Obsah (8)

§ 184§ 392§ 64§ 68§ 75§ 76§ 424§ 65

1 Kriminaalasi nr 1-10-8498 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. september 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-8498 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekret

§ 184lg 21 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 10 aastat vangistust.

Grigory Shcherbakov tunnistati süüdi

§ 392

lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 5 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 10 aastat vangistust, kergema karistuse raskemaga kaetuks 2 lugemise teel.

§ 64

lg 1, § 65 lg 2 alusel suurendati antud kriminaalasjas mõistetud karistust Viru Maakohtu 03.07.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuud ja 27 päeva vangistust võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 10 aastat 4 kuud 27 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati tõkendina vahi all pidamine kantud karistuse hulka ning karistusaja alguseks loeti 17.05.

1. Kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod on muutunud raskemaks ja ühiskonnaohtlikumaks. Esimese kuriteo puhul oli tegemist mootorsõiduki juhtimisega alkoholijoobes, käesolev kuritegu on rahvatervisevastane, planeeritud ja organiseeritud ning toime pandud suures grupis. Soodusteguriks on kiire majandusliku kasu saamise eesmärk. Kinnipeetav on läbinud kahel korral sotsiaalprogrammi Viha juhtimine, samuti on ta läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, lisaks on ta osalenud vestlustel inspektor-kontaktisikuga. Kinnipeetav omandas riigikeele A1 tasemel ja osales riigikeele A2 taseme õppes, kuid eksam jäi positiivsele tulemusele sooritamata. Kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on olnud kõikuv. Isik suudab käituda rahulikult, mida kinnitab ka distsiplinaarkaristuste puudumine, samas on esinenud olukordi, kus ta on kõrgendatud hääletoonil vestelnud inspektorkontaktisiku ja meditsiiniosakonna töötajatega, kuna ei ole saavutanud oma tahtmist. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 8 aastat 4 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 2 aastat vangistust. Grigory Shcherbakovil on Vene Föderatsiooni kodakondsus. Enne vangistust elas ta aadressil xxxx. Vabanedes soovib ta elama asuda aadressile xxxx, kuid Politsei- ja Piirivalveamet on teinud 25.04.2017 otsuse nr 15-3-3.1/2017/2899-1, millega tunnistati kehtetuks isiku elamisluba ning tehti otsus, mille alusel on isik Eesti Vabariigist väljasaadetav. Maakohus tühistas nimetatud otsuse 15.05.2018, kuid kohtuotsus ei ole käesoleval ajal jõustunud ning PPA on esitanud apellatsioonkaebuse. Vangla märgib, et väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 16 lg-st 1 tulenevalt väljasaatmise vaidlustamine ei lükka kohtumenetluse ajaks väljasaatmist edasi. Seega eeltoodu põhjal ei saa Grigory Shcherbakov vabaneda enda esitatud aadressile. Kinnipeetava väitel omandas ta Narva Õhtukeskkoolis keskhariduse, erialast haridust ei oma. Hariduse omandamisse suhtub ta positiivselt. Peale keskhariduse omandamist avas isik Venemaal metallitöötlemise ettevõtte. Peale sealse tegevuse lõpetamist alustas ta
2. aastal äritegevusega Eestis, avades kinnisvarafirma Xxxx, hiljem ehituse ja kinnisvaraga tegeleva firma Xxxx ja transpordifirma Xxxx. Nüüdseks on eelnimetatud firmad müüdud. Isiku sõnul oli pere seoses tema ärilise tegevusega majanduslikult kindlustatud, nad omasid mitmeid kortereid, firmasid, autosid. Arvestades kuriteo iseloomu, oli selle toimepanemise eesmärgiks saada suuremat majanduslikku kasu. Vangistuse ajal varasemalt ei töötanud, enamasti vabastati tööst tervislikel põhjustel. Käesoleval ajal töötab kinnipeetav vangla majandustöödel. Isik on esitanud vanglale garantiikirja, mille kohaselt saab ta vabanedes tööd OÜ-s Xxxx, mis asub xxxx, kuid arvestades asjaolu, et isik on väljasaadetav, siis ei ole nimetatud ettevõttesse tööle asumine reaalne. Kinnipeetava lähivõrgustikku Eestis kuuluvad ema J S, tütred Y S ja A S, elukaaslane J J, õde O G ja vend I S. Kinnipeetava mõlemad tütred on käesoleval ajal täisealised. VSS § 29 lg 4 kohaselt loetakse välismaalase perekonnaliikmeteks Eestis seaduslikult välismaalasega ühes 3 perekonnas koos elavat abikaasat, alaealist last ning vanemat, kui välismaalane on alaealine antud juhul sellist erisust ei esine. Mõlemad tütred, elukaaslane ja õde on käinud kokkusaamistel, samuti suheldakse nii kirja kui ka telefoni teel, samas tasub märkida, et elukaaslane käis viimati kokkusaamisel
3. aastal. Isiku väitel moodustavad tema suhtlusringkonna seaduskuulekad inimesed. Vangla andmetel suhtleb kinnipeetav kriminaalkorras karistatud isikutega nii telefoni kui ka kirjavahetuse teel, sh praegu vangistuses olevate isikutega. Kokkusaamistel on käinud isikud, keda teatakse kui organiseeritud kuritegevuse liikmed või nende lähedased. Varasemalt on isik väitnud, et tal puudus informatsioon nn kuriteokaaslaste kriminaalsest käitumisest ning ta suhtles nendega nagu kõigi oma tuttavatega, mistõttu ta ennast kuritegeliku maailmaga ei samasta. Toimepandud kuriteod viitavad riskivale ja hoolimatule elustiilile. Mõjutatavaks isikut pidada ei saa, pigem suudab ta ise mõjutada. Isiku väitel ei ole tal kunagi olnud probleeme alkoholi liigtarvitamisega, ta ei pea vajalikuks isegi pühade ja tähtpäevade tähistamise ajal alkoholi tarvitada ning ta kritiseerib tugevalt alkoholi tarbivaid (kuritarvitavaid) isikuid. Samas on teda karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Väitis, et tegemist oli rumala ning ühekordse juhusega, sest autojuht sõita ei saanud, kuid sõitmine oli vajalik ning ta otsustas ise sõita. Narkootikumidega seoses ei esine probleemkäitumist. Kinnipeetaval esineb erinevaid terviseprobleeme, millele saab vangla meditsiiniosakonnast vastavat ravi. Kuigi isik on esimest korda vanglas, siis kohanemisraskusi ei esine. Kinnipeetav on kõrge enesehinnanguga, eriti temaga sarnaseid väärtusi hindavate isikute seltskonnas. Isiku enda sõnul on käesoleval ajal tema terviseseisund halb. Vangla meditsiiniosakond on hinnanud kinnipeetava terviseseisundi poolest töövõimeliseks. Vanglas on kinnipeetaval varasemalt olnud korduvalt probleeme seoses vanglaametnike korralduste eiramisega, mis viitab isiku impulsiivsusele.
4. aastal algatati vanglas kriminaalmenetlus seoses sellega, et isik lõi toiduluugi kinni nii, et see põrkus vastu vanglaametniku kätt, tekitades viimasele füüsilist valu. Eeltoodud kriminaalmenetlus lõpetati süüteokoosseisu puudumise tõttu. Nõuab/ootab teistelt austust (sh ametnikelt), kuid ei saa aru, et selline suhtumine peaks olema vastastikune. Toimepandud kuriteos ennast süüdi ei tunnista ning ei mõtle sellele, millist kahju toimepandud kuriteoga põhjustas. Viimase aasta jooksul on esinenud probleemkäitumist isiku suhtlemises, ta on ebaviisakalt ja kõrgendatud hääletoonil suhelnud meditsiiniosakonna töötajatega, eelkõige põhjusel, et ei saavutanud oma tahtmist. Isik omab teatud üldiseid tulevikuplaane, milleks on uue firma loomine ja võimalusel enesetäiendamine. Antipaatia õigussüsteemi vastu, ustav subkultuuri väärtustele, kuna on toime pannud grupis raske rahvatervisevastase kuriteo ning ei tunnista seda (organiseeritud kuritegevus, kuritegelik ühendus). On esinenud olukordi, kus isik oma tahtmise saamiseks ähvardab vanglat kohtuga, prokuratuuriga. Ametnike suhtes käitub viisakalt, kuid võib ärrituda kui tema suhtes tehakse negatiivne otsus ning on seetõttu ka prokuratuuri kaebuseid esitanud. Vangla meditsiinitöötajatesse suhtub eelarvamusega, kuna on arvamusel, et nad ei tee oma tööd õigesti. Isik on korduvalt kritiseerinud ametnike tööd, varasemalt keeldunud nendega vestlemast ja avaldanud oma rahulolematust. Kriminaalhooldusesse suhtub üldiselt positiivselt. Ühiskonnas kehtivate normide täitmist peab vajalikuks, kuid seda pigem teiste kui enda seisukohast. Ta ei näe mõtet piirata oma käitumist teiste heaolu nimel. Toimepandud kuriteos ennast süüdi ei tunnista, varasemalt on väitnud, et teda on alusetult süüdi mõistetud, mistõttu ei ole ka motiveeritud oma kuritegelikku käitumist muutma. Kinnipeetava puhul seisneb ohtlikkus kuritegeliku ühenduse liikmena kuritegude toimepanemises grupis ja suurtes kogustes narkootiliste ainete käitlemises, soodustades sellega kuritegevuse suurenemist ning seades ohtu rahvatervise, aga ka alkoholijoobes auto juhtimises. Oht on tõenäoline, kui isik viibib vabaduses ja on materiaalsetes raskustes ning kui jätkab narkootikumide käitlemisega, kuuludes kuritegelikku ühendusse. Riski võib suurendada isiku kriminaalne mõtlemine, staatuse säilitamise tahe, kuritegelikku ühendusse kuulumine, materiaalsete väärtuste 4 ületähtsustamine ja ebaseaduslikul teel materiaalselt enese kindlustamine, samuti võib oht olla tõenäoline alkoholi tarvitamisel. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 13%. Arvestades eeltoodut teeb Viru Vangla ettepaneku vabastada kinnipeetav Grigory Shcherbakov ennetähtaegselt temale mõistetud vanglakaristuse kandmisest KrMS § 426 lg 3 alusel ilma käitumiskontrolli kohaldamiseta, kuna ta saadetakse riigist välja. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Grigory Shcherbakovi tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja pikkuseks kandmata karistuse osa s.o kuni 14.10.2020 ning käitumiskontrolli pikkuseks 24 kuud. Grigory Shcherbakovile on otstarbekas määrata

§ 75

lg 2 p-des 21 ja 7 sätestatud kohustused (mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega, v.a lähisugulased ja töökaaslased). Grigory Shcherbakov kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda ning toetab vangla ja prokuratuuri arvamust. Ta on nõus, et teda riigist välja saadetakse, kuid ta ei tea, mis staadiumis on täna PPA otsuse vaidlustamine. Xxxx elavad tema abikaasa ja üks tütar. Tema kuriteost osavõtt seisnes selles, et ta andis ühele sugulasele raha võlgu, mille eest viimane ostis narkootikume ja viis need üle piiri. Ta on tunnistanud oma süüd ja selle kohta on ka dokumendid olemas. Mais 2017, kui oli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus, siis ta ütles seda. Ta on öelnud oma kontaktisikule, et mõned kohtuotsused ta vaidlustab. Sellest on tulnud väide, et ta on alusetult süüdi mõistetud. Teo toimepanemise ajal ta ei puutunud narkootikumidega kokku ega teadnud, et kuritegu on seotud narkootikumidega. Sai sellest teada alles peale kinnipidamist ja süüdistuse esitamist. Ta on kogu aeg ennast süüdi tunnistanud ja tehtut kahetsenud. Tervisehädad on kõik saadud vangistuse jooksul. Kõrgvererõhutõbi tuleneb tema arvates sellest, et kambris pole õhku, aknad ei käi lahti ja ventilatsioon on olematu. Kui päike paistab sisse, siis pole kardinaid, mida ette tõmmata. Ta tahtis täpsustada iseloomustuses öeldut, et teda on külastanud inimesed, kes on kriminaalkorras karistatud, väites, et teda külastanud isikud ei ole karistatud, vaid on seaduskuulekad. Abiprokurör Liis Vainola on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Grigory Shcherbakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Grigory Shcherbakovi ennetähtaegset vabastamist KrMS § 426 lg 3 tingimustel. Kaitsja Toomas Alp oma sõnul veendus, et tegemist on haige inimesega, kel on probleemid seljaga ja vererõhuga ning need on süvenenud. Kaitsja esitas kohtule kõik pöördumised arsti poole alates 29.03.2018 kuni 30.08.2018 ning vangla 07.03.2017 käskkirja ja vastuse teabenõudele nr 6-13/25026-1. Isiku tervislik seisund ei võimalda täiskoormusega töötada, aga ta ikkagi töötab. Kinnipeetav on seda meelt, et taotlus kuulub rahuldamisele ja KrMS § 426 lg 3 annab selleks võimaluse. Tegemist on olukorraga, kus esimese astme kuritegu menetles prokurör Antti Aitsen ning tema teatas telefoni teel, et toetab prokuratuuri kohtusse saadetud arvamust. Kaitsja möönis, et iseloomustuses on momente, mida ei saa nimetada positiivseks. Vene rahvusest isikutele on iseloomulik oma õiguste nõudmine häälekamalt, see on rahvuse omapära, kui eestlased vastupidiselt kannatavad kõik vaikides ära. Tervikuna on isikut iseloomustav materjal positiivne. Ka varem on kaevatud õhu peale vanglas, aga vanusega haiguse tunnused süvenevad. Inimene ei õigusta oma tegu, ta on teinud sellest endale järeldused ja kahetseb. Tekib küsimus, et kui 8 aastat reaalset vangistust ei täida 5 karistuse eesmärke, siis kuidas me saame öelda, et ülejäänud väiksem ajavahemik seda täidab. Kaitsja palus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja kaitsja poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Grigory Shcherbakov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on 1 kehtiv kriminaalkaristus ning reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Grigory Shcherbakov kannab käesoleval ajal liitkaristust nii

§ 184

lg 21 p 1 järgi kui ka

§ 424

järgi, sest Viru Maakohtu 21.06.2012 otsusega on

§ 65

lg 2 alusel varasem, s.o Viru Maakohtu 03.07.2007 otsusega mõistetud ärakandmata karistus liidetud, kuna uued kuriteod on toime pandud katseajal. Väärib märkimist, et uued kuriteod on muutunud raskemaks ja ühiskonnaohtlikumaks. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul olnud kõikuv. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mis näitab, et ta suudab käituda nõuetekohaselt, kuid samas on esinenud probleemkäitumist, sest ta on vestelnud inspektor-kontaktisikuga kõrgendatud hääletoonil ning suhelnud meditsiiniosakonna töötajatega ebaviisakalt ja kõrgendatud hääletoonil, kuna ta ei ole saanud oma tahtmist. Vangistusest tingimisi enne tähtaega materjalide kohtusse esitamise ajal kandis kinnipeetav karistust Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas. Kohtu hinnangul näitab see, et kinnipeetav ei ole täielikult motiveeritud käituma seaduskuulekalt ning enda senisest elustiilist loobuma. Kinnipeetaval on iseloomustusest nähtuvalt kindel elukoht korteris, kus käesoleval ajal elavad tema abikaasa ja tütar ning garanteeritud töökoht OÜ-s Xxxx. Politsei- ja Piirivalveameti 25.04.2017 otsusega nr 15-3-3.1/2017/2899-1 tunnistati kinnipeetava elamisluba kehtetuks ja tehti otsus, mille alusel on isik vabanemisel Eesti Vabariigist väljasaadetav. Kohus tühistas 15.05.2018 PPA otsuse ning käesolevaks ajaks ei ole otsus veel jõustunud, kuna PPA esitas otsuse peale ringkonnakohtusse apellatsioonkaebuse. Kinnipeetava enda sõnul oli tema ja tema pere enne vangistust majanduslikult kindlustatud, samas on narkokuritegu toime pandud suure majandusliku kasu saamise eesmärgil. Seega võib eeldada, et olemasolevatest vahenditest ei piisanud, mis võib ka edaspidi olla uue kuriteo toimepanemise riskiks. Samuti nähtub iseloomustusest, et kinnipeetav suhtleb vanglas nii telefoni kui kirjavahetuse teel kriminaalkorras karistatud isikutega, sh nendega, kes ka käesoleval ajal viibivad vangistuses. Seega ei ole kinnipeetav loobunud suhtlemisest kriminaalse taustaga tutvusringkonnaga. Kuigi isik ei ole teiste poolt mõjutatav, vaid pigem ise mõjutaja, võivad kriminaalse taustaga tuttavad isikule siiski negatiivset mõju avaldada. Kinnipeetav on väitnud, et ta alkoholi ei tarvita, samas on teda karistatud ning ta kannab karistust mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Kuritegude toimepanemise asjaoludest lähtuv ohuprognoos võimaldab teha järelduse, et isik jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud sotsiaalprogrammides Viha juhtimine ja Eluviisitreening, omandanud riigikeele A1 tasemel ja läbinud riigikeele A2 taseme, kuid eksam jäi positiivselt sooritamata ning on osalenud vestlustel inspektor-kontaktisikuga. Käesoleval ajal töötab kinnipeetav vangla majandustöödel (vangla meditsiiniosakond on hinnanud kinnipeetava terviseseisundi poolest töövõimeliseks). Eeltoodust nähtub, et kinnipeetava suhtes esineb mitmeid positiivseid asjaolusid, kuid kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel 6 kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kuigi kinnipeetav on ise nõus enda väljasaatmisega Eesti Vabariigist, on kohtu hinnangul tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine käesoleval ajal ennatlik. Eeltoodut arvestades ei ole põhjendatud Grigory Shcherbakovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Kuigi vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist KrMS § 426 lg 3 alusel ilma käitumiskontrolli kohaldamiseta, kuna ta saadetakse riigist välja, ei ole nende seisukohad kohtule siduvad. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384,

1. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 07.11.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
2. septembri
3. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. 19.09.2018 kohtumäärus 1-10-8498 jõustus
4. novembril
5. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent