← Eesti

1-18-1204/23

Obsah (4)§ 414§ 126§ 180§ 179

1-18-1204 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. august 2018, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-1204 (17233000937) Kohtukoosseis kohtunik Astrid A

§ 414

lg 1 kohaselt teatab maakohus Maksim Ulitinile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse täitmiseks ilmuma.

§ 414

lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Maksim Ulitini vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu Maksim Ulitin ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla

§ 414lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

Tsiviilhagi: Rahuldada kannatanu D S tsiviilhagi varalise ja mittevaralise kahju nõudes. Mõista Maksim Ulitinilt VÕS §-de 127, 128, 134 lg 2; 1043 ja 1045 lg 1 p 2 alusel kannatanu kasuks välja 5800 (viis tuhat kaheksasada) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele XXX. Asitõendid: - toimikus olev CD plaat – jätta

§ 126

lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde; - Maksim Ulitinile kuuluvad püksid, jalanõud, teksasärk, tekstiilist rihm ja ruuduline särk – tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikule või seaduslikule valdajale, s.o Maksim Ulitinile; - D S kuuluvad püksid, sokid, jalanõud, vest, püksid H&M ning T-särk – tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikule või seaduslikule valdajale, s.o D S; - nuga – konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada vastavalt

§ 126

lg 3 p-le 4 kohtuotsuse jõustumisel; - DNA-proovid – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Maksim Ulitinilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot, ekspertiisikulud kokku summas 1 376 (üks tuhat kolmsada seitsekümmend kuus) eurot, määratud kaitsja Igor Belugini poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot ja 44 senti ning kohtumenetluses osutatud õigusabi kulud 780 (seitsesada kaheksakümmend) eurot. Jätta osaliselt riigi kanda ekspertiisi nr 17E-GE1053 tegemisest tekkinud kulu, s.o summas 228 (kakssada kakskümmend kaheksa) eurot. Määrata, et Maksim Ulitinil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 3803,44 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700039568 ning selgitus „Maksim Ulitin, 1-18-1204, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 1-18-1204 Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

  1. augustist
  2. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates
  3. augustist
  4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse viieteistkümne päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
  5. Maakohtu seisukoht esitatud süüdistuse osas Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt, leiab järgmist: 1.1 Maksim Ulitin on antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Nimetatud sätted näevad ette vastutuse teise inimese tapmise katse eest. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav Maksim Ulitin süüdistuses kirjeldatud faktiliste asjaolude esinemist, kuid eitas tapmise tahtlust. Süüdistatava ja kaitsja hinnangul peaks Maksim Ulitini tegevus olema kvalifitseeritud KarS § 118 lg 1 p 1 järgi. 1.
  6. Makism Ulitinit süüdistatakse KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 1,2 järgi selles, et ta 15.07.2017 kella 10:30 paiku, olles alkoholijoobes, pärast seda, kui konflikti käigus baaris Õllebaar, asukohaga aadressil XXX, oli D S teda löönud, läks oma korterisse aadressil XXX ning võttis sealt kaasa kööginoa. Seejärel M. Ulitin tuli tagasi baari aadressil XXX ning kättemaksuks ning tahtliku tapmise eesmärgil lõi noaga D S mitu korda rinna, kaela ja näo piirkonda, tekitades kannatanule D S rohked haavad näol, kaelal, rindkerel. Nimelt tekitades kannatanule ühe haava paremal pool kaelal, unearteri vigastusega haavakanali kulul, ühe rinnaõõnde tungiva, siseelundite vigastusteta haava vasakul pool rindkerel ning ühe haava paremal põsel, mis koosvõetuna ohustasid kannatanu elu vigastuse tekitamise momendil ning põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse. Seejärel helistas M. Ulitin häirekeskusesse teatades, et tappis inimese. Tänu erakorralisele meditsiinilisele abile jäi kannatanu surm saabumata ning kuritegu M. Ulitini tegevusest sõltumatult lõpule viimata. 1.3 Antud juhul ei ole vaidlust selles, et süüdistatav ja kannatanu viibisid süüdistuses märgitud ajal XXX asuvas baaris. Seda kinnitavad nii süüdistatava, kannatanu kui ka tunnistajate S E, A J ja S T ütlused (18.06.2018, 21.06.2018 kohtuistungi protokollid). Vaidlust ei ole ka selles, et süüdistatav lõi baaris viibimise ajal korduvalt kannatanut noaga. Seda on tunnistanud süüdistatav ise ning sama nähtub ka kannatanu ja tunnistajate S E ja S T ütlustest. 3 1-18-1204 Asjaolu, et kõnealuses baaris toimus noaga löömine, kinnitab ka sündmuskoha vaatlus, millest nähtuvalt on baari põrandal ning välisukse ees trepil ning teel hulgaliselt vere jälgi (tl 1-18). Lisaks tuvastati vere jälgi nii kannatanu kui ka süüdistatava riietelt (tl 35-42; 56-59). Baari põrandalt leiti nuga, millel olid samuti vere jäljed (tl 1-18, 24-34). Tunnistaja T ütlustest nähtuvalt oli nuga, millega süüdistatav kannatanut lõi, terves ulatuses metallist. Nii noa pide kui ka teraosa olid läikivad. Antud kirjeldus haakub baari põrandalt leitud noa välimusega ning seega on alust arvata, et tegemist on just selle noaga, millega kannatanule vigastusi tekitati. Viimast kinnitab ka DNA ekspertiisiaktis esitatud ekspertarvamus, millest nähtuvalt oli nii noal kui ka baari põrandal kannatanu veri ( tl 60-66). 1.4 Ekspertiisiaktist (tl 49-55) nähtuvalt tuvastas ekspert, et kannatanul esinesid 15.07.2017 haiglasse pöördumise hetkel järgnevad vigastused: Rohked haavad näol, kaelal, rindkerel (sh üks haav paremal pool kaelal, unearteri vigastusega haavakanali kulul, üks rinnaõõnde tungiv, siseelundite vigastusteta haav vasakul pool rindkerel ning üks haav paremal põsel), mis on ravidokumentides märgitud kui noahaavad. Eksperdi hinnangul võisid need tekkida torke-lõikerelva toimel ning kõik loetletud haavad koosvõetuna ohustasid vigastuse tekitamise momendil kannatanu elu ning olid seega eluohtlikud tervisekahjustused. 1.5 Ekspertarvamuses kirjeldatud vigastuste paiknemine haakub ka kannatanu 15.08.2017 läbivaatusel tehtud fotodelt nähtuvate armidega (tl 43-48). Fotodelt nr 1 ja 2 on näha paremal pool lõua all, kaelal ning rindkere ülemisel osal kulgevad tugevad, kokku enam kui mitmekümne sentimeetrised armid. Fotodel nr 3-4 on näha lõikearm vasakul käel küünarnuki piirkonnas ning fotodelt nr 5-6 on näha kannatanu selja ülemises osas paikevat kolme armi, üks paremal ning kaks vasakul pool. Kannatanul haiglasse pöördumise hetkel seljas olnud riiete vaatlusest (fotod nr 5-7, 11) ilmneb, et kannatanu riided olid tugeva veremäärdumisega ning särgi ja vesti tagaosadel olid mitmed (särgil neli ja vestil kolm) sisselõiked pikkusega 1320mm (tl 35-42). Nimetatud sisselõiked annavad alust järelduseks, et kannatanu kandis neid riideesemed hetkel, mil talle tekitati ekspertiisis kirjeldatud torke-lõikehaavad ning haavade tekitamisel läbistati ka särk ja vest. Samuti on sellega tõendatud, et noaga löödi selja piirkonda vähemalt neljal korral. Ekspertiisist nähtuvalt oli lisaks veel üks haav kaela ja üks näo piirkonnas, mis kinnitab, et kokku löödi kannatanut noaga vähemalt kuus korda. Kannatanu küünarvarrel oleva vigastuse tekkeviisi kohta puudub teave, mistõttu ei ole alust järeldada, et ka see tekkis noalöögi tagajärjel. Eelnimetatud ekspertarvamusest nähtuvalt põhjustasid neist kolm haava koostoimes ohu kannatanu elule. Neil asjaoludel loeb kohus tõendatuks, et kannatanul esinesid vigastused, mis tekitamise momendil kujutasid ohtu tema elule. 1.6 Punktis 1.3 loetletud tõenditega on tuvastatud, et kõnealused vigastused tekitati kannatanule 15.07.2017 XXX asuvas baaris ning vigastuste tekitajaks oli süüdistatav. Kannatanu, süüdistatava ja tunnistajate ütlustest nähtuvalt viibisid kannatanu ja süüdistatav 15.07.2017 hommikul baaris. Mõlemad olid alkoholijoobes. Kannatanu oli enda sõnul jäänud laua taha magama ning süüdistatav tegi talle märkuse, et ei ole vaja baaris magada ning lükkas teda vastu õlga. Kannatanu oli sellest häiritud, neil tekkis konflikt ja kannatanu lõi peaga süüdistatavale vastu nina. Löögi tagajärjel hakkas viimasel ninast verd jooksma. Teised baaris olnud isikud lahutasid neid ning süüdistatav läks koju. Kuid mõne aja pärast tuli ta uuesti baari. Analoogset sündmuste käiku kinnitavad ka süüdistatav ja tunnistajad. Edasiste sündmuste kohta ütles tunnistaja E, et süüdistatav võis ära olla 10-20 minutit, täpselt ta ei tea. Kuid naastes hakkasid kannatanu ja süüdistatav uuesti kaklema, haarasid teineteist rinnust ja läksid akna juurde. Tunnistaja arvas, et keegi lõi uuesti kellelegi vastu nina, kuna 4 1-18-1204 verd oli palju, ruum oli verd täis. Kannatanul jooksis verd pea piirkonnast, kuid täpselt ta ei näinud. Kannatanu läks õue ning süüdistatav istus baarileti taha ja kutsus välja politsei, öeldes et „Mina tapsin inimese. Tulge kohale.“ Hiljem sai teada, et oli tekitatud haav ning aimas, et see tekitati noaga, kuna kartulinuga vedeles põrandal. Tunnistaja J kannatanu ja süüdistava vahelist teist konflikti pealt ei näinud, kuna käis vahepeal poes. Baari tagasi tulles nägi kannatanut baarist väljumas, ta oli verine ning hakati karjuma „tapeti, lõigati“. Tunnistaja T ütluste kohaselt tuli süüdistatav baari tagasi umbes 20 minuti pärast ja istus laua taha. Kannatanu hakkas tunnistaja ees vabandama ning viimane andis talle põranda verest puhastamiseks harja ja läks ise kööki. Kuuldes saalist karjumist, vaatas ta baarileti tagant saali ning nägi kuidas süüdistatav tõstis käe, milles oli nuga, ja lõi mitu korda kannatanut. Seejärel istus süüdistatav laua taha ja helistas politseisse ja kiirabisse, selgitades telefonis, et tappis inimese. Süüdistatav istus seal kuni politsei saabumiseni, kannatanu oli saalist välja läinud. Mõni minut hiljem jooksis saali I-nimeline isik, kelle jutust sai tunnistaja aru, et kannatanu lamab baari kõrval tänaval ning ta palus süüdistataval välja tulla, et vaataks, mis seal toimub. Kuid süüdistatav vastas, et tal on juba ükskõik. Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et ta tahtis teada, miks kannatanu teda lõi, kuid ei saanud vastust ja teda saadeti pikalt. Seetõttu lõi kannatanut noaga. Mäletab ise nelja lööki, kuid ütlustest tulenevalt oli neid seitse. Lõpetas löömise, kui nägi, et on palju verd ja sai aru, et kannatanu võib verekaotuse tõttu surra. Noa oli ta eelnevalt kodust kaasa võtnud (kui käis pärast kannatanult saadud lööki riideid vahetamas). Miks ta noa kaasa võttis, ei osanud süüdistatav selgitada. Enne noaga löömist oli tal kannatanuga üksnes sõnaline kontakt. Häirekeskusesse helistades ütles, et tappis inimese, kuna soovis sel viisil vältida lisaküsimusi ja saavutada nende kiirem kohaletulek. Noaga löömise eesmärki süüdistatav selgelt välja tuua ei osanud, Arvatavasti oli selleks soov tekitada kannatanule valu. Küsimusele kas ta mõtles, et selle tagajärjel võib kannatanu saada eluohtliku vigastuse või surra, vastas süüdistatav „minu meelest ei“. Kannatanu ütlused kõnealuste sündmuste alguse osas on süüdistatava selgistustest mõnevõrra erinevad. Ta väidab, et ei näinud süüdistatava naasmist, seisis tema poole seljaga ning nägi süüdistatavat alles siis, kui esimene löök kaela vastu oli tehtud ja ta keeras ümber. Enne lööki süüdistatav talle midagi ei öelnud. Seejärel löödi teda veel mitmel korral noaga ning samal ajal küsis ta süüdistatavalt „mida sa teed?“ ning viimane vastas „mina tapan sind“. Ta lükkas süüdistatavat endast eemale, nad kukkusid ja lamades jätkas süüdistatav löömist. Kannatanu läks tänavale ja kaotas seal teadvuse. 1.7 Kõikide isikute ütluseid kõrvutades järeldub üheselt, et pärast seda, kui kannatanu lõi süüdistatavale peaga vastu nina ja põhjustas sellega viimasel tugeva verejooksu, läks süüdistatav baarist ära, koju riideid vahetama. Kuid 10-20 minuti pärast tuli ta baari tagasi. Sealjuures oli ta kodust võtnud kaasa noa. Kannatanu ja süüdistatava ütlused lahknevad küsimuses, kas enne noaga löömist ütles süüdistatav kannatanule midagi ja kas esimesele noalöögile eelnes sõnaline konflikt või mitte. Kannatanu sõnul ei näinud ta üldse süüdistatava naasmist. Esmalt rünnati teda noaga selja tagant ja alles seejärel pööras ta ringi ja nägi süüdistatavat. Taolist versiooni kinnitab ka tõik, et kannatanu seljal olid mitmed noahaavad. Seega ilmselgelt rünnati teda ka selja tagant. Kannatanu väidet, et noalöökidele ei eelnenud vahetult sõnalist konflikti (või vähemalt pikaajalist konflikti) kinnitavad ka tunnistaja T ütlused, millest nähtuvalt ta andis kannatanule põranda koristamiseks harja ja läks ise kööki. Kuuldes karjumist, naasis ta koheselt saali ning nägi noaga löömist. Seega saalist kostuv karjumine pidi kaasnema noaga löömisega või toimuma vahetult enne seda. Tunnistaja ütlustest ei nähtu, et karjumisele oleks eelnenud sõnelust. Ka tunnistaja E ütlused ei välista kannatanu esitatud versiooni. Tunnistaja ei maini sõnalist konflikti või fakti, et enne füüsilist kontakti toimus asjaosaliste vahel vestlus. 5 1-18-1204 Tunnistaja sõnul hakkasid kannatanu ja süüdistatav uuesti kaklema, haarasid teineteist rinnust ja läksid akna juurde. Taoline kirjeldus haakub omakorda kannatanu väitega, et pärast selja tagant toimunud rünnakut pööras ta ringi ning üritas süüdistatavat endast eemale tõugata. Tunnistaja E ütluseid arvestades toimus eemale tõrjumine rinnust tõukamisega. Ülalöeldust järelduvalt loeb kohus tuvastatuks, et süüdistatav naasis baari ning asus kodust kaasa võetud noaga koheselt kannatanut ründama. Mingit täiendavat konfliktsituatsiooni sõnalise või füüsilise kontakti näol sellele ei eelnenud. Taolisest sündmuste käigust järeldub omakorda, et süüdistatav võttis kodust noa ja läks sellega baari kindla eesmärgiga kannatanut lüüa ning teha seda noaga. Seega oli süüdistataval igal juhul kavatsus tekitada kannatanule kehavigastusi. 1.8 Objektiivse teopildi pinnalt järelduvalt täitis süüdistatava tegevus KarS § 118 lg 1 p 1 objektiivse koosseisu tunnused – tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega põhjustati oht elule. Eelnevalt mainitud tõendid kogumis kinnitavad, et süüdistatav tekitas kannatanule tervisekahjustusi ning ekspertarvamusest nähtuvalt põhjustasid need ohu kannatanu elule. Käesolevas menetluses on peamiseks vaidlusküsimuseks kas süüdistataval oli kannatanut noaga lüües tahtlus kannatanut tappa või soovis ta tekitada üksnes kehavigastusi. Enda sõnul soovis süüdistatav ainult valu põhjustada. Kohtu hinnangul ei ole viimane väide eluliselt usutav, kuivõrd kannatanu ründamiseks valitud vahend oli oma iseloomult selline, mille kasutamine põhjustab reeglina eluohtlikke tervisekahjustusi. Võimalus, et noaga löömisel ei kaasne rasket tervisekahjustust, on pigem erandlik. Lisaks ei saa jätta tähelepanuta, et vahendi valik ei olnud juhuslik. Tegemist ei olnud olukorraga, kus süüdistatav oleks konfliktsituatsiooni keskmes olles haaranud hetkelise emotsiooni ajel esimese ettejuhtuva eseme, millega kannatanule valu põhjustada. Antud juhul oli süüdistataval piisavalt aega ja võimalust mõelda läbi oma teoplaan ja selle võimalikud tagajärjed. 1.9 Kuigi kannatanu ja süüdistatava vaheline esmane konflikt (mis päädis kannatanu poolt süüdistatavale peaga vastu nina löömisega ning seeläbi tugeva verejooksu põhjustamisega) oli lõppenud ning süüdistatav lahkus konflikti toimumiskohast, otsustas süüdistatav hiljem siiski sündmuskohale naasta. Nii süüdistatava ütlustest kui ka käitumisest järelduvalt läks ta baari tagasi selge eesmärgiga – maksta kannatanule eelneva löömise eest kätte. Tunnistajate ütluste kohaselt tuli süüdistatav baari tagasi ligikaudu 10-20 minutit pärast lahkumist. Seega oli süüdistatav konfliktolukorrast eemal piisavalt pikka aega, et rahuneda ja edasisest konfliktist hoiduda. Samuti oli tal võimalik kutsuda politsei, et temale tekitatud kehavigastuse osas algatataks kriminaalmenetlus. Kuid selle asemel, et lugeda konflikt lõppenuks ning pöörduda olukorra lahendamiseks politseisse, otsustas süüdistatav siiski tagasi minna ning võttis kodust kaasa ka noa. Viimane kinnitab veelkord, et ta läks tagasi kindla eesmärgiga tekitada kannatanule kehavigastusi. Fakt, et süüdistatav ründas kannatanut selja tagant ilma eelneva sõnalise konfliktita ning lüües mitmel korral kannatanule noaga selja ülemisse piirkonda, kinnitab, et süüdistatav läks baari eesmärgiga kannatanut noaga lüüa. St ta ei võtnud nuga kaasa enesekaitseks (juhuks, kui kannatanu peaks teda uuesti lööma) või mingil muul eesmärgil. Tegemist oli sihipärase ja läbimõeldud rünnakuga. Olles valinud rünnaku vahendiks noa ning lüües sellega vähemalt kuuel korral ning mitmesse erinevasse keha piirkonda, sh piirkondadesse, kus paiknevad elutähtsad organid (selja ülaosa, kael) sai süüdistatav väga hästi aru, et tema tegevuse tagajärjel võivad tekkida vigastused, mis ohustavad kannatanu elu ning isegi kohene meditsiiniline sekkumine ei pruugi surma saabumist ära hoida. 1.10 Kannatanu selgitustest nähtuvalt ütles süüdistatav löömise ajal, et tapab kannatanu. Nimetatud fraas koos süüdistatava faktilise tegevusega (läbimõeldult ja sihipäraselt kannatanu ründamine enamohtliku vahendiga – noaga, ning vähemalt kuue noalöögi sooritamine), 6 1-18-1204 viitavad süüdistatava tegevuses kavatsetud tapmistahtluse olemasolule– st ta oli endale võtnud eesmärgiks tekitada noaga vigastusi, mis põhjustavad surma. Kavatsetuse esinemisele viitab ka süüdistatava selgitus, et ta lõpetas kannatanu löömise, kui nägi, et on palju verd ning sai aru, et kannatanu võib surra. Seega süüdistatav lõpetas kannatanu suhtes vägivalla kasutamise alles siis, kui talle tundus, et oli saavutanud olukorra, kus kannatanu võib surra. Ka süüdistatava tegevus pärast kannatanu löömist viitab, et oma arusaamise kohaselt põhjustas ta kannatanu surma. Kuigi kannatanu läks pärast löömise lõpetamist baarist iseseisvalt välja, helistas süüdistatav politseisse ja teatas, et tappis kannatanu (tl 91-95). Taoline asjade käik sai olla tingitud üksnes süüdistatava veendumusest, et tekitatud vigastuste ning nendega kaasnenud verekaotuse tagajärjel saabub vältimatult kannatanu surm. Süüdistatava väide, et ta soovis sellise sõnumi edastamisega saavutada kiirabi võimalikult kiiret kohaletulekut, ei ole kohtu hinnangul usutav. Seda enam, et süüdistatav ei järgnenud kannatanule õue ega püüdnud viimast mingilgi viisil abistada, nt püüda verejooksu peatada vmt. Süüdistatava vastava väite lükkab ümber ka tunnistaja T, kelle ütluste kohaselt ei läinud süüdistatav õue kannatanut abistama, kuigi baari sisenenud I-nimeline isik oli palunud tal minna õue vaatama, mis seal toimub. Süüdistatav oli esitatud palvele vastanud, et tal on juba ükskõik. Kirjeldatud situatsioonis ükskõiksuse avaldamine kinnitab üheselt, et süüdistatav ei soovinud sel hetkel teha midagi kannatanu surma ärahoidmiseks, vaid vastupidi, soovis kannatanu surma. Fataalne tagajärg jäi saabumata üksnes meditsiinilise sekkumise tulemusel. 1.11 Riigikohtu kriminaalkolleegium on väljendanud seisukohta (RKKKo 3-1-1-128-06), et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Antud seisukoha järgi, saab välisele teopildile tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda). Kohus leiab, et teist inimest korduvalt noaga selja, rindkere ja kaela piirkonda lüües pidas süüdistatav võimalikuks mis tahes tagajärje saabumist, sh surma saabumise võimalust. Kuigi objektiivselt täitis süüdistatav KarS § 118 lg 1 p 1 objektiivsed koosseisulised tunnused, asub kohus ülaltoodud asjaolusid arvestades seisukohale, et süüdistatava tahtlus oli suunatud kannatanu tapmisele ning oma eesmärgi saavutamiseks tekitas ta kannatanule vigastused, mis olid tema hinnangul piisavalt eluohtlikud, et soovitud tulem realiseeruks. Tapmistegu jäi lõpule viimata süüdistatavast mitteolenevatel põhjustel, kohese meditsiinilise abi osutamise tõttu. 1.12 Kõike eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et süüdistatava tegevuses on tuvastatud KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 1,2 järgi kvalifitseeritava teo tunnused. Kohtu hinnangul ei ole antud kriminaalasjas tuvastatud õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Viimast kinnitab üheselt süüdistatava suhtes teostatud kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiis (tl 74-90).
  7. Karistus 7 1-18-1204 2.1 KarS § 113 lg 1 näeb karistusena ette üksnes vangistuse, kuus kuni viisteist aastat. KarS § 25 lg-st 6 tulenevalt võib kohus katse staadiumisse jäänud teo korral rakendada §-s 60 sätestatud karistuse kergendamist. Karistuse määra üle otsustamisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdistatava isikut ning õiguskorra kaitsmise huve. 2.2 Isikut iseloomustavate andmetena tuleb võtta arvesse, et süüdistataval ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi. Teo tehioludest (sh kannatanu varasem käitumine konflikti õhutamisel, kavatsetud rünnak kättemaksuks, rünnak avalikus kohas, noalöökide arvukus) lähtuvalt on kohtu hinnangul tegemist teoga, mille raskus on kõnealuse süüteokoosseisu kontekstis keskmise. Karistust oluliselt kergendava asjaoluna tuleb käsitleda süüteo toimepanemisest kohest teavitamist. Kuigi süüdistatav ei tunnistanud tapmistahtluse olemasolu, ei saa jätta tähelepanuta, et suures osas on ta siiski tunnistanud oma süüd kuriteo sooritamisel. Samas ei nähtunud kohtule esitatud andmetest, et süüdistatav oleks väljendanud siirast kahetsust ja püüdnud omal initsiatiivil saavutada kannatanuga kontakti ning hüvitada viimasele tekitatud kahjusid. Võttes täiendavalt arvesse, et süütegu jäi katsestaadiumisse rakendab kohus KarS § 25 lg-s 6 ja § 60 lg-s 3 sätestatut ning mõistab süüdistatavale karistuseks vangistuse sanktsiooni alammääras, s.o kuus aastat. 2.3 KarS § 68 lg 1 alusel tuleb mõistetud karistusest arvata maha eelvangistuses viibitud aeg alates 15.07.2017 kuni 15.09.2017, s.o kaks kuud ning kandmisele kuuluvaks karistuseks on viis aastat ja kümme kuud vangistust.

§ 414

lg 2 kohaselt tuleb kandmisele kuuluva vangistuse alguseks lugeda süüdistatava vanglasse saabumise aeg. Kohus teatab süüdistatavale

§ 414

lg-s 1 sätestatud korras, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab kandmisele kuuluva karistuse täitmiseks ilmuma.

  1. Tsiviilhagi 3.1 Kannatanu esitas kohtueelses menetluses tsiviilhagi summas 5883,84 eurot. Tsiviilhagis ei ole nõude sisu avatud ega põhjendatud. Kohtuistungil täiendas kannatanu oma nõuet suuliselt, märkides, et see koosneb materiaalsest ja moraalsest kahjust. Materiaalne kahju on 800 eurot ning see seisneb saamata jäänud töötasus. Kannatanu ei saanud kõnealuse sündmuse tõttu tööle minna ning oli haiguslehel, kuid ajutise töövõimetuse hüvitist ta ei saanud. Mittevaralise kahju olemasolu põhjendas kannatanu asjaoluga, et tema tervisele tekitati kahju ja esinevad tervisekahjustuse tagajärjed, ta peab võtma ravimeid. Arter oli vigastatud ja selleni pääsemiseks pidid arstid luu katki saagima. See vigastus reageerib ilmastiku muutustele. Lisaks esinevad ebamugavused seoses näol oleva armiga, see segab habeme ajamist. Mittevaralise kahju summa jättis kannatanu kohtu otsustada. 3.2 VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Sama seaduse § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muu hulgas siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Punktis 1 toodud asjaoludel tuvastas kohus, et kannatanule tekitati eluohtlik tervisekahjustus ning selle pani toime Maksim Ulitin. Nimetatud asjaolu ei eita ka süüdistatav ise. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Tulenevalt VÕS § 127 lg-st 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise 8 1-18-1204 kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sealjuures sätestab lõige 6, et juhul, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. 3.3 Varalise kahju tõendamiseks on kannatanu esitanud tööandja teatise temale makstud töötasude kohta ning Eesti Haigekassa korraldused, millest nähtuvalt on kannatanule väljastatud töövõimetusleht perioodil 15.07-25.08.2017 (tl 67-73). Tuginedes RaKS § 60 lg 1 p-le 2 andis Eesti Haigekassa korraldused mitte määrata ja maksta ajutise töövõimetuse hüvitist. Nimetatud dokumentides kajastuva teabega haakub punktis 1 viidatud isiku ekspertiisiaktis kirjeldatud haiguslugu, millest nähtuvalt oli kannatanu 15.07.2017 hospitaliseeritud. Kohtuistungil nimetas kannatanu varalise kahju nõuet summas 800 eurot, mis seisneb kehavigastuse tõttu saamata jäänud töötasus. Käesolevas ja punktis 1 tuvastatud asjaoludel ei ole vaidlust selles, et kannatanule kehavigastused tekitati ja nende tekitajaks oli süüdistatav. Vaidlust ei ole ka selles, et vigastuste tõttu oli kannatanu ajutiselt töövõimetu. Kohtuistungil võttis süüdistatav kannatanu varalise kahju nõude õigeks. Tulenevalt TsMS § 440 lg-st 1 on kohus hagi õigeksvõtuga seotud ning rahuldab õigeksvõtu korral hagi. Neil asjaoludel rahuldab kohus kannatanu hagi varalise kahju nõudes summas 800 eurot. 3.4 Mittevaralise kahju tõendamiseks ei ole lisaks menetleja kogutud tõenditele kohtule täiendavaid tõendeid esitatud. Kuigi kannatanu viitas, et peab vigastuse tõttu tarvitama jätkuvalt ravimeid, ei ole selle kohta kohtule andmeid esitatud. Samas kinnitab isiku ekspertiisis kirjeldatud haiguslugu kannatanu väidet, mille kohaselt tuli meditsiinitöötajatel saagida katki luu pääsemaks ligi kaela arteri vigastatud kohale ning verejooks sulgeda. Seega puudub kohtul alus kahelda ka kannatanu ütlustes, et kõnealune vigastus põhjustab talle jätkuvalt valu. Lisaks tuvastas kohus kohtuistungil, et vigastuse tagajärjel kulgeb kannatanu lõual, lõua all ja kaelal kuni rindkere ülemise osani mitmekümne sentimeetri pikkune tugev arm, mis on ebatasane ning ümbritsevast nahapinnast paiguti kõrgem. Tegemist on visuaalselt silmatorkava armiga ning lisaks esteetiliselt häirivale kahjustusele segab kõnealune arm ilmselgelt ka kannatanu igapäevaseid hügieenitoiminguid, takistades oluliselt habemeajamist. 3.5 Tulenevalt VÕS § 128 lg-st 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kohtu hinnangul ei ole küsimust selles, et eluohtliku noarünnaku ohvriks langemine põhjustab nii füüsilist valu kui ka hingelisi kannatusi. Täiendavaid kannatusi põhjustab rünnaku tagajärjel tekkinud pikk ja tugev arm lõual, kaelal ja rindkerel, mis paikneb nähtaval kohal ja häirib ka füüsiliselt kannatanu igapäevast elu. Eelnevast lähtuvalt tuleb jaatada mittevaralise kahju ja sellest tuleneva nõudeõiguse olemasolu. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamisest või tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sealjuures tuleb lõikest 5 lähtuvalt arvestada mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. 3.6 Kuna mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramiseks puuduvad objektiivsed kriteeriumid, lähtub kohus kahju hüvitise suuruse määratlemisel nii kõnealuse kuriteo asjaoludest, kannatanule tekitatud vigastustest kui ühiskonna üldisest heaolu tasemest ja 9 1-18-1204 varasemast kohtupraktikast
  2. Käesolevas asjas leidis tõendamist, et kannatanule tekitati eluohtlikud tervisekahjustused. Kannatanule löödi mitu korda noaga erinevatesse kehapiirkondadesse. Tekitatud vigastuste tõttu pidi ta viibima haiglas ning olema eemal töölt. Ligikaudu aasta möödumisel põhjustavad vigastused jätkuvalt valu. Armid on nii visuaalselt kui füüsiliselt igapäevast elu häirivad. Kuigi süüdistatav on tunnistanud kõnealuste vigastuste tekitamist, ei ole ta sündmusest möödunud aasta jooksul astunud mingeid samme, et kannatanule kasvõi osalisel tekitatud kahjusid hüvitada ega ole väljendanud toimunu pärast ka siirast kahetsust. Kõike eelöeldut arvesse võttes ning võrreldes tuvastatud faktilisi asjaolusid ka varasema kohtupraktikaga, on kohus seisukohal, et kannatanu poolt nimetatud mittevaralise kahjusumma suurusjärk ei ole ülepaisutatud ega ebamõistlik. Kohtu hinnangul on 5000 euro suurune nõue proportsionaalne ja mõistlik. Eelnevast lähtuvalt mõistab kohus mittevaralise kahju hüvitamiseks süüdistatavalt kannatanu kasuks välja 5000 eurot.
  3. Menetluskulud 4.1 Vastavalt

§ 180lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, ekspertiisi kulud ning kaitsjatasud. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava isikut arvesse võttes selliseid asjaolusid, mis tingiks väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osalise riigi kanda jätmise. Arvestades aga menetluskulude suurust on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude maksmise ajatamine ühele aastale. 4.2 Ekspertiisiaktist nr 17E-GE1053 nähtuvalt on osa DNA analüüsiobjekte (10 objekti) arvestatud topelt. Sellest johtuvalt leiab kohus, et DNA-ekspertiisi summat tuleb vähendada summani, mis vastab analüüsiobjektide (proovide) arvule – 6 ning kohus jätab osa ekspertiisiaktis märgitud kulust, s.o 228 eurot, riigi kanda. Ülejäänud osa DNA-ekspertiisi kuludest tuleb välja mõista süüdistatavalt. 4.3

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 1250 eurot. Lisaks tuleb

§-dest 175 ja 180 lähtudes mõista süüdistatavalt välja määratud kaitsjale makstud tasud järgnevalt: kaitsja Igor Belugini poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 397,44 eurot ning kohtumenetluses osutatud õigusabi kulud 780 eurot. Samuti kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele tema suhtes tehtud kohtupsühhiaatrilise ja psühholoogilise kompleksekspertiisi kulu summas 950 eurot, isiku ekspertiisi kulu summas 84 eurot, DNA ekspertiisi kulud summas 342 eurot. 4.4 Kohus annab süüdistatavale õiguse tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 3803,44 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul. 5. Asitõendid 1 https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2017/Mittevaralise%20kahju%20h%C3%BCvita mine%20tsiviil-%20ja%20kriminaalasjades%202016.pdf https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2017/Tabel_Mittevaralise%20kahju%20h%C3% BCvitised%20esimese%20ja%20teise%20astme%20kohtutes%20aastatel%202014-2016.pdf 10 1-18-1204 Kohtule esitatud CD plaadi jätab kohus

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.

Süüdistatavalt kohtueelse menetluse raames äravõetud riided ja jalatsid tuleb kohtuotsuse jõustumisel tagastada nende omanikele või seaduslikele valdajatele. Samuti tuleb kohtuotsuse jõustumisel omanikule tagastada kannatanult äravõetud riideesemed ja jalanõud. Kuriteo toimepanemise vahendiks olnud nuga tuleb kohtuotsuse jõustumisel KarS § 83 lg 1 ja

§ 126lg 3 p 4 alusel konfiskeerida ja hävitada.

Samuti kuuluvad hävitamisele DNA proovid. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Andres Kustola Rahvakohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Raud Rahvakohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.