Obsah (5)

§ 184§ 182§ 116§ 169§ 108

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-18-1716 2. november 2018 Juhan Siider Märt

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-18-1716 ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Linnavalitsus koostas
2. augustil 2018 viivistasu otsuse nr 2705007026 summas 30 eurot. Viivistasu otsuse kohaselt pargiti sõidukit Škoda registrinumbriga 438BVL tasulisel parkimisalal Tartus Lutsu tn 5, kuid parkimistasu jäeti nõuetekohaselt tasumata. Sellega rikuti parkimisnõudeid.
3. Märt Mikkal (kaebaja) esitas viivistasu otsuse peale
4. augustil 2018 vaide, mille Tartu Linnavalitsus jättis
5. augusti
6. a vaideotsusega nr VVO-18-0419 rahuldamata.
7. Kaebaja esitas
8. augustil 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse viivistasu otsuse nr 2705007026 tühistamiseks. Kaebaja arvates ei pea Tartus mitte elav inimene teadma, millises tsoonis on auto pargitud, kui vastav tähis tänaval puudub. Samuti oli kaebaja hinnangul tänaval eksitav märk, mis andis kõnealuses piirkonnas autojuhile õiguse parkida 1 tund tasuta. Tartu Linnavolikogu
9. juuni
10. a määruse nr 36 „Parkimistasu“ § 2 lg 2 kohaselt tehakse tasuline parkimisala teatavaks liikluskorraldusvahendite abil. Kaebajal ei olnud informatsiooni selle kohta, et kõnealune tänav kuulus tasulise parkimise piirkonda. Puudus majandus- ja kommunikatsiooniministri
11. veebruari
12. a määruses nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähenduse ning nõuded fooridele" (edaspidi määrus nr 12) sätestatud tasulise parkimisala osutusmärk 578a.
13. Tartu Halduskohus võttis
14. septembri
15. a määrusega kaebuse menetlusse ning kohustas vastustajat kaebusele vastama.
16. Vastustaja esitas
17. septembril 2018 vastuse kaebusele, paludes jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja märgib, et kaebaja viidatud liiklusmärgi puhul on vastavalt määruse nr 12 § 9 lg 1 p-le 36 tegemist parkimiskeelu märgiga (märk nr 362). Sama määruse § 20 lg 1 kohaselt lisateatetahvel täpsustab või piirab märgi mõju või annab teavet foori töö kohta, mille alla see on pandud. Tahvlid 822 kuni 825 "Mõjupiirkond" /.../ võivad paikneda märgi kõrval. Parkimiskeelumärgile oli lisatud 3 lisatahvlit. Märgile lisatud lisateatetahvli nr 856 (kehtivusaeg tööpäevadel) osas puudub vaidlus. Määruse nr 12 § 21 punkti 18 kohaselt tahvlid 873 „Parkimisaja piirang” teatavad märgi 362 „Parkimiskeeld” mõjupiirkonnas sõiduki lubatud pikimat parkimise kestust vastavalt kas ööpäevaringselt või teatud ajavahemikul. Parkimise algusaeg peab olema kontrollijale selgesti nähtavaks tehtud. Tahvli 873c või 873d korral on parkimiskella kasutamine kohustuslik. Arvestades, et lisatahvel kehtib vaid selle märgi kohta, mille alla ta on paigutatud, siis antud juhul ei anna parkimiskella kasutamine mitte tasuta parkimise õigust 20 m ulatuses 1 tunniks, vaid lubab muidu parkimiskeelualal kella kasutades parkida kuni 1 tund. Peale 1 tunni möödumist ei ole siiski lubatud märgi mõjupiirkonnas kauem parkida ka tasuliselt mitte. Parkimiskeelumärgi juurde on lisatud ka määruse nr 12 §-s 21 punktis 6 toodud lisatahvel nr 822 „Mõjupiirkond”, mis näitab märgi 362 „Parkimiskeeld” mõjupiirkonna ulatust märgi taga. Seega kehtib parkimiskeelumärge koos oma lisadega 20 m märgi taga. Arvestades, et vaidlusalune märk paiknes Lutsu tänaval sisuliselt kahe värava vahel ning värava ette parkimine ei ole lubatud (liiklusseaduse § 20 lg 1), siis pidi kaebajale olema arusaadav või tekitama põhjendatud kahtlus, et sõiduki parkimise koht on rohkem kui 20 m kaugusel märgist ning sõiduk paiknes seega vaidlusaluse märgi mõjupiirkonnast väljaspool. Tartu linnas on vastavasse tasulisse parkimistsooni sisse sõites olemas määruse nr 12 § 15 p-s 43 toodud märgid 578a koos 2 3-18-1716 lisatahvliga, mis teavitavad parkimise tasulisusest tööpäevadel ning selgitavad kui kaua on lubatud parkida tasuta. Ühestki õigusaktist ei tulene vastustajale kohustust lisada tasulisest parkimisalast teavitavat märki igale tänavale.
18. Lihtmenetluses võib kohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui kaebus jääb rahuldamata ja põhjendused kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses või kaebuse kohta esitatud vastuses ning kohus viitab dokumendile, kus põhjendused sisalduvad (

§ 169lg 1 p-d 1–3).

Kohtu hinnangul on vaidlustatud viivistasu otsuses (tl 11), Tartu Linnavalitsuse

1. augusti
2. a vaideotsuses nr VVO-180419 (tl 12 ja pöördel) ning kohtule
3. septembril 2018 esitatud vastuses (tl-d 26-27) kajastatud haldusakti õiguslik ja faktiline alus, esitatud põhjendused on asjakohased ja piisavad. Nimetatud dokumentides on vastustaja ammendavalt ja selgelt vastanud kõigile kaebuse väidetele. Kohus järgib otsuse tegemisel vastustaja põhjendustest. Kohus peab vajalikuks siiski eraldi rõhutada, et kui mõjualamärk kehtib kogu piirkonna kohta, siis ei ole selle mõjuala sees vajalik täiendavalt igale üksikule tänavale või kohale tasulist parkimist lubavat liiklusmärki paigutada. Lisaks tuleb mõjualamärgi alt läbi sõites eeldada ala kehtimist kuni mõjuala lõpetava märgini (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu
4. juuli
5. a otsus haldusasjas nr 3-14-51087, p 8).
6. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (

§ 108lg 1, 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3