TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-18-1081 Otsuse kuupäev 31.10.2018 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi MTÜ Eesti Evangeeliumi Vennasteühingu kaebus Misso V

„Misso valla eelarvest mittetulundustegevusteks toetuse andmise kord“ (edaspidi määrus nr 3) alusel. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole taotlejal subjektiivset õigust toetusele. Olukorras, kus taotluste hindamine on komisjoni ülesanne, kus komisjoni liikmetele on hindepunktide andmisel jäetud ulatuslik hindamisruum, on kohtulik kontroll ahenenud. Kohtul on võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi (Riigikohtu halduskolleegiumi 04.04.

1. a otsus asjas nr 3-3-1-77-12, p 18). Kui kohus asub sellist tüüpi hinnanguliste otsuste puhul kontrollima sisulise otsuse põhjendatust ja otstarbekust, siis võib ta ületada kohtuliku kontrolli piire (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.01.
2. a otsus asjas nr 3-3-1-71-13, p-d 17-18). Seega piirdub hindepunktide puhul kohtulik kontroll vormi- ja menetlusvigade ning ilmselgete kaalutlusvigade kindlakstegemisega (Riigikohtu halduskolleegiumi 26.11.
3. a määrus asjas nr 3-3-1-60-14, p 16).
4. Ka käesolevas asjas on vaidluse all komisjonile antud ulatuslikku hindamisruumi sisaldava otsustusega, mille kohtulik kontroll on piiratud. Misso Vallavalitsus on 17.10.
5. a korralduse nr 2.1-3/185 andmisel juhindunud volikogu sotsiaalkomisjoni ettepanekust.

§ 8

lg 1 kohaselt hindab taotlusi komisjon, milleks on § 6 lg 4 kohaselt vallavolikogu sotsiaalkomisjon.

§ 8

lõike 3 kohaselt hindavad komisjoni liikmed taotluste vastavust määruse § 3 toodud tingimustele, lõike 4 kohaselt seatakse taotlused pingeritta motiveeritud põhjendustega koos rahastuse ettepanekuga, lõike 7 kohaselt protokollitakse taotluste hindamise tulemused ning lõike 8 kohaselt esitab komisjon vallavalitsusele ettepaneku taotluste rahastamiseks pingereana koos konkreetse rahastuse ettepanekuga. Misso Vallavolikogu 05.10.2017. a sotsiaalkomisjoni koosoleku protokolli kohaselt on sotsiaalkomisjon mittetulundusühingute taotlusi hinnanud, seadnud need pingeritta koos rahastuse ettepanekuga, protokollinud selle ning esitanud vallavalitsusele ettepaneku taotluste rahastamiseks pingereana koos konkreetse rahastuse ettepanekuga. Kaebaja taotlus on pingereas viimane ehk kaheksas ettepanekuga toetada seda 0 euroga.

§ 9

lg 4 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata, kui taotlus asetub pingereas kohale, mis ei võimalda taotlust toetada. Kohtu hinnangul on kaebaja taotlust menetletud vastavalt määruses nr 3 sätestatud korrale.

1. Kaebaja leiab, et vaidlusalune otsus on nõuetekohaselt põhjendamata ja selles esinevad kaalutlusvead. Misso Vallavalitsuse 17.10.
2. a otsuses on välja toodud, et projektikonkursil taotlusvooru, mille tähtaeg oli 10.09.2017, laekus kaheksa taotlust, millega taotleti kokku toetust summas 2750,05 eurot. Korralduses on märgitud, et Misso valla
3. a eelarve kohaselt oli selles voorus jagamiseks planeeritud 1000 eurot. Volikogu sotsiaalkomisjoni poolse hindamise tulemusena ja lähtudes asjaolust, et esitatud taotlused ületasid toetuseks planeeritud vahendeid, tegi komisjon viie 4 taotluse kohta ettepaneku eelarvet muuta ning toetuse osa vähendada ja taotlejad nõustusid sellega. Seoses vahendite lõppemisega tegi komisjon ettepaneku jätta kaks taotlust rahastamata.
4. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-le 1 ja peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Toetuste taotluste rahuldamata jätmise otsuste puhul on Riigikohus leidnud, et haldusakt on piisavalt põhjendatud, kui see kajastab rahaliste vahendite puudumist kõigi taotluste rahuldamiseks, taotleja punktisummat, kohta paremusjärjestuses ja seda, mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati. Vaideotsuses tuleb vaidlusaluste hindepunktide andmata jätmist sisuliselt põhjendada (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.04.
5. a otsus asjas nr 3-3-1-16-14, p 18 ja seal viidatud varasem kohtupraktika).
6. Käesolevas asjas sisalduvad põhjendused vaidlustatud Misso Vallavalitsuse 17.10.
7. a korralduses ning sotsiaalkomisjoni 05.10.
8. a koosoleku protokollis. Kuigi korralduses ei viidata otseselt sotsiaalkomisjoni 05.10.
9. a koosoleku protokollile, vaid üksnes sotsiaalkomisjoni ettepanekule, on vaideotsuses sotsiaalkomisjoni 05.10.
10. a koosoleku protokollile viidatud ning seal kajastatud põhjendused vaideotsusesse üle toodud. Seega oli põhjendamiskohustus täidetud ning kaebajale olid haldusorgani põhjendused ja kaalutlused enne kohtusse pöördumist teada.
11. Riigikohtu praktika kohaselt on ulatuslikku kaalumisruumi ja sisult hinnanguliste otsustuste puhul oluline küll põhjenduste olemasolu, kuid selliste otsustuste omapärast tingitult ei ole motiivid halduskohtus sisuliselt kontrollitavad. Põhjendustest saab tuleneda otsustuse õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest (Riigikohtu halduskolleegiumi 12.05.
12. a otsus asjas nr 3-3-1-18-08, p 13). 23.

§ 8

lg 3 kohaselt hindavad komisjoni liikmed taotluste vastavust määruse § 3 toodud tingimustele.

§ 3

lg 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärgiks arendada Misso vallas omaalgatuse toetamise kaudu tegevusi, mis tagaks Misso valla elanike vaimse ja füüsilise vormisoleku ning heaolu, külaelu arengu ja noorte mitmekesise võimete arendamise järgnevates tegevusvaldkondades: 1) kultuur; 2) harrastus- ja võistlussport; 3) tervishoid ja sotsiaalhoolekanne; 4) haridus ja noorsootöö; 5) külaelu arendamine; 6) keskkonnakaitse; 7) vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamine; 8) füüsilise elukeskkonna parendamine; 9) siseturvalisuse ennetustöö. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab projekt, millele toetust taotletakse, olema avalikkusele suunatud, võimalikult pikaajalise mõjuga, võimalikult suure mõjuga paljudele isikutele või huvigruppidele, piirkonna tuntust suurendav, piirkonna konkurentsivõimelisust suurendav, lisaväärtust loov. Misso Vallavolikogu sotsiaalkomisjoni 05.10.2017. a koosoleku protokolli kohaselt on komisjoni liikmed hinnanud laekunud taotlusi ja lähtunud taotluste pingerea koostamisel sihtrühma suurusest ning asjaolust, et toetatavad projektid oleksid erinevad kultuuri- ja spordivaldkonna projektid. Protokolli kohaselt on rahaliste vahendite vähesuse tõttu jäänud tagaplaanile projektid, mille puhul kohalike kasusaajate hulk on liiga väike. Kaebaja taotluse juurde on lisatud märge, et üritustel osaleb vähe kohalikke. 5 24. Arvestades

§-s 3 sätestatud kriteeriume, ei ole kohtu hinnangul alust pidada komisjoni seisukohti, millest kaebaja taotluse hindamisel on lähtutud, asjakohatuteks või täiesti sobimatuteks kaalutlusteks.

§ 3

lg 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärgiks Misso valla elanike heaolu suurendamine. Seega ei ole komisjoni hinnang, et kaebaja üritustel osaleb vähe kohalikke, asjakohatu ega sobimatu kaalutlus. Kaebaja taotluses on projekti sihtrühmana märgitud, et projekt on mõeldud kõikidele vanustele alevikust, vallast ja teistest maakondadest. Taotluses ei ole kirjeldatud sihtrühma suurust, kuigi taotluse vormis on see ette nähtud. Lisaks arvestades asjaoluga, et kaebaja projektitaotluse kohaselt on taotletava summa suuruseks olnud 490,05 eurot, koos filmimisega 1570,05 eurot, mis viimati nimetatud summa puhul juba iseenesest ületas kogu taotlusvooru jaoks kokku eraldatud summat pooleteise kordselt, siis ei oleks kaebaja taotluse täies ulatuses rahuldamine võimalik olnudki. 25. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt oleks pidanud olemasolevat raha jagama võrdselt kõigi kvalifitseeritud taotlejate vahel. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et võrdses olukorras olevaid isikuid ja isikute gruppe tuleb kohelda võrdselt (Riigikohtu halduskolleegiumi 24.03.1997, a määrus asjas nr 3-3-1-5-97, p 4). Võrdse olukorraga oleks käesoleval juhul olnud tegemist siis, kui kõik esitatud projektitaotlused oleksid komisjonilt saanud võrdse hinnangu. Kuna ühte projekti otsustati toetada 100%-liselt, viite projekti otsustati toetada osaliselt ja kaks projektitaotlust jäeti rahastamata, siis ei olnud käesoleval juhul tegemist sellise olukorraga. Ka asjaolu, et viiele taotlejale tehti ettepanek rahaliste vahendite vähesuse tõttu toetuse vähendamise kohta, ei riku võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna

§ 8

lg 5 kohaselt oli komisjonil õigus teha taotlejale ettepanekuid tegevuste mahu, eelarve muutmise või toetuse vähendamise kohta. Määrus ei kohustanud komisjoni tegema sellist ettepanekut kõigile taotlejatele. Komisjonile oli antud kaalutlusõigus, kas ja millistele taotlejatele selline ettepanek teha. 26. Kaebuses esitatud muud väited jätab kohus tähelepanuta, kuna need ei ole käesoleva ajas lahendamisel asjakohased.

regulatsioon ei näe ette, et projektitaotluste hindamisel peaks komisjon arvestama ka sellega, et kaebaja puhul on tegemist selles piirkonnas tegutseva vanima MTÜ-ga või sellega, et kaebajale ei ole varem kordagi toetust määratud. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et vastustaja oleks rikkunud kaebaja usuvabadust. Kaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka asjaolu, et kaebaja hinnangul ei väärinud teistest taotlustes kavandatud tegevused rahastamist. Samuti ei ole käesoleva asja lahendamisel asjakohased kaebaja väited, mis puudutavad Riia mnt 39 maja avalikule enampakkumisele andmist Misso valla poolt.

1. Kaebaja väitel on vaidemenetluses rikutud kaebaja ärakuulamisõigust, kuna kaebaja ei saanud aru, et vallavanema telefonikõne oli mõeldud kaebaja ärakuulamisena vaidemenetluses. Kuna kaebaja ei vaidle vastu vaideotsuses märgitule, et kaebajale oli antud võimalus selgituste esitamiseks, siis ei ole kohtu hinnangul kaebaja ärakuulamisõigust rikutud.
2. Kohus märgib täiendavalt järgmist. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas vaide 29.11.2017 ning Misso Vallavalitsus teavitas kaebajat 08.12.2017, et pikendab vaidele vastamise tähtaega kuni 05.01.2018, vaideotsus tehti aga alles 16.05.2018, seega HMS § 84 lg-s 2 sätestatud tähtaega rikkudes. Kohtu hinnangul ei anna ka nimetatud asjaolu alust kaebuse rahuldamiseks, kuna ei nähtu, et vaide läbivaatamise tähtaja mittejärgimise vaidlustamiseks tuvastamisnõudega võiks kaebajal esineda põhjendatud huvi. Kuna vastustaja on põhjendanud vaidele vastamise tähtaja pikendamist valdade ühinemisest tingitud vallavalitsuse liikmete vahetumisega, siis ei oleks 6 halduskohtu hinnangul kaebajal vaidemenetluse tähtaja rikkumise vaidlustamiseks ka preventiivset huvi, sest puudub alus eeldada, et samal põhjusel rikkumine tulevikus korduks.
3. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus rahuldamata.
4. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega peaksid menetluskulud jääma kaebaja kanda. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus määras 27.09.
5. a määrusega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise tähtajaks 15.10.
6. Vastustaja ei ole kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitanud. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 7