3-18-1954/9

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk, Einar Vene

1. november 2018, Tartu 3-18-1954 Andrei Bušinski kaebus Tartu Vangla
2. oktoobri
3. a otsuse nr 6-24/8221-2 peale Tartu Halduskohtu
4. oktoobri
5. a määrus Andrei Bušinski määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Andrei Bušinski RESOLUTSIOON Jätta Andrei Bušinski määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
6. oktoobri
7. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. A. Bušinski esitas
9. oktoobril 2018 Tartu Vanglale taotluse, milles ta palus end ümber paigutada Tallinna Vangla avavanglasse.
10. Tartu Vangla väljastas
11. oktoobril 2018 otsuse nr 6-24/8221-
12. A. Bušinski esitas
13. oktoobril 2018 Tartu Vanglale vaide vangla
14. oktoobri
15. a otsuse nr 6-24/8221-2 peale. Kuna selgus, et tehnilise vea tõttu väljastas vangla
16. oktoobril 2018 mittetäieliku otsuse, siis väljastas vangla
17. oktoobril 2018 otsuse nr 6-24/8221-3, milles ta märkis, et kinnipeetaval puudub seadusandlusest tulenev taotlusõigus enda paigutamiseks avavanglasse ning kuna vangla ei toeta A. Bušinski tingimisi ennetähtaegset vabanemist, siis ei vasta ta vähemalt ühele justiitsministri
18. märtsi
19. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (edaspidi Täitmisplaan) § 17 lg 1 p-s 3 sätestatud tingimusele, mistõttu avavanglasse paigutamise menetluse algatamine on vastuolus kehtiva seadusandlusega. Vangla selgitas ka, et saab kaaluda A. Bušinski ümberpaigutamise võimalusi avavanglasse alates
20. aprillist 2021 ning A. Bušinski paigutamine avavanglasse enne
21. aprilli 2021 on vastuolus kehtiva õiguskorraga.
22. A. Bušinski esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tuvastada justiitsministri
23. oktoobri
24. a määrusega nr 22 vastu võetud Täitmisplaani § 17 lg 1 p-s 3 tehtud muudatuste õigusvastasus ja kohustada Justiitsministeeriumi tegema vajalikke muudatusi. Kaebuse põhjendused: Täitmisplaani § 17 lg 1 p 3 sõnastust muudeti selliselt, et teatud juhtudel võib kinnipeetava individuaalse täitmiskava alusel avavanglasse paigutada ka juhul, kui ta on riskihindamise tulemusena hinnatud kõrgohtlikuks. Vangla riskihindamise metoodika ei ole õiguspärane. Riskihindamisel ei tohiks arvestada karistusregistri arhiveeritud andmetega. Kaebaja ohutase tõsteti
25. a veebruaris kõrgohtlikuks, mistõttu keelduti tema avavanglasse ümberpaigutamisest ning ta ei saanud alustada õpinguid ülikoolis ega toetada peret rahaliselt.
26. Tartu Halduskohus jättis
27. oktoobri
28. a määrusega A. Bušinski kaebuse käiguta ja andis kaebajale võimaluse kaebuse muutmiseks. Määruse põhjendused: Justiitsministri
29. oktoobri
30. a määrus ei ole haldusakt, mida saaks halduskohtus vaidlustada. Õigustloovate aktide peale esitatud kaebuste läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kuna kaebaja ei ole rahul tema suhtes tehtud avavanglasse paigutamisest keeldumise otsusega, siis on tal võimalik esitada vangla otsuse tühistamisnõue ja kohustamisnõue tema avavanglasse paigutamise taotluse uuesti läbi vaatamiseks.
31. A. Bušinski esitas
32. oktoobril 2018 avalduse kaebuse muutmiseks ja täiendamiseks. Kaebaja teatas, et ta soovib vaidlustada Tartu Vangla
33. oktoobri
34. a otsust nr 6-24/8221-2 ning nõudeks on vangla otsuse õiguspärasuse tuvastamine. Kaebaja märkis, et otsusest ei selgu, miks kaebajat ei saa avavanglasse täitmiskava alusel ümber paigutada, kuigi tema esmane täitmiskava nägi seda ette.
35. A. Bušinski esitas
36. oktoobril 2018 avalduse kaebuse täiendamiseks. Kaebaja märkis, et Tartu Vangla on edastanud talle
37. oktoobril
38. a haldusakti nr 6-24/8221-3, millega täiendas
39. oktoobri
40. a otsust. Kaebaja jäi seisukohale, et vangla ei tohi riskianalüüsi tehes arvestada arhiveeritud karistustega. Kaebaja märkis, et nõudeks on jätkuvalt seaduspärasuse tuvastamine vangla otsustamisel kinnipeetava õigusliku seisundi üle.
41. Tartu Halduskohus tagastas
42. oktoobri
43. a määrusega A. Bušinski kaebuse. Määruse põhjendused: 1) Kaebaja esitas
44. oktoobril 2018 vanglale vaide, kuid võttis selle
45. oktoobril 2018 tagasi. Kaebajal on vangla
46. oktoobri
47. a otsuse tühistamis- ja kohustamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Kaebus kuulub nende nõuete osas tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Kui kaebaja sooviks oli vaidlustada Tartu Vangla
48. oktoobri
49. a otsuse asemel
50. oktoobri
51. a otsust, siis kuuluks kaebus tagastamisele ka selles osas, sest ei nähtu, et kaebajal oleks kohustuslik kohtueelne menetlus ka
52. oktoobri
53. a otsuse osas läbitud. 2) Kui kaebaja eesmärgiks on saavutada olukord, kus ta paigutataks ümber Tallinna avavanglasse, siis kuna kaebajal on võimalik tühistamis- ja kohustamisnõudega vaidlustada vangla otsust, millega tema avavanglasse ümberpaigutamise taotlus jäeti rahuldamata, mis on kaebaja eesmärgi saavutamiseks tõhusamad vahendid, siis ei ole kaebajal tulenevalt HKMS § 45 lg-st 2 tuvastamiskaebuse esitamise õigust. Kaebus kuulub tuvastamisnõude osas tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 45 lg 2 alusel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
54. A. Bušinski esitas määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu
55. oktoobri
56. a määrus ja kaebus tuvastamisnõudes menetlusse võtta. Määruskaebuse põhjendused: Kaebuse esemeks on justiitsministri
57. oktoobri
58. a määrusega nr 22 kehtestatud säte, millest juhindudes vangla keeldus
59. oktoobri
60. a otsusega kaebaja avavanglasse paigutamise menetluse algatamisest. Kuna vangla otsus on kooskõlas kehtiva seadusandlusega, ei näe kaebaja vajadust selle vaidlustamiseks. Täitmisplaani § 17 lg 1 p 3 on vastuolus kehtiva seadusandlusega, millest tulenevalt nõudis kaebaja kohtult põhjendatult õiguspärasuse tuvastamist. Kaebajal ei ole kavatsust hiljem hüvitamiskaebust esitada. Kaebaja eesmärgiks on saavutada olukord, kus vangla ei oleks kinnipeetava õiguslikku seisundit puudutava küsimuse 2 lahendamisel seotud määrusega, mis on vastuolus kehtiva seadusandlusega. Selles olukorras on tuvastamiskaebuse kõige tõhusam vahend kaebaja õiguse kaitseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
61. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
62. Määruskaebemenetluses vaidlustab kaebaja Tartu Halduskohtu
63. oktoobri
64. a määrust osas, milles kohus tagastas kaebaja kaebuse tuvastamisnõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 45 lg 2 alusel, leides, et kaebajal on võimalik vaidlustada vangla otsust, millega tema avavanglasse ümberpaigutamise taotlus jäeti rahuldamata, tühistamis- ja kohustamisnõudega, mis on kaebaja eesmärgi saavutamiseks tõhusamad vahendid.
65. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja märgib määruskaebuses, et tal ei ole kavatsust hiljem hüvitamiskaebust esitada, vaid tema sooviks on esitada just tuvastamisnõue ning ta ei pea vajalikuks tühistamis- ja kohustamisnõude esitamist, et vaidlustada vangla otsust, millega tema avavanglasse ümberpaigutamise taotlus jäeti rahuldamata. Samas määruskaebuse väidete kohaselt on jätkuvalt kaebaja eesmärgiks saavutada just seda, et ta paigutataks ümber avavanglasse. Kohtupraktikas on sedastatud, et kui kaebajal on olemas tõhusam vahend oma õiguste kaitsmiseks, siis ei ole tuvastamiskaebuse esitamine lubatav (Riigikohtu
66. veebruari
67. a määrus nr 3-3-1-75-16, p 9). Kuna kaebajal on võimalik avavanglasse paigutamisest keelduvat vangla otsust vaidlustada, esitades tühistamis- ja kohustamisnõuded, mis on kaebaja eesmärgi saavutamiseks tõhusamad vahendid, siis on halduskohus õigesti leidnud, et kaebajal ei ole HKMS § 45 lg 2 ls-st 1 tulenevalt tuvastamiskaebuse esitamise õigust. Seega tagastas halduskohus kaebaja kaebuse tuvastamisnõude osas põhjendatult HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
68. Veel väidab kaebaja määruskaebuses, et kaebuse esemeks on justiitsministri
69. oktoobri
70. a määrusega nr 22 kehtestatud säte ning tema eesmärgiks on saavutada olukord, kus vangla ei oleks kinnipeetava õiguslikku seisundit puudutava küsimuse lahendamisel seotud määrusega, mis on vastuolus kehtiva seadusandlusega. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja arusaamaga. Kaebaja jätab taaskord tähelepanuta, et vaidluse esemeks ei saa olla justiitsministri eelviidatud määrus, kuna see ei ole haldusakt, mida saaks halduskohtus vaidlustada ning õigustloova akti peale esitatud kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ning selline kaebus kuuluks HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastamisele. Eeltoodut selgitas kaebajale ka Tartu Halduskohus
71. oktoobri
72. a määruses (tl 9-10), misjärel kaebaja esitas halduskohtule avalduse kaebuse muutmiseks ja täiendamiseks.
73. Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus A. Bušinski määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
74. oktoobri
75. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3