Obsah (5)

§ 120§ 121§ 37§ 47§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Resolutsioon Edasikaebamise kord Muud selgitused 3-18-1918 08.11.2018, Tartu Roby Koik X kaebus

) § 8 lg 5 kohaselt esitab isik, kellelt on võetud vabadus, kaebuse oma viibimiskoha järgi.

1. Tartu Halduskohus esitas Tallinna Vanglale 31.10.2018 kohtunõude, millega palus esitada teavet kaebaja kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohta.
2. Tallinna Vangla vastas 06.11.2018 kohtunõudele ning edastas kohtule käskkirja nr 5-1/18/1295 ja kaebaja vaide ning selgitas, et kaebaja sai vaideotsuse kätte 26.09.
3. Kohtu seisukoht 5.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 6. Kaebaja on käesolevas asjas esitanud kahju hüvitamise nõude (

§ 37lg 2 p 4).

Kaebaja nõuab Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 13 000 eurot. Kaebaja nõuete osas võtta Tallinna Vangla ametnikud kriminaalvastutusele ning vabastada ametist Tallinna Vangla käskkirja nr 5-1/18/1295 koostanud ametnik, märgib kohus, et selliseid nõudeid halduskohtumenetluses esitada ei saa. Halduskohtul ei ole pädevust ega volitusi ametnike suhtes kriminaalmenetluse algatamiseks ning kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vangla kohustamist konkreetse ametniku ametist vabastamiseks. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Puudub õigusnorm, mille kohaselt oleks halduskohtul pädevus vangla kohustamiseks vanglaametnikku käesoleva asja asjaolude alusel ametist vabastama. Lisaks sellele nähtub asja materjalidest, et kaebaja on pöördunud seoses käesolevas asjas vaidlustatud vangla tegevusega Põhja Ringkonnaprokuratuuri poole kuriteokaebusega ning prokuratuur on väljastanud selle kohta kriminaalmenetluse algatamata jätmise teate nr 18730000293. 7. Vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

1. Tallinna Vangla poolt kohtule esitatud dokumentide kohaselt on kaebaja esitanud Tallinna Vanglale vaide, mis on registreeritud 06.08.2018 numbriga 5-15/18/200-
2. Kaebaja on vaide kohaselt olnud rahulolematu seoses sellega, et 27.07.2018 paigutati ta kambrisse nr 122, kus valitsesid ebasanitaarsed tingimused ning tema arvates on käskkiri nr 5-1/18/1295 õigusvastane. Vangla on 30.03.2018 vaideotsusega nr 5-15/18/200-2 jätnud kaebaja vaide rahuldamata. Vangla poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et Tallinna Vangla 27.07.
3. a käskkirjaga nr 5-1/18/1295 kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid.
4. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja on 27.07.
5. a käskkirja nr 5-1/18/1295 osas läbinud kohustusliku vaidemenetluse, kuid ei ole pöördunud vangla poole kahju hüvitamise taotlusega. Seega ei ole kaebajal läbitud VangS § 1¹ lg-st 8 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebaja poolt vanglale esitatud vaidest ei nähtu ka seda, et vangla oleks kaebaja pöördumist ebaõigesti vaidena tõlgendanud. Kaebaja ei ole ka vaidena pealkirjastatud dokumendis taotlenud vangla tekitatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. Seega on kaebajal hüvitamisnõude osas läbimata VangS § 1¹ lg-st 8 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus ning

§ 47lg 1 kohaselt ei ole kaebuse esitamine kohtule lubatav.

Kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 1 p 4 alusel, sest kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

1. Kaebaja on kaebusele lisanud taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt on isik hetkel vahi all Tartu Vanglas, ta on maksejõuetu ning ei tunne haldus- ja tsiviilõigust.
2. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Kuna kaebajal on käesoleval juhul läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ning kohus tagastab kaebuse, siis on kohtu hinnangul käesoleva asja asjaoludest tulenevalt kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas asjas ilmselgelt vähene. Kohus jätab kaebaja taotluse RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata.
3. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jääb kaebaja menetlusabi taotlus kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel läbi vaatamata.
4. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohus märgib täiendavalt, et vastavalt RVastS § 17 lg-le 3 tuleb kahju hüvitamiseks esitada taotlus või kaebus kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu sai kahjust ja selle põhjustanud isikust teada või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Seega ei ole kaebaja käesolevaks hetkeks veel ka minetanud õigust kahju hüvitamise taotlusega vangla poole pöörduda. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik