Tsiviilasi nr: 2-18-5519 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-18-5519 Määruse tegemise aeg ja koht 07.12.2018, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parre

) § 3141 lg 2 alusel kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel.

1. 04.07.2018 edastas maakohus kostjale hageja menetluskulude nimekirja ja andis võimaluse esitada kostjal oma seisukoht hiljemalt 17.07.
2. Kostja kinnitas selle kirja kätte saamist 04.07.
4. 19.07.2018 tegi maakohus tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 300 eurot. Menetluskulud summas 840 eurot jäid kostja kanda. Maakohtu hinnangul olid võlaõigusseaduse § 1046 ja § 1043 kohaldamise eeldused täidetud ning kostja vastutas õigusvastase teo eest. Maakohtu hinnangul oli praeguses asjas, arvestades hagiavalduses väljatoodut, põhjendatud mittevaralise kahju hüvitis summas 300 eurot.
5. 14.08.2018 esitas kostja kaja menetluse taastamiseks. Kostja kinnitas dokumentide kätte saamist 04.07.
6. Sellest ajast hakkas kulgema 20 päeva. Seega oli viimane vastuse esitamise tähtaeg kostja hinnangul 23.07.2018 (kuni 23:59). Tagaseljaotsust tehes järeldas kohus ekslikult, et kostja hagile vastuse esitamise tähtaeg lõppes 17.07.
7. MAAKOHTU MÄÄRUS
8. Harju Maakohus jättis kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Kohus märkis, et kostja käsitlus hagile vastamise tähtaja osas on ebaõige ning kohus oli eelnevalt märkinud, millal tuli kostjal hagile vastata ning, et kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud ning ei ole seda teinud ka kohtu antud täiendavaks tähtajaks. Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega edastati kostjale kostja palvel

§ 314¹ lg 2 kohaselt.

Sellest tulenevalt oli kostjal kohustus hagile vastata hiljemalt 07.06.2018 arvestades menetlusse võtmise määruses antud vastamise tähtaega, s.o 20 päeva. Kostja nimetatud tähtajaks hagile ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. Kohus on andnud kostjale täiendava võimaluse enda seisukoha avaldamiseks, s.o 17.07.2018, milliseks tähtajas kostja samuti enda seisukohta ega vastust hagile ei esitanud. Seega oli kohtul seaduslik alus 19.07.2018 tagaseljaotsuse tegemiseks

§ 407alusel.

MÄÄRUSKAEBUS 8. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 22.08.2018 kohtumääruse ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja soovib samuti, et taastataks tsiviilasja menetlus. Kostja vaidlustab kohtumääruse täies ulatuses. Määrusekaebuse esitaja sai 04.07.2018 e-posti aadressile teate, et kohus on edastanud hageja menetluskulude nimekirja. Seoses sellega, et kostjal puudub võimalus siseneda ID-kaardi abil etoimikusse sõlmiti Ramstor OÜ-ga leping juriidiliste teenuste osutamiseks. 05.07.2018 esitas kostja lepinguline esindaja kohtule volikirja ja palus avada juurdepääsu kostja 2

§ 3111

lgst 3 tulenevat nõuet, et menetlusdokument loetakse kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata. MENETLUSE EDASINE KÄIK

1. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus see jätta rahuldamata.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3. Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 ning § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning saata tsiviilasi kaja uueks lahendamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 12. Tagaseljaotsusega hagi rahuldamise eeldusteks on nii formaalsete eelduste täitmine kui ka hagi õiguslik põhjendatus. Riigikohtu kujundatud kohtupraktika järgi tuleb kohtul kaja saamisel kontrollida, kas esinevad

§ 415

lg-s 1 sätestatud menetluse taastamise alused.

§ 415

lg 1 p-s 1 toodud asjaolu on

§ 417

lg 2 teise lause järgi menetluse taastamise absoluutne alus ning kohtul on võimalik seda kontrollida, kuivõrd andmed hagi kättetoimetamise kohta peavad sisalduma toimikus (vt nt Riigikohtu 24.10.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-12, p 11).

§ 415

lg 1 p 1 sätestab, et kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

§ 393

lg 1 kohaselt tuleb hagiavalduse ärakiri koos lisade ja asja menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte toimetada. Üldjuhul toimub elektrooniline kättetoimetamine selleks ettenähtud infosüsteemi (e-toimiku infosüsteemi) kaudu (

§ 311¹ lg-d 1–2). Sellisel juhul 3

§ 3111lg 3).

13. Praegusel juhul on hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega asja materjalidest nähtuvalt kostjale kohtu poolt kätte toimetatud saatmisega

§ 3141lg 2 alusel.

Viidatud sättest tuleneb, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Maakohus on saatnud hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse e-postiga aadressil XXX ning palunud viivitamatult saata elektroonilisel teel kinnituse dokumentide kättesaamise kohta e-posti aadressile hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee. Maakohus on samas e-kirjas hoiatanud, et kui kostja dokumentide kättesaamist ei kinnita, siis loetakse dokumendid kättetoimetatuks 3 tööpäeva jooksul (tl 18). Kolleegium rõhutab, et

§ 3141lg-s 2 on sätestatud kättetoimetamisfiktsioon.

Selle sätte kohane hagimaterjalide kättetoimetamine saatmisega ei ole käsitletav nende adressaadile isiklikult allkirja vastu üleandmisena või elektroonilise kättetoimetamisena (

§ 311¹ lg-d 1–2).

Seega esineb kolleegiumi hinnangul

§ 415lg 1 p 1 olukord.

Maakohus võis tagaseljaotsuse küll teha, aga kaja esitamisel esineb ringkonnakohtu hinnangul menetluse taastamise absoluutne alus ning kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Asjaolul, et kostja ise on palunud kohtul endale materjalid e-posti teel edastada, ei ole kolleegiumi hinnangul kaja lahendamise seisukohalt praegusel juhul tähtsust. Seejuures ei saa nõustuda maakohtu määruses märgituga, nagu oleks kostja ise palunud kättetoimetamisel

§ 314¹ lg-t 2 kohaldada.

Asja materjalidest kostja sellist soovi ei nähtu. Kostja on kajas kinnitanud hagi ja menetlusse võtmise määruse kättesaamist 04.07.2018, kuid sellest kuupäevast arvestatuna ei oleks menetlusse võtmise määruses märgitud hagile vastamise tähtaeg (20 päeva kättetoimetamisest) tagaseljaotsuse tegemise hetkeks veel möödunud. 14. Kolleegium ei pea siiski võimalikuks kaja ise rahuldada ning menetlust taastada (

§ 417

lg 2), sest ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja järginud kaja esitamisel kõiki seadusest tulenevaid nõudeid ning seetõttu võib esineda alus kaja käiguta jätmiseks. 14.1.

§ 416

lg 2 järgi tuleb juhul, kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Maakohus on teinud tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja ei olnud kohtu hinnangul hagile selleks määratud tähtaja jooksul vastanud (

§ 407

). Seetõttu pidanuks kostja

§ 416

lg-st 2 lähtudes esitama maakohtule koos kajaga ka

§ 394

nõuetele vastava kirjaliku vastuse (vastus peaks lisaks vastama ka üldistele menetlusdokumendi vorminõuetele (

38. ptk)). Toimikust ei nähtu, et kostja oleks sellise vastuse koos kajaga või hiljem esitanud. 4

§ 3401

lg 1 alusel tähtaeg

§ 394kohase kirjaliku hagivastuse esitamiseks.

Juhul kui kostja nimetatud vastust kohtu määratud tähtaja jooksul ei esita, on kolleegiumi hinnangul alus jätta kaja

§ 3401lg 2 esimese lause alusel läbi vaatamata.

Juhul kui kostja nõuetekohase kirjaliku vastuse esitab või kui maakohus ei pea kirjaliku vastuse nõudmist vajalikuks, tuleb kaja ringkonnakohtu ülalesitatud seisukohti arvestades rahuldada ning menetlus taastada vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. 14.2. Samuti märgib kolleegium, et

§ 142

lg-test 1 ja 2 tulenevalt tuleb kajalt tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks kajalt kautsjoni tasunud, või et kohus oleks kostja kautsjoni tasumisest vabastanud (

§ 180lg 1 p 1).

Vajadusel tuleb maakohtul kostjalt kautsjoni tasumist nõuda.

§ 149

lg-te 2 ja 3 järgi makstakse kautsjon selleks ettenähtud kontole ning enne kautsjoni tasumist ei tee kohus kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. 15. Kuivõrd maakohtu määrus kuulub tühistamisele ning tsiviilasi saadetakse kaja uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule, ei ole ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamine lubatud (

§ 417lg 4).

16. Käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus, mistõttu ei määra ringkonnakohus kindlaks menetluskulude jaotust (

§ 173lg 1).

17. Seoses kohtunik L. Arraku puhkusega asendas teda määruskaebuse läbivaatamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik K. Kaijanen. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen Ele Liiv 5