) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub kaebuses märgitud nõuete esitamiseks kaebeõigus. Halduskohus leidis, et kaebaja nõue viia ühtse pindalatoetuse dokumentatsioon kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega ei ole protsessuaalne nõue
Halduskohtu hinnangul on tegemist õigusliku väitega selle kohta, kas riigisisene õigus on kooskõlas liidu õigusega või mitte. PRIA juhindumine riigisisestest õigusaktidest ei ole eraldiseisev haldusakt ega toiming. Eespool esitatud õiguslik väide tuleks esitada PRIA konkreetse haldusakti vaidlustamise raames. Sellisel juhul saaks kohus hinnata, kas PRIA tegutses kooskõlas kehtiva õigusega või mitte. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda PRIA-lt meetmeid, mis tagaksid PRIA ja tema ametnike eesti keele õige kasutuse. Kas PRIA on haldusakti koostamisel vorminõudeid rikkunud, seda saab kohus hinnata konkreetse haldusakti vaidlustamise raames. Halduskohus märkis, et kaebusest võib järeldada, et kaebaja huviks ei ole mitte enda õiguste, vaid teiste isikute õiguste kaitse. Kaebaja ei saa teiste isikute õiguste kaitseks kaebust esitada (
Halduskohus viitas ka haldusasjale nr 3-18-969, kus kohus selgitas kaebajale, millist PRIA tegevust tuleb tal enda õiguste kaitseks vaidlustada. Kaebaja kaebuse täiendusest nähtub, et kaebaja sai sellest aru ning esitas kohtule sobilikud ja vajalikud nõuded, kuid jättis tasumata riigilõivu haldusasjas nr 3-18-969. Kuna kohus varasemas menetluses selgitas, mida kaebajal tuleb vaidlustada, ei pea kohus kaebajale uuesti neid samu selgitusi esitama. Eeltoodust tulenevalt, asus halduskohus seisukohale, et kaebuses tuleb tagastada
Määruskaebuse esitaja leiab, et riigilõivu nõudmine haldusasjas nr 3-18-969 oli 2 põhiseadusevastane nõue. Riigilõivu tasumata jätmine toetuse või toetussummade maksmata jätmise asjas ei saa olla kaebuse menetlusse mittevõtmise põhjuseks. Määruskaebus on esitatud enda õiguste kaitseks. Määruskaebuse esitaja ei saa aru, miks kohus ei taga temale seadusega antud õigusi ja ei tunnista õigusvastaseks PRIA otsuseid. Kohtuasi on alguse saanud kaebajale toetusrahade mittemääramisest. Kuna PRIA jätkas kaebajaga seotud asjades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste eiramist, siis esitas kaebaja halduskohtule kohustamiskaebuse. Halduskohus ei aidanud kaebuse eesmärgi saavutamiseks kaebajal kaebust muuta, mis on põhjustanud praeguse määruskaebuse esitamise ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6.
lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.
lg 1 p 7 kohaselt võib olla halduskohtumenetluses volitatud esindaja, siis aktsepteerib ringkonnakohus kirjeldatud viisil ja volitusel G. Danieli esindusõigust.
Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 3 määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (
11. Määruskaebuses esitatud väite, nagu oleks halduskohus vääralt nõudnud kaebajalt riigilõivu tasumist haldusasjas nr 3-18-969, jätab ringkonnakohus tähelepanuta. Haldusasja nr 3-18-969 menetlus on kohtute infosüsteemi kohaselt pooleli Riigikohtus ning kaebaja sellekohaseid väiteid ei saa ringkonnakohus kontrollida käesoleva kohtuasja raames. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti leidnud, et 03.08.2018 esitatud kohustamiskaebus kuulub tagastamisele kaebeõiguse puudumise tõttu, kuna kaebajal tuleb vaidlustada enda õiguste kaitseks konkreetseid haldusakte, millega pannakse temale kohustusi või jäetakse toetusetaotlused rahuldamata. Kaebaja ei saa halduskohtus nõuda Euroopa Liidu õiguse järgimist ilma haldusakti või toimingut, mis on tehtud tema suhtes, vaidlustamata. Kui kaebajale ei määratud toetust, siis on kohane vaidlustada kohtus PRIA toetuse mittemääramise otsust, mis on tehtud kaebaja suhtes. Halduskohus on seda kaebajale selgitanud. Kaebaja on vaidlustatud kohtumääruse kohaselt kohtuasjas nr 3-18-969 ka sobivad ja lubatavad nõuded esitanud, kuid selles asjas on pooleli vaidlus riigilõivu tasumise kohustuse osas. Seega on halduskohus kaebajat õigesti suunanud ja määruskaebuse esitaja etteheited halduskohtule
120 lg 1 p-3 sätestatud menetlustoimingute tegemata jätmise kohta on alusetud. Kaebaja ei saa muuta praeguses kohtuasjas esitatud kaebust hiljem selliselt, et kaebuse rahuldamise korral oleks kohtul võimalik tühistada PRIA otsus, millega kaebajale toetust ei määratud või kohustada PRIA-t uut otsust tegema. Halduskohtumenetluses ei saa vaidlustada haldusorgani vastuseid, mis ei too isikule kaasa õiguslikke tagajärgi. Samuti ei ole võimalik haldusorganit kohustada vastama kaebajale meelepärasel viisil. Kaebuse saab esitada üksnes konkreetse isiku õigusi ja kohustusi mõjutava haldusakti või toimingu peale. PRIA-le 13.06.2018 esitatud taotlus on sisult esimese punkti osas märgukiri ja teise punkti osas selgitustaotlus märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 1 p 1 ja § 2 lg 2 p 2 tähenduses. PRIA 05.07.2018. a vastus nr 12-1/18/3385-1 on seega vastus märgukirjale ja selgitustaotlusele. PRIA 05.07.2018. a vastuse peale ei ole lubatav esitada kaebust halduskohtumenetluses. Seega on halduskohus õigesti kaebuse tagastanud kaebeõiguse puudumise tõttu. 12. Eeltoodust tulenevalt jääb K. Danieli 26.09.2018. a esitatud määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.09.2018. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.