KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.10.2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-3408 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Jelena Laas Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Liis Vainola Kaitsja Vandeadvokaat Epp Landberg kokkuleppel Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Vitali Tarasovski elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu VITALI TARASOVSKI, isikukood 37812310265, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 25.08.2008 ja lõpp 25.08.2028 Kohtuasja läbivaatamise aeg 18.09.2018, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76, § 751; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta VITALI TARASOVSKI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Vitali Tarasovskile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.08.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vitali Tarasovski elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Harju Maakohtu 30.04.2013 otsusega tunnistati Vitali Tarasovski süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 20 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 25.08.
- Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti Vitali Tarasovski vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Leiab, et iseloomustuses on kõik õigesti kirjas, välja arvatud kehtivate karistuste osa. Soovib, et talle võimaldatakse vabaduses olla, näitamaks, et ta suudab elada õigusrikkumisteta. Viimane tegu toimus vanglas ning ta kirjutas puhtsüdamliku ülestunnistuse. Vanglas lõpetas kooli ja töötab keraamika peal. Kui oleks võimalik, siis ta õpiks veel midagi. Selgitab, et nad valmistavad keraamikat ja vanglatööstus saadab need esemed Tallinnasse müüki. Ta on läbinud vanglas kõik sotsiaalprogrammid, viimane oli sotsiaalne kursus. Teadvustab, et inimese tapmine tema poolt oli rumalus ja andestamatu viga, kuid ta saab lubada, et elab vabaduses õigusekuulekat elu, kuna teda ei seo kriminaalse eluga enam miski. Ta maksab oma hagisid, talle lubati ka palgakõrgendust. Vanglas suhtleb paratamatult kriminaalkorras karistatud isikutega, kuid vabaduses mitte. Ta ei pea kirjavahetust isikutega, kes on karistatud kriminaalkorras või vabanenud vanglast ega tarbi narkootikume, samuti ei ole tal alkoholiga probleeme. Kaitsja palub Vitali Tarasovski vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna leiab, et tema ennetähtaegne vabastamine koos tema allutamisega elektroonilise järelevalvele ja käitumiskontrollile on mõistlik ja põhjendatud, mis ühelt poolt võimaldab teostada tema üle järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust ning teiselt poolt kindlustab positiivsed muutused, andes temale võimaluse tõestada, et ta on võimeline õiguskuulekalt käituma. Vangla poolt esitatud iseloomustusest nähtub see, et V.Tarasovski on kinnipidamise ajal ennast ülal pidanud väga hästi, mistõttu saab teha järelduse, et karistus on täitnud oma eesmärgi. Vaidlust ei ole selle üle, et V.Tarasovski on täitnud töökohustust, töötades nii majandustöödel, kui keraamika valmistajana. Samuti osaleb ta eesti keele õppes, suhtleb aktiivselt inspektorkontaktisikuga ja osaleb vestlustel psühholoogiga. Samuti on osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, nii Viha juhtimine kui ka Sotsiaalsete oskuste treening. Käesolevaks ajaks on ta ära kandnud poole temale määratud karistusest. Seega arvestades tema käitumist vangistuse ajal, mis on vangla iseloomustusest nähtavalt valdavalt positiivne, saab teha vaid ühe järeldusele, et kinnipeetava karistus on täitnud eesmärgi ning puuduvad takistused tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Kahetsusväärseks peab kaitsja, et vangla on oma iseloomutuses rõhutanud Vitali Tarasovski iseloomustamisel kehtetutele karistustele. Vastavalt karistusregistri väljavõttele on Vitali Tarasovskil vaid 2 kehtivat kriminaalkaristust. Kaitsja juhib tähelepanu, et tegemist on liitkaristusega, mistõttu tema süüdimõistmine 25.08.2008 oleks iseseisvalt ammu aegunud. Kaitsja palub võtta arvesse, et prokuratuuri arvamus on seotud vangla seisukohaga ning kaitsjale jääb arusaamatuks, millist funktsiooni üldse prokuratuurilt seisukoha küsimine kannab. On ilmselge, et prokuratuur kordab vaid vangla seisukohta ilma oma seisukohti põhjendamata. Kaitsja on seisukohal, et isiku ennetähtaegne karistusest vabastamise kohta arvamuse andmine ei saa muutuda prokuratuuri 2 jaoks pelgalt formaalsuseks. Teiseks tahab kaitsja rõhutada, et vangla iseloomustus peab eelkõige kajastama perioodi, mil isik on olnud nende järelevalve all, millised on toimunud muutused, kas selle põhjal saab järeldada seda, et isiku võib ennetähtaegselt vabastada. Selle asemel sisustatakse iseloomustus vastuoluliste ja täiesti arusaamatuks jäänud lausetega. Vangla on näiteks asunud seisukohale, et isiku sotsiaalsed oskused on head, aga need ei ole ühiskonnas aktsepteeritavad. Kuidas saab olla sotsiaalne oskus ühelt poolt hea, aga teiselt poolt lubamatu? Selliseid ebaselgeid ja vastuolulisi väiteid on veelgi. Näiteks, otseseid vaenulikke hoiakuid ei ole täheldatud, kuid sallivusest kaugemale ei küüni. Jääb arusaamatuks, mida sellise väitega tahetakse öelda. Seega ei ole võimalik selliselt koostatud iseloomustusest lähtuvalt saada kinnitust vangla väitele, et nad ei toeta Vitali Tarasovski ennetähtaegset vabastamist. Vastupidi, kuna esineb palju positiivseid asjaolusid, mille aluseks oleks vangla pidanud tema vabastamist toetama, siis just selliste absurdsete väidetega üritatakse luua temast negatiivne kuvand. Samuti on kohtud korduvalt asunud seisukohale, et vanglate poolt esitatud % uute kuritegude toimepanemise osas ei saa arvesse võtta. Õigusteadulik arvamus (nagu tegelikult igasugune ratsionaalsetest kaalutlustest lähtuv arvamus) peab baseeruma põhjendustel, tuleb ära näidata, miks keegi midagi arvab. Vangla arvamuses seda ei tehta. Kohtule teadaolevalt kasutab vangla vangi retsidiivsuse tõenäosuse arvestamiseks arvutiprogrammi, kuhu sisestatakse erinevad parameetrid (nt inimese sugu, vanus, karistatuse arv, kuriteokooseis jms). Seesugune metoodika on tema sisulist õigsust silmas pidades hukule määratud. Seega palub kaitsja kohtul jätta tähelepanuta Vitali Tarasovski kohta Viru Vangla poolt esitatud % uute kuritegude toimepanemise kohta. Jääb arusaamatuks, millest lähtuvalt on vangla leidnud, et isik, kes on end vanglas korralikult ülal pidanud, on kõrgohtlik. Vitali Tarasovskil on kindel elukoht, kus ta hakkab elama koos ema ja tema abikaasaga ning ta soovib edaspidiselt käituda õiguskuulekalt, loobuda halbadest sõpradest. Samuti on tal olemas töökoht, seega on võimalik ennast ülal pidada ning vanglas töötamise ajal on kogunenud vabanemisfondi 1500 eurot. Seega ohud, et vabanedes võib ta panna toime uue kuriteo, on minimaalsed, kuna ta on muutnud oma ellusuhtumist ja hoiakuid ning on igati eeskujulikult ennast vanglas ülal pidanud. Ennetähtaegset vabastamist jaatavaid eelduseid on samuti antud juhul palju. Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine on oluline Vitali Tarasovski resotsialiseerumise seisukohast, samuti perekondlike sidemete säilimise seisukohast. Seega tooks antud juhul ennetähtaegne vabastamine kaasa positiivseid tagajärgi ning risk, et ta paneks toime uusi kuritegusid, on elektroonilise valve tingimustes praktiliselt olematu. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Kaitsja hinnangul on saavutatud VangS § 6 lg-s 1 toodud peamine eesmärk – süüdimõistetu on suunatud tagasi õiguskuulekale teele, mistõttu on põhjendatud ka isiku ennetähtaegne vabastamine. Käesolevas asjas on maksimaalselt sobivad tingimused Vitali Tarasovski vabastamise osas saabunud ja täidetud. Käitumiskontrollile allutamine maandab piisavalt uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline järgima õiguskuulekat eluviisi. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud KarS § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Vitali Tarasovski ära kandnud üle 10 aasta 1 kuu vangistust, mis on üle poole temale mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve 3 kohaldamisega. Seega esinevad ennetähtaegseks vabastamiseks. formaalsed alused tema tingimisi vangistusest KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmete kohaselt 2 kehtivat kriminaalkaristust. Käesolev kuritegu on vargus, varem on toime pannud röövimise ja mõrva. Kuritegude toimepanemise laad kordub, kõik kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetava käitumine vangistuses viibitud ajal ei ole samuti olnud õiguspärane. Kuigi iseloomustusest nähtub, et tema käitumine on vangistuse jooksul muutunud paremuse poole, on tal 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, millest saab järeldada, et isik ei suuda ka vangistuses range järelevalve all viibides alluda korraldustele ega järgida kehtestatud nõudeid, mistõttu puudub kohtul kindlus selles, et ta on oma kuritegelikust käitumisest teinud käesolevaks ajaks vajalikud järeldused ning on valmis muutuma. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Seega ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud. Samuti viibis kinnipeetav iseloomustuse kohaselt vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide kohtusse edastamise ajal Viru vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuses omandanud riigikeele A1, A2 ja B1 tasemed ning põhihariduse, samuti läbinud sotsiaalprogrammid Viha juhtimine ja Sotsiaalsete oskuste treening. Käesoleval ajal osaleb kinnipeetav vangla majandus- ja keraamikatöödel ning vestleb nii psühholoogi kui inspektor-kontaktisikuga. Samuti on tal kindel elukoht emale kuuluvas korteris, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning korteris elavad ema ja ema abikaasa on andnud enda nõusolekud isiku elama asumiseks korteris ning seal elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetaval on vabanemisel ka garanteeritud töökoht OÜ-s Xxxx, mis tagab talle igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Enne vangistust kinnipeetav töötas, omas kindlat sissetulekut ning enda sõnul tuli rahaliselt toime. Samas nähtub, et kuigi vabaduses oli majanduslik olukord hea, on ta püüdnud kiirelt rikastuda, pannes majandusliku kasu saamise eesmärgil toime kuritegusid. Seega ei erine kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused oluliselt sellest, millised need olid enne vanglasse sattumist ega ole ilmselt määrava tähtsusega ka uute kuritegude ärahoidmisel. Kinnipeetaval on iseloomustusest nähtuvalt tasumata nõudeid üle 26 500 euro, mis tema majanduslikku toimetulekut negatiivselt mõjutab. Kinnipeetav on kuritegusid toime pannud grupis, seega võib eeldada kriminaalse taustaga isikute kuulumist tema suhtlusringkonda. Enda sõnul kinnipeetav kriminaalkorras karistatud isikutega enam ei suhtle, samas nähtub vanglas peetud kirjavahetusest, et ta suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega kirja teel. Kohus ei ole käesolevaks ajaks veendunud, et praeguseks ärakantud karistus, 10 aastat 1 kuu 6 päeva vangistust, oleks täitnud oma eesmärgi ning mõjutanud kinnipeetavat kuritegelikust käitumisest täielikult loobuma. Seega puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev väga pikk katseaeg, 9 aastat 10 kuud 24 päeva ja käitumiskontrollile allutamine maksimaalselt 24 kuuks, on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo 4 toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Vitali Tarasovski vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Tartu Ringkonnakohtu 05.11.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
- Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
- oktoobri
- a määrus, jätta muutmata.
- Vitali Tarasovski määruskaebus rahuldamata. 01.10.2018 kohtumäärus 1-13-3408 jõustus
- novembril
- a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Referent /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne 5