1-16-5886/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2018, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-16-5886 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Andrei Ivtšenko elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Andrei Ivtšenko, isikukood 37611090237, viibimiskoht Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 15.01.2016 ja 18.02.2021 Kaitsja Silver Reinsaar (kaitsja kokkuleppel) Kohtuasja läbivaatamise aeg 27.08.2018, videokohtuistung RESOLUTSIOON Jätta Andrei Ivtšenko elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Andrei Ivtšenkole, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 13.07.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-5886 tunnistati Andrei Ivtšenko süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 202 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 22.09.2014 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning kohus mõistis Andrei Ivtšenkole liitkaristuseks 5 aastat 1 kuu ja 3 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus karistuse kandmise alguseks Andrei Ivtšenko kinnipidamise päeva, s.o 15.01.
2. Kohtuotsus jõustus 14.07.
3. Viru Vangla esitas 01.08.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Ivtšenko elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Andrei Ivtšenko ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldas prokurör, et ei soovi osa võtta Andrei Ivtšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Andrei Ivtšenko ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav Andrei Ivtšenko, et kõik motivatsioonikirjas kirjutatu on aus ja siiras. Ta täidab kõiki nõudmisi. Praegu on tal hea võimalus saada tööle ning tal on olemas kõik võimalused normaalseks eluks. Ta ei taha olla enam kunagi kohtupingis. Andrei Ivtšenko tunnistab, et viimase kuriteo pani ta toime käitumiskontrolli ajal, mil ta pidi tegema üldkasulikku tööd. Üldkasulikku tööd ta sooritas, aga juhtus asjaolude kokkusattumine – tekkisid finantsilised probleemid, mida oli vaja kiirelt lahendada, mistõttu läks ta selle peale välja. Aga nüüd on tal töövõimalusi ning tema sõbrad on parandanud tema finantsilist seisundit. Andrei Ivtšenko lisab, et ka tema sõbrad saavad teda aidata. Tol ajal tegi ta sellise valiku, kuna ta ei saanud aru, mida tähendab olla lähedastest eemal. Praeguseks on tema vaated muutunud. Üldkasulik töö määrati talle joobes juhtimise eest ning pärast seda episoodi ei ole ta alkoholi rohkem tarbinud, kuna tal tekkis pere ning tal ei olnud aega ega soovi enam alkoholi tarbida. Ka praegu ei soovi ta alkoholi tarbida. Viimati oli vägivallaga seotud probleem 13 aastat tagasi, kuid vägivallaga seotud juhtumid on tänaseks aegunud. Peale vanglasse sattumist ei ole ta kriminaalse taustaga isikutega enam suhelnud ning ka vabanedes ei ole selliseid isikuid. Andrei Ivtšenko täpsustab riigikeele õpingute kohta, et praegu on lõppemas riigikeele B1-taseme kursused ja eksam on septembris. Loodetavasti sooritab ta selle positiivselt ning ka õpetaja arvab nii. Ta soovib edasi minna B2 tasemele. Andrei Ivtšenko selgitab distsiplinaarkaristuse kohta, et distsiplinaarrikkumise sai ta teadmatusest. Ta jalutas ringi ning nägi, et seina küljes olev uksefiksaator on lahti ning ta pani selle kinni. Tegemist oli uksefiksaatoriga, mis fikseerib kambri ukse (kui uksefiksaator on lahti, siis kambri uks kinni ei lähe). Ta sulges seina küljes olevad fiksaatorid, aga ta ei teadnud, et seda ei tohi teha. See oli aasta aega kasutamata. Asjaolu, et teda selle eest karistati, on Andrei Ivtšenko vaidlustanud. Kaitsja seisukoht Kaitsja esitas kohtuistungil kohtule: AS Eesti Vanglatööstuse 20.02.2018 ja 19.07.2018 koostatud iseloomustused Andrei Ivtšenko kohta; Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse lõputunnistuse koos kutseõpetaja iseloomustusega; tunnistused sotsiaalprogrammide „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja „Õige Hetk“ läbimise kohta; väljavõtte päevikust sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“ läbimise kohta; garantiikiri ettevõttelt OÜ Xxxx ning K-Raha väljavõtte, millest nähtub, et Andrei Ivtšenko on reaalselt saanud raha tööülesannete täitmise eest. Kaitsja lisab, et Andrei Ivtšenkol on vabanemisfondis vabu vahendeid üle 1000 euro ning tasumata on üks 500 euro suurune rahaline nõu. Kui isik vabaneb, siis saab kõnealune nõue tasutud. Kaitsja leiab, et käesoleval juhul on siiski alus Andrei Ivtšenko vabastamiseks olemas. Kui hinnata asjaolusid, mille järgi saab hinnata isiku käitumist vabaduses, siis on näha, et kõik alused on olemas selleks, et isik suudaks olla edaspidi seaduskuulekas. Kinnipeetav on täitnud kõik individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused. Distsiplinaarkaristus ei ole selline, mis viitaks kuriteo sooritamisele, vaid tegemist on teadmatusest toime pandud eksimusega. Kaitsja täpsustab, et kõnealune distsiplinaarkaristus on halduskohtus vaidlustatud. Andrei Ivtšenko on kasutanud vangistuses viibitud aega mõistlikult ning tegelenud töötamise ja enda harimisega. Ta on omandanud kutsekeskhariduse, tema nõuded on peaaegu tasutud, tal on vabanemisfondis raha, millega saaks esialgu vabaduses hakkama. Olemas on isegi 2 mitu vabanemisjärgset garanteeritud töökohta. Lisaks majanduslikele faktoritele on olemas ka moraalne tugi lähedastelt. Kahetsusväärselt ei saa jätta märkimata, et vangla tugineb endiselt kustunud karistustele, sest kuidagi teisiti ei saa vägivaldsuse % järeldada. Sellest tulenevalt ei toeta vangla ka isiku vabastamist ning ka prokuratuur ei toeta. Kaitsja lisab, et see ei ole aga seadusega kooskõlas. Kaitsja palub vabastada isik tingimisi enne tähtaega. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Andrei Ivtšenko ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul võib Andrei Ivtšenko vabanemisjärgseid elutingimusi pidada heaks. Andrei Ivtšenkol on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, mis on elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise vältimatuks eelduseks. Kriminaalhooldusametnik on teostanud kõnealuses elukohas elukohakontrolli ning kriminaalhooldusametniku hinnangul on elukoht sobilik elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Samuti on Andrei Ivtšenkol olemas vabanemisjärgne garanteeritud töökoht. Kohtule on esitatud garantiikiri, millest nähtub, et OÜ Xxxx garanteerib Andrei Ivtšenkole töökoha ning kõnealune ettevõte on kinnitanud, et Andrei Ivtšenko saab nende juurde tööle asumisel nii materiaalset kui ka moraalset tuge. Võimaliku vabanemise korral oleks isikul võimalik tööle asuda ka ettevõttesse OÜ Xxxx. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et vabaduses ootab kinnipeetavat toetav lähivõrgustik. Kohus leiab, et kinnipeetava head vabanemisjärgsed elutingimused on kindlasti oluliseks, kuid mitte ainsaks otsustavaks tingimuseks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega küsimuse lahendamisel. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Andrei Ivtšenko on vangistuse jooksul täitnud temale individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke. Kinnipeetav on õppinud riigikeelt, läbinud sotsiaalprogrammid „Sotsiaalsete oskuste treening“ ning „Õige Hetk“, ta on olnud hõivatud tööga ning omandas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses abikoka eriala. Asjaolu, et Andrei Ivtšenko on täitnud nõuetekohaselt individuaalset täitmiskava ning tema motivatsioon planeeritud tegevuste läbimisel on olnud hea, viitab, et isikul on motivatsiooni muutuda Kinnipeetava varasemat elukäiku arvesse võttes võib asuda seisukohale, et uute kuritegude toimepanemist võib soodustada alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav ise alkoholi tarvitamises probleemi ei näe ning Andrei Ivtšenko on kriminaalhoolduse käigus kinnitanud kriminaalhooldusametnikule, et ta on alkoholi tarvitamisest loobunud. Kohus ei sea kahtluse alla Andrei Ivtšenko motivatsiooni kaineks eluviisiks, kuid kui võtta arvesse asjaolu, et Andrei Ivtšenko juhtis tahtlikult 20.09.2014 mootorsõidukit olles joobeseisundis, siis ei saa kohus välistada riski, et isik taas alkoholi tarvitama hakkab, mille korral võib isik toime panna uue liiklussüüteo. Kuivõrd narkootikumidega seotud süütegu oli orienteeritud kiirele materiaalsele kasule, siis on isiku varasemat elukäiku arvesse võttes olemas ka reaalne oht, et isikul võib tekkida taaskord soov saada kiiresti suurt tulu ning seda isegi olukorras, mil isikul on olemas garanteeritud töökoht ja kõik rahalised nõuded tasutud. 3 Andrei Ivtšenko näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud (karistusregistri andmete kohaselt 2 kehtivat kriminaalkaristust). Andrei Ivtšenkot on juba varasemalt üritatud õiguskuulekale teele suunata. Harju Maakohtu 22.09.2014 otsusega tunnistati Andrei Ivtšenko süüdi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kuid kohus andis talle võimaluse kanda temale mõistetud karistust vabaduses ning kohus asendas temale mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga. Sealhulgas allutati Andrei Ivtšenko kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Üldkasuliku töö määramine ning kriminaalhooldusele allutamine ei osutunud piisavaks, et välistada Andrei Ivtšenko poolt uute kuritegude toimepanemist, sest isik pani käitumiskontrolli ajal toime uued kuriteod – I astme rahvatervisevastase süüteo (narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise) ning kuriteo tulemusel saadud vara omandamise ja hoidmise. Harju Maakohtu 13.07.2016 otsusest nähtuvalt pidas kohus Andrei Ivtšenko süüküsimuse üle otsustamisel kohaseks liitkaristuseks 5 aastat 1 kuu ja 3 päeva vangistust. Kohtu hinnangul oli just kõnealune karistusmäär sobiv, et mõjutada süüdimõistetut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Arvestades uue süüteo toimepanemist käitumiskontrolli ajal ning kuritegude raskust, ei pea kohus võimalikuks asuda seisukohale, et tema karistuse eesmärk on täidetud juba rohkem kui 2 aastat ja 5 kuud enne karistusaja lõppu. Kohus, võttes arvesse eeltoodut ning sealhulgas hinnanud kõiki KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid kogumis, ei nõustu süüdimõistetu Andrei Ivtšenko vabastamisega tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Järgnevat vangistuse aega ongi kinnipeetaval võimalik kasutada tehtud positiivsete muudatuste kinnistamiseks. Maakohus juhindus KarS § 751 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Tartu Ringkonnakohtu 17.10.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
4. septembri 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. 10.09.2018 kohtumäärus 1-16-5886 jõustus
5. novembril
6. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Referent /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne 4