pankrotiavalduse tagasi ja maakohus jättis avalduse

§ 423

lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.

§150

lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. Nimetatud sätte alusel tagastatakse riigilõiv alati hagita asjades, kui avaldus jääb läbi vaatamata (vt

§ 150

lg 1 p 3 kommentaari –

I kommenteeritud väljaanne lk 731). Ringkonnakohus teeb ise uue määruse, millega tagastab avaldajale poole tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot. 28. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebemenetluse kulud

§ 172lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm Iko Nõmm Ande Tänav 6