1-15-9244/36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.09.2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-9244 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Jelena Laas Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm Kaitsja Vandeadvokaadi abi Andres Veski määratud korras Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Sergei Vilensoni elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu SERGEI VILENSON, viibimiskoht Viru Vangla isikukood 37510073729, Karistuse kandmise algus 19.05.2015 ja lõpp 15.11.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg 10.09.2018, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76, § 751; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta SERGEI VILENSON elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Sergei Vilensonilt menetluskuluna kaitsjatasu summas 150,72 (ükssada viiskümmend eurot 72 senti) eurot adv. Andres Veski poolt õigusabi osutamise eest riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga

1. 1 Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 150,72 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Andres Veski poolt süüdimõistetu Sergei Vilensoni kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Sergei Vilensonile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.07.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Vilensoni elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 20.11.2015 otsusega tunnistati Sergei Vilenson süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning KarS § 76 lg 8 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 5 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 19.05.
2. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti Sergei Vilensoni vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta leidis xxxx töö ja sellest tulenevalt otsustas muuta elukohta. Iseloomustuses märgitud xxxx aadressil elab tema noorem õde. Talle öeldi, et kõik on korras elukohaga aadressil xxxx. Kui läheb xxxx elama, siis läheb tööle tuttavate juurde kullerina, firmasse xxxx. Selgitab, et sai distsiplinaarkaristused, sest ei läinud koristama. On valmis täitma vangla iseloomustuses märgitud kohustusi. Ta ei tarbi alkoholi ega narkootikume. Lähedastega on suhted normaalsed. Selgitab, et ta ise narkootikume ei tarbi, vaid tahtis raha teenida. Kui kohus peaks teda vabastama enne tähtaega, siis on 100% kindel, et ei lähe tagasi vanale teele. Kaitsja on seisukohal, et kinnipeetavat on võimalik vabastada enne tähtaega elektroonilise valve alla, kuigi talle on mõistetud küllatki pikk karistusaeg, s.o 3 aastat 3 kuud. See on piisavalt pikk aeg, et teha järeldused oma tegudest ja kui inimene soovib muutuda, siis selle ajaga ta muutub. Kinnipeetav on selline isik, kellele oleks just vajalik määrata vabanemisjärgselt kriminaalhooldus. See aitaks tal paremini kohaneda vabanemisel ja ka töökohta leida. Tal on pärast vabanemist võimalus asuda elama xxxx. Kuigi isikul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, siis need ei saa olla kaalukeeleks isiku vabastamisel. Kõik võimalused selleks, et kinnipeetav saaks ülejäänud karistuse kanda vabaduses, on olemas – head suhted perega, õega, alaealised lapsed, kellega soovib suhelda, töökoht ja ka elukoht. Kaitsja arvab, et kui vabanemisel määratakse isikule kriminaalhooldus, siis tema puhul läheb see edukalt, seega palub kaitsja Sergei Vilenson tingimisi enne tähtaega vabastada. 2 Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud KarS § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Sergei Vilenson ära kandnud 3 aastat 4 kuud vangistust, mis on üle poole temale mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmete kohaselt 3 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta samuti mitmendat korda. Kõik kuriteod on suures koguses narkootilise aine käitlemine, mis on toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil ning grupi ja halva majandusliku olukorra mõjul. Kinnipeetava käitumine vangistuses viibitud ajal ei ole samuti olnud õiguspärane. Tal on vangla iseloomustuse kohaselt 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest järeldub, et isik ei suuda ka vangistuses range järelevalve all viibides alluda korraldustele ega järgida kehtestatud nõudeid, mistõttu puudub kohtul kindlus selles, et ta on oma kuritegelikust käitumisest teinud käesolevaks ajaks vajalikud järeldused ning on valmis muutuma. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Seega ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuses omandanud riigikeele B1 ja B2 tasemed. Samuti on tal kindel elukoht xxxx, kuhu talle on vabanemisel koht broneeritud. Samas on ta märkinud garanteeritud töökohaks OÜ Xxxx, kuid kriminaalhooldaja tööandjaga ühendust ei saanud, et seda kontrollida. K-raha andmetel on kinnipeetaval tasumata nõudeid üle 17 000 euro, mis tema majanduslikku toimetulekut negatiivselt mõjutavad. Samuti on kinnipeetav töö suhtes valiv, kuna iseloomustusest nähtub, et teda on määratud tööle vangla majandustöödele koristajaks, kuid ta on keeldunud töötamisest koristajana, kuna leiab, et mehed ei tegele koristamisega. Veel nähtub iseloomustusest, et kinnipeetav on pannud toime ohtlikke kuritegusid grupis, seega on ta olnud mõjutatav teiste poolt. Samas on kinnipeetav ise väitnud, et on suhted endiste kriminaalsete tuttavatega lõpetanud ning enam ei soovi ta selliseid suhteid luua. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Kinnipeetav on ka varem kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud talle pandud kontrollnõudeid. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Sergei Silensoni vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro 3 Tartu Ringkonnakohtu 29.10.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
3. Jätta Viru Maakohtu
4. septembri 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroole Sirje Must advokaat Andres Veski poolt Sergei Vilensonile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 30 eurot (sh käibemaks 5 eurot).
6. Mõista Sergei Vilensonilt riigituludesse välja menetluskulu 30 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Sergei Vilensonil tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 19.09.2018 kohtumäärus 1-15-9244 jõustus
8. novembril
9. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Referent /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne 4