lg 2 p 1,2; § 202 lg 2 p 2, § 4231, § 424, § 215 lg 1 ja § 415 lg 1 järgi ning vastavalt
lg-le 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti Maksim Kuznetsovile liitkaristuseks 2 3 aastat ja 11 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 09.10.2014 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 9 kuud ja 3 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 8 kuud ja 3 päeva vangistust.
lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg kokku 4 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 aastat 7 kuud ja 29 päeva vangistust. Maksim Kuznetsovi vangistuse kandmise alguseks loeti 05.10.
Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 12 kuud alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest. Maksim Kuznetsov kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Käskkiri majandustöödele määramise kohta tehti, kuid tööle ta ei asunud, sest talle pakuti õpinguid ja osalemist sotsiaalprogrammis. Keeleõpe ja sotsiaalprogramm olid tööga samal ajal. Nüüd ta õpib uuesti 8. klassis. Tal on olnud probleeme narkootikumide ja alkoholi tarvitamisega, kuid ta on neist loobunud juba eeluurimise ajal, 4 aastat tagasi. Õpingutest loobus ta põhjusel, et samal ajal olid sotsiaalprogramm ja keelekursus. Metadooni asendusravi ei ole talle määratud, sest tal ei ole narkosõltuvust. Distsiplinaarkaristus oli arusaamatus sigarettide väljaandmisega seonduvalt. Ta ütles kontaktisikule, et ei teadnud, et ei tohi minna kapi juurde. Nad leppisid kokku, et talle tehakse selle eest noomitus ja ta oli sellega nõus. Ta tahab kustutada oma mineviku ja vaatab avatud silmadega tulevikku. Kuritegude sooritamisel ei olnud mingit ettekavatsetust. Peale 4 ema surma tahab ta olla oma perega ja toetada neid. Ta on kindel, et rohkem kuritegusid ei soorita. Ta hakkab tööl käima ja oma peret üleval pidama. Kuriteod, mille eest teda süüdi mõisteti, oli läbi vaadatud kokkuleppemenetluses. Ta tegi koostööd, et kuriteod saaks avastatud ja see oli kergendavaks asjaoluks ning prokurör lubas toetada tema ennetähtaegset vabastamist. Kui oli kohtuistung, siis ta keeldus kokkuleppemenetlusest ja võib-olla sellepärast sai prokurör tema peale vihaseks ega toetanud tema enne tähtaega vabastamist. Ta andis eeluurimisel ka relvad ja lõhkeseadeldise vabatahtlikult välja, mis ei olnud tema süüdistusesemeks. Ta on varasemalt teinud üldkasulikku tööd, kuid kõiki tunde ei jõudnud ta ära teha, kuna tal oli vaja ka Töötukassas käia ja tegeleda lapsega. Kinnipeetav palub anda talle võimalus olla koos perega, lubades seadust rohkem mitte rikkuda. Kaitsja Silvi Erro oli arvamusel, et vaatamata sellele, et Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta Maksim Kuznetsovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, omab iga kinnipeetav õigust ennetähtaegsele vabanemisele. Harva kui kinnipeetav ei ela lootuses, et ta vabastatakse enne tähtaega ja Maksim Kuznetsov ei ole erand. Vaatamata sellele, et šansid taotluse rahuldamiseks on väikesed, ta siiski loodab mõistmisele ja et kohus kuuleb teda, usub teda ja võtab vastu õige otsuse ning vabastab ta enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega, kuna antud küsimus kuulub
Nende põhjuste hulgas, miks vangla ei toeta tema vabastamist, on üsna kõrge riski tase ja eelnevad karistused. Kohtule on esitatud materjalid, millest selgub, et Viru Vangla on Maksim Kuznetsovile koostanud individuaalse täitmiskava, millest on näha, et Maksim Kuznetsov keeldus õpingutest, ta külastas eesti keele kursust kategooriale A1, kuid ei lõpetanud seda, sealjuures osales aktiivselt sotsiaalprogrammis. Maksim Kuznetsov selgitas, miks ta keeldus õpingutest ega saanud lõpetada keele kursust, ei saanud käia majandustöödel. Asi oli selles, et kursused ja tööd sattusid ühele ajale. Kaitsja meelest on see objektiivne põhjus. Maksim Kuznetsovil on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid sellele on seletus olemas. Maksim Kuznetsov selgitas, et kapi uks oli lahti ja see distsiplinaarkaristuse materjalidega ümber lükatud ei ole. Olles vangistuses sai Maksim Kuznetsov aru, mis maksab vabadus ja mõistis hukka oma käitumise minevikus. Maksim Kuznetsovil on olemas kriitika, ta mõistab hukka oma käitumise, näitab kindlat tahet muuta oma elu ja olla seaduskuulekas kodanik. Ta mõtles läbi küsimuse tööle asumisest, et mis ta hakkab vabaduses tegema, kuidas elama. Kohtule on esitatud garantiikiri Maksim Kuznetsovi tööle asumisest ehitaja ametikohale üldehitustöödele. Seega on tööküsimus lahendatud. Maksim Kuznetsovil on kindel elukoht. Maksim Kuznetsov ei ole üksik, vabaduses ootab teda armastav abikaasa koos pojaga. Just tema hoiab karistusaja jooksul Maksim Kuznetsoviga sidet, tuleb tema juurde pikaajalistele kohtumistele, kannatab lahusolekut ja ootab teda koju. Maksim Kuznetsovil ei ole ema ega isa, kuid abikaasa vanemad on kindlalt valmis teda toetama materiaalselt ja moraalselt. Maksim Kuznetsovi abikaasa andis nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks ja Maksim Kuznetsovi elamiseks oma korteris. Kõik see üheselt kinnitab seda, et Maksim Kuznetsovi oodatakse kodus ja loodetakse, et kohus vabastab ta enne tähtaega. Kõik Maksim Kuznetsovi lähisugulased usuvad teda, näevad tema käitumises kardinaalseid muudatusi, muretsevad tema tervisliku seisukorra pärast ja on valmis teda igati toetama. Vabanemise korral kavatseb Maksim Kuznetsov eeskujulikult täita kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi, mida kohus talle peale paneb. Maksim Kuznetsov on noor, elus palju vigu teinud, mille eest maksis kõige kallimaga, vabadusega ja ta on teinud sellest endale järeldused. Varem on teda 7 korda karistatud, kuid see ei tähenda, et tema koht on vanglas, arvestades, et ta on kardinaalselt muutnud oma suhtumist ellu. Maksim Kuznetsov lõi perekonna, ta tegelikult otsustas teha lõpparve oma kriminaalse minevikuga ja seetõttu tegi aktiivset koostööd eeluurimisel. Ta ei esitanud uurimisele valeandmeid, nõustus kokkuleppe kohaldamisega ja abistas õiguskaitseorganeid, täites kõiki lubadusi, mis ta andis prokurörile ja politseile. Vastutasuks 5 lubas prokurör anda oma nõusoleku tema enne tähtaega vabanemisel, kuid ei pidanud kinni oma sõnast, sest Maksim Kuznetsov vaidlustas kohtuotsuse. Seega prokurör ei toetanud teda, sest ta kasutas oma seaduslikku õigust. Iseloomustusest näeme, et üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 32% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 52%. Millisel viisil vangla tuli sellisele järeldusele, iseloomustusest ei selgu. Järeldused põhinevad vaid võimalikul tõenäosuse teoorial. Samas inspektor arvab, et kui kohus leiab, et on otstarbekas vabastada Maksim Kuznetsov enne tähtaega, siis tuleb määrata kontrollnõuded ja allutada ta elektroonilise valve alla. Maksim Kuznetsov ootas väga tänast päeva. Karistuse kandmise ajal ta ei ole muutunud tigedaks, ta on ning jääb aktiivseks ja viisakaks. Kaitsja palus kohtul uskuda Maksim Kuznetsovi ja vabastada ta enne tähtaega, pannes talle kontrollnõuded ja kohustused. Abiprokurör Liis Vainola on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Maksim Kuznetsovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Maksim Kuznetsovi ennetähtaegset vabastamist.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja kaitsja poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Maksim Kuznetsov ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on 4 kehtivat kriminaalkaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kuritegude toimepanemisi on soodustanud narkootikumide tarvitamine. Positiivsena võib kinnipeetava käitumises vangistuse jooksul välja tuua, et ta osales sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Samas osales ta korduvalt ka riigikeele A1 taseme õppes, kuid ei läbinud kursust. Kinnipeetav õppis ajavahemikul 01.09.-22.09.2016 xxxx8. klassis, kuid loobus õpingutest. Iseloomustusest nähtub, et nimetatud ajal ei toimunud ei riigikeele õpet ega polnud alanud veel sotsiaalprogramm. Samuti nähtub iseloomustusest, et kinnipeetav määrati 16.04.2018 tööle vangla majandustöödele, kuid reaalselt tööle ta ei ole asunud. Kinnipeetaval on ka 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, millest järeldub, et ta ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, mis seab kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, mis käesoleval juhul ei ole täidetud. Positiivsete vabanemisjärgsete elutingimuste näol võib välja tuua, et kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht korteris, kus käesoleval ajal elab tema abikaasa koos oma lapsega ning tal on garanteeritud töökoht xxxx, mis tagab talle igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Samas on kuriteod toime pandud just materiaalse kasu saamise eesmärgil ning kinnipeetaval on tasumata nõudeid üle 21 900 euro, mis tema majanduslikku toimetulekut negatiivselt mõjutavad. Enda sõnul soovib ta tasuda võlgnevusi kui saab vabanedes tööle, kuid vangistuses olles motivatsioon võlgnevusi tasuda puudub. Kuna kinnipeetav on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning kuritegusid toime pannud 6 grupis, kuulub tema tutvusringkonda ka kriminaalse taustaga isikuid, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada ja mõjutada teda uute kuritegude toimepanemisel. Iseloomustusest nähtub, et enamus kinnipeetava päritoluperekonnast on kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et ka pereliikmed võivad isikule negatiivset mõju avaldada ning mõjutada teda uusi kuritegusid toime panema. Kinnipeetav on korduvalt pannud kuritegusid toime alkoholijoobes olles ning seejuures kasutanud vägivalda. Enda sõnul on ta peale sotsiaalprogrammide läbimist motiveeritud alkoholi kuritarvitamisest loobuma ja muutma oma elustiili, kuid kuna tegemist ei ole isiku esimese karistusega ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist, sealhulgas sõltuvusainete tarvitamise mõjul, puudub kohtul kindlus, et kinnipeetav vabanemisel sõltuvusainete tarvitamisest täielikult loobub. Vangla iseloomustusest nähtub, et isikut on varem kriminaalhooldusele allutatud, kuid ta on rikkunud talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kuriteod, mille eest isik käesoleval ajal karistust kannab, on toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise ajal. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral suudab järgida kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et Maksim Kuznetsovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kuigi isiku vabanemisjärgsed elutingimused elukoha ja töökoha olemasolu näol on head, ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.