199 lg 2 p 4; § 209 lg 2 p 1; § 212 lg 1 ja § 200 lg 2 p 4, 7 järgi; Ivo Pärna (Pärn) süüdistuses
lg 2 p 7 ja § 263 lg 1 p 1 järgi ja Elias Keskküla süüdistuses
mai 2018 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitajad Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Natalia Miilvee, süüdistatava Ivo Pärna kaitsja advokaat Kadi Sitska, kannatanu MM, süüdistatav Jevgeni Jüsmä, süüdistatava Jevgeni Jüsmä kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar Natalia Miilvee Prokurör Süüdistatavad Jevgeni Jüsmä (endine Anissimov), isikukood 38003110243, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: vene keel, haridus: XXX, töökoht XXX, elukoht: XXX, asukoht: Tallinna Vangla. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 18.05.2016, kahtlustatavana kinni peetud 21.07.2016, vahistatud 23.07.2016. Varem karistatud, üks kehtiv karistus: 26.02.2007 tunnistati Harju Maakohtu poolt lubatavaks Rootsi Kuningriigi Svea Ringkonnakohtu 18.05.2005 otsuse ja Stockholmi Linnakohtu 20.01.2006 otsuse täitmine J. Anissimovi suhtes Eesti Vabariigis. J. Anissimovi süüteod kvalifitseeriti ja teda karistati järgmiselt:
lg 2 p 2 - § 25 lg 2 järgi vangistus 5 aastat,
lg 2 p 1, 2 - § 25 lg 2 järgi vangistus 5 aastat,
lg 2 p 7 järgi vangistus 5 aastat,
lg 2 p 1, 4 järgi vangistus 5 aastat,
lg 2 p 1 järgi vangistus 2 aastat 6 kuud,
lg 1 järgi vangistus 2 aastat 6 kuud,
lg 2 p 1 järgi vangistus 2 aastat 6 kuud,
lg 3 p 3 järgi vangistus 2 aastat 6 kuud,
lg 1 järgi vangistus 1 aasta,
alusel vangistus 7 aastat 6 kuud, karistusaja algus 15.02.2005, vabanes Viru Vanglast 14.08.
lg 2 p 4 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud;
lg 2 p 4, 7 järgi ja karistati vangistusega 6 aastat;
lg 2 p 1 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud ning
lg 1 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat.
lg 1 kohaselt arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning mõistetud karistuse ärakandmist arvestada alates J. Jüsmä kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 21.07.2016. J. Jüsmä suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jäeti muutmata. Menetluskuludena mõisteti J. Jüsmält riigieelarve tuludesse välja sundraha 1250 eurot, määratud kaitsjale V. Sadekovile kohtueelses menetluses makstud tasu 144 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 312 eurot, määratud kaitsjale S. Sillarile kohtumenetluses makstud tasu 726 eurot, s.o kokku kaitsjatele makstud tasu 1182 eurot ning tunnistajale VV hüvitatud sõidukulu 185,99 eurot. Menetluskulu, kokku 2617,99 eurot, tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. I. Pärn tunnistati süüdi
lg 2 p 7 järgi ja karistati vangistusega 4 aastat ning
lg 1 p 1 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning kuritegude kogumis mõisteti liitkaristuseks vangistus 5 aastat.
lg 1 kohaselt arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg (26.12.2015 - 27.12.2015, so 2 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti vangistus 4 aastat 11 kuud 28 päeva, millise ärakandmist arvestada alates I. Pärna viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 22.07.2016. I. Pärna suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jäeti muutmata. Menetluskuludena mõisteti I. Pärnalt riigieelarve tuludesse välja sundraha 1250 eurot, määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 456 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 1620 eurot. Menetluskulu, kokku 3326 eurot, tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. J. Jüsmält mõisteti B OÜ kasuks välja 373,06 eurot. J. Jüsmält ja I. Pärnalt mõisteti solidaarselt MM kasuks välja 783,87 eurot, MM tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 2500 eurot jäeti rahuldamata. J. Jüsmä kinnipidamisel 17.05.2016 leitud ja ära võetud 400 eurot jäeti MM ja B OÜ esitatud tsiviilhagides esitatud nõuete täitmise tagamiseks arestituks ja kohtuotsuse täitmisel täita kohtuotsust J. Jüsmält välja mõistetud tsiviilhagide osas arestitud vara arvelt. 25.07.2016 I. Pärna elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud sularaha 660,68 eurot jäeti MM esitatud tsiviilhagis esitatud nõude täitmise tagamiseks arestituks ja kohtuotsuse täitmisel täita kohtuotsust I. Pärnalt välja mõistetud tsiviilhagi osas arestitud vara arvelt. Kohus lahendas ka asitõenditega, teabekandjatega ja salvestistega seonduva. Sama otsusega tunnistati süüdi ja karistati Elias Kesküla
lg 1 p 1 järgi, kelle suhtes ei ole maakohtu otsust ringkonnakohtus apelleeritud. 2. Jevgeni Jüsmäle oli
lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistus selles, et tema, omades kehtivat karistust röövimise eest, lõi varalise kasu saamise eesmärgil 12.12.2015 kella 16:28 ajal Tallinnas XXX asuvas AS-i P XXX müügipunktis klienditeenindaja KR-le ning kella 16:39 ajal J OÜ-le kuuluvas kaupluses J klienditeenindajale AK-le tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Nimelt õigusvastaselt teise isiku pangakaardi kasutamise teel võimalikult suures ulatuses varalise kasu saamise ja ühtlasi saadava kasu ulatuses krediitkaardi omanikule varalise kahju tekitamise eesmärgil esitas esmalt AS-i P müügipunktis neljakümne 50-eurose kinkepileti ostmisel KKJT teadmise ja nõusolekuta viimase nimele väljastatud HSBC panga krediitkaardi nr XXXXXXXXXXXXXXXX, milline oli samal päeval ajavahemikul kell 16:00 - 16:28 KKJT-lt varastatud. Kui klienditeenindaja teostas kaks 1000-eurost kaardimakset kokku 2000 euro ulatuses, siis näitamaks klienditeenindajale, et ta justkui märgib kviitungitele tegelikkusele vastavad dokumendinumbri ja kaardi valdaja allkirja, teenindajas ettekujutuse kinnistamiseks, et tal on õigus kasutada krediitkaarti tehingute tegemiseks, märkis kviitungitele VV allkirja ja dokumendi numbriks VV-lt 21.11.2015 varastatud ID-kaardi numbri XXXXXXXXX. Olles saanud 40 AS P 3
lg 2 p 4, 7 järgi selles, et tema, omades kehtivat karistust röövimise eest, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Ivo Pärnaga, tungis koos viimasega 17.07.2016 kella 07:10 paiku Tallinnas LLL juures asuvas jalakäijate maa-aluses tunnelis võõra vallasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kallale MM-le, tõugates kannatanu pikali maha ning pekstes teda käte ja jalgadega näo- ja kehapiirkonda, mis tekitas füüsilist valu ja tervisekahjustused, nimelt marrastused laubale, ninajuurele ja mõlemale põsele ning hematoomid rindkerele, seljale ja kätele, ka purunesid peksmise käigus MM-l taskus olnud päikeseprillid Ray Ban väärtusega 150 eurot ning verega sai rikutud kannatanul seljas olnud sviiter väärtusega 15 eurot. Seejärel võtsid J. Jüsmä ja I. Pärn MM õlakotist ära tahvelarvuti Apple iPad 3 väärtusega 170 eurot, ümbrises oleva mobiiltelefoni iPhone 4S koguväärtusega 162 eurot, akulaadija koos USB-kaabliga koguväärtusega 5 eurot ning rahakoti väärtusega 50 eurot, milles oli 60 eurot sularaha, MM nimele väljastatud AS-i Swedbank deebetkaart väärtusega 2.50 eurot ning isikutunnistuse väärtusega 7 eurot, Partnerkaart väärtusega 2 eurot, Ühistranspordikaardi väärtusega 3 eurot, 1-eurose väärtusega Maxima ja Rimi kliendikaardid ja Säästukaardi ning erinevad materiaalse väärtuseta kliendikaardid, kamm väärtusega 0,50 eurot ja HO nimele väljastatud 2 AS-i SEB Pank deebetkaarti, misjärel põgenesid;
lg 2 p 4 järgi selles, et tema varem röövimise toime pannud isikuna, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 28.12.2015 kella 03:53 ajal Tallinnas XXX asuva baari Z suitsuruumis LT poolt lauale asetatud, OÜ-le B kuuluva mobiiltelefoni iPhone 6S, mis oli valgete kaante vahel ning lahkus sellega baarist, tekitades OÜ-le B varalise kahju summas 873.06 senti;
lg 1 järgi selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Vadim Barsutšenkoga, lõi kindlustusandjalt I AS-ilt vähemalt 3000 euro suuruse kindlustushüvitise saamise eesmärgil ebaõige ettekujutuse kindlustusjuhtumi toimumise kohta, lavastades 04.07.2016 kella 18.46 ajal Tallinnas, PPP liiklusõnnetuse toimumise. Liiklusõnnetuse lavastamiseks omandasid V. Barsutšenko ja J. Jüsmä 29.06.2016 ühiselt tehniliselt mittekorras sõiduauto Opel Omega, reg.nr XXX XXX, jääkväärtusega mitte üle 350 euro, märkides müügilepingus ostjana J. Jüsmä. Pärast ostutehingu tegemist ei vormistatud sõidukit liiklusregistri büroos uue omaniku nimele ning see kindlustati endise omaniku nimel. 04.07.2016 kella 18.46 ajal lavastasid V. Barsutšenko ja J. Jüsmä Tallinnas, PPP liiklusõnnetuse toimumise, kasutades sõiduautosid Opel Omega, reg.nr XXX XXX, mida juhtis J. Jüsmä ja Volvo V70, reg.nr DDD DDD, mida juhtis V. Barsutšenko. 4
lg 1 p 1 järgi süüdistus selles, et tema 26.12.2015 kella 21:47 paiku Tallinnas Jõe ja Ahtri tänava ristmikul, mis on KorS § 54 kohaselt avalikuks kohaks, tungis koos Elias Keskkülaga kallale JN-le. Nimelt lõid I. Pärn ja E. Keskküla esmalt läbi sõiduki Volvo V70, riiklik reg.nr BBB BBB juhipoolse avatud akna sõiduki juhikohal istunud JN käega pea piirkonda, misjärel avasid sõiduki juhipoolse ukse ja lõid juhikohal istunud JN korduvalt käte ja jalgadega pea- ja keha piirkonda, samuti üritasid teda sõidukist välja tõmmata, mis aga ei õnnestunud, rikkudes sellega KorS § 55 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt on keelatud käituda avalikus kohas teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige: p 1 – teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt, ning samuti tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused, nimelt huule ja suuõõne pindmise vigastuse ning paistetuse vasakule põsesarnale. Lisaks häiris I. Pärn sellise tegevusega kõrvaliste isikute, s.h tunnistaja MT õigusrahu ning
Jüsmäga, tungis koos viimasega 17.07.2016 kella 07:10 paiku Tallinnas LLL juures asuvas jalakäijate maa-aluses tunnelis võõra vallasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kallale MM-le, tõugates kannatanu pikali maha ning pekstes teda käte ja jalgadega näo- ja kehapiirkonda, mis tekitas füüsilist valu ja tervisekahjustused, nimelt marrastused laubale, ninajuurele ja mõlemale põsele ning hematoomid rindkerele, seljale ja kätele, ka purunesid peksmise käigus MM-l taskus olnud päikeseprillid Ray Ban väärtusega 150 eurot ning verega sai rikutud seljas olnud sviiter väärtusega 15 eurot. Seejärel võtsid I. Pärn ja J. Jüsmä MM õlakotist ära tahvelarvuti Apple iPad 3 väärtusega 170 eurot, ümbrises mobiiltelefoni iPhone 4S koguväärtusega 162 eurot, akulaadija koos USB-kaabliga koguväärtusega 5 eurot ning rahakoti väärtusega 50 eurot, milles oli 60 eurot sularaha, MM nimele väljastatud AS-i Swedbank deebetkaarti väärtusega 2.50 eurot ning isikutunnistuse taastamisväärtusega 7 eurot, Partnerkaardi väärtusega 2 eurot, Ühistranspordikaardi väärtusega 3 eurot, 1-eurose väärtusega Maxima ja Rimi kliendikaardid ja Säästukaardi ning erinevad materiaalse väärtuseta kliendikaardid, samuti kamm väärtusega 0.50 eurot ning HO nimele väljastatud 2 AS-i SEB Pank deebetkaarti, misjärel põgenesid. 3. Maakohus leidis otsuses, et süüdistatavate süü neile süüks arvatud kuritegude toimepanemises on kohtuistungil hinnatud tõenditega tõendamist leidnud. Et J. Jüsma ütlused on olulistes asjaoludes üksteisega vastuolus, leidis kohus, et tema ütlused tuleb tõendikogumist valdavas osas välja jätta ning arvesse saab võtta vaid J. Jüsmä ütlustest tulenevat kahte asjaolu, nimelt süüdistatava viibimist süüdistuses märgitud kuupäeval XXX asuvas X keskuses ja J kaupluses krediitkaardiga ostu sooritamise fakti. Muus osas tuleb J. Jüsmä ütlused kui ebausaldusväärsed ja omavahel vastuolus olevad kõrvale jätta. 5
lg 2 p 4 ja 7 järgi karistuse mõistmisel leidis kohus, et arvestades süüteo asjaolusid on tema süü hinnatav keskmisena ja karistuse mõista mõningal määral alla sanktsioonimäära keskmist määra, kuid seda kindlasti mitte alammääras. Karistuse mõistmisel
lg 2 p 4 järgi leidis kohus, et kuivõrd süüdistataval puudub legaalne sissetulek ja inkrimineeritud kuriteod viitavad kõik varalise kasu saamise eesmärgile, ei ole rahalise karistuse kohaldamine põhjendatud ja seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Et tekitatud kahju ei olnud kuigi suur ja süüdistatavale inkrimineeritakse vaid ühe varguse toimepanemist ühe kvalifitseeriva tunnuse esinemisel, võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja suhteliselt alammäära lähedases määras.
lg 2 p 1 järgi karistuse mõistmisel leidis kohus, et taoline käitumine viitab sellele, et süüteo asjaoludest tulenevalt tuleks süüdistatava süüd hinnata alla keskmise. Karistuse mõistmisel
lg 1 järgi leidis kohus, et kuivõrd süüdistatava ja kaastäideviija kuritegeliku käitumise tulemusena kindlustusandja varakäsutust ei teinud ning kindlustushüvist välja ei maksnud, võib J. Jüsmä süüd hinnata keskmisest väiksemaks, mis tingib karistuse mõistmise mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. I. Pärnale
Jüsmä süü suurusega, on I. Pärna süü mõnevõrra väiksem. Kannatanu ütlustest nähtub, et esimese löögi, mille tagajärjel kannatanu kukkus ja millele järgnes süüdistatavate poolne edasine vägivald, tegi J. Jüsmä. Seetõttu leidis kohus, et arvestades süüteo asjaolusid on I. Pärna süü hinnatav mõningal määral alla keskmise ja karistuse võib mõista alla sanktsioonimäära keskmist määra, suhteliselt alammäära lähedases määras. Karistuse mõistmisel
lg 1 p 1 järgi leidis kohus, et süüdistataval legaalse sissetuleku puudumise tõttu on rahalise karistuse kohaldamise põhjendamatu ja kohaldada tuleb isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Arvestades süüdistatava süüd, samuti kannatanul JN-l oluliste tervisekahjustuste puudumist, on süüdistatava süü alla keskmise ning süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla sanktsioonimäära keskmise määra. Arestitud vara osas asus kohus seisukohale, et I. Pärna arestitud vara (sularaha 660,68 eurot) tuleb jätta arestituks ning kohtuotsuse jõustumisel tuleb selle arvelt täita kohtuotsust MM rahuldatud nõude kohaseks hüvitamiseks ning J. Jüsmä arestitud vara (sularaha 400 eurot) tuleb samuti jätta arestituks ning kohtuotsuse jõustumisel tuleb selle arvelt täita kohtuotsust nii B OÜ osaliselt rahuldatud kui MM rahuldatud nõude kohaseks hüvitamiseks. Apellatsioonid 4. Maakohtu otsuse vaidlustasid ringkonnakohtus prokurör, süüdistatava I. Pärna kaitsja, kannatanu MM ning süüdistatav J. Jüsmä ja tema kaitsja. 4.1. Prokuratuur ei vaidlusta J. Jüsmä ja I. Pärna süüdimõistmist ega J. Jüsmäle
Pärnale
Teiste kuritegude eest mõistetud karistuste määrade valikul ei ole kohus prokuratuuri arvates piisavalt arvestanud
Pärnale
Prokuratuuri karistusettepaneku kohaselt tuleb J. Jüsmäle
lg 2 p 4 järgi mõista karistuseks vangistus 10 kuud, § 200 lg 2 p 4, 7 järgi vangistus 8 aastat 6 kuud, § 209 lg 2 p 1 järgi vangistus 2 aastat 6 kuud, § 212 lg 1 järgi 2 aastat.
lg 1 alusel suurendada raskeimat karistust ja liitkaristuseks mõista 10 aastat 6 kuud vangistust. I. Pärnale tuleb
lg 2 p 7 järgi mõista karistuseks vangistus 8 aastat, § 263 lg 1 p 1 järgi vangistus 1 aasta.
lg 1 alusel suurendada raskeimat karistust ja liitkaristuseks mõista 8 aastat 6 kuud vangistust. 4.2. Süüdistatava I. Pärna kaitsja leiab enda apellatsioonis, et kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kaitsja peamised argumendid I. Pärna suhtes maakohtu otsuse osaliselt tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks, millega mõista I. Pärn süüdistuses
lg 2 p 7 järgi õigeks ja sellest tulenevalt kergema karistuse mõistmiseks, on alljärgnevad: 4.2.1. Süüdistuses § 263 lg 1 p 1 järgi märgitud sündmused said alguse liiklussituatsioonist. Kui kannatanu oleks järginud liikluseeskirju, poleks süüdistatavatele inkrimineeritavat kuritegu aset leidnud, mistõttu tuleks kannatanu õigusvastane käitumine lugeda kergendavaks asjaoluks
4.2.2. Kannatanu MM-l diagnoositud psühhiaatriliste probleemide tõttu tuleb tema ütlustesse suhtuda kriitiliselt. Et kannatanu pidi võtma igapäevaselt ravimeid, mida alkoholiga koos tarbida ei tohi, 16.07.2016 jättis ta ravimid võtmata ja oli joobes, võis tema käitumine ja soovid tol õhtul/öösel/hommikul olla üsna ettearvamatud. Kannatanul puudus igasugune mõistlik põhjus pöörduda peale pangaautomaadist raha välja võtmist tagasi talle sisuliselt tundmatute isikute juurde. Ainsaks põhjuseks saab olla asjaolu, et kannatanu soovis süüdistatavatelt raha eest midagi saada. 7
Teiseks leiab kaitsja, et J. Jüsmä tulnuks süüdi tunnistada
lg 1, mitte
Kolmandaks leiab kaitsja, et kohus on andnud ebaõige hinnangu ka kindlustuspettuse katsele ja selles episoodis tulnuks J. Jüsmä tegevus kvalifitseerida
Neljandaks leiab kaitsja sedagi, et kuna kohus ei andnud süüdistatava tegudele seaduses sätestatult asjakohast hinnangut, mõisteti J. Jüsmäle ka ebaadekvaatselt pikk vabaduskaotuslik karistus. Enda seisukohti põhjendab kaitsja alljärgnevalt: 4.4.1. Nii röövimises kui kelmuses tunnistati J. Jüsmä süüdi isikuna, kes on varem toimepannud röövimise. Siinjuures tugines kohus karistusregistri andmetele, millest nähtub, et Harju maakohtu määrusega tunnistati lubatavaks Rootsi Kuningriigis J. Anissmovi (Jüsmä) suhtes tehtud kohtuotsuste täitmine Eesti Vabariigis ja kohus järeldas, et kuna määrusega määratletud karistused vastavalt Eesti seadusandlusele, on süüdistatava näol seega tegemist varasemalt röövi toipannud isikuna nii
Eesti Vabariigis ei olnud J. Jüsmät aga eelnevalt
Seisukoht, et
§-de 209 ja 200 mõttes eelnevalt toimepandud kuritegu peab olema just otsusega lahendatud Eestis, tugineb ka
ja 209 mõttes varasemalt röövimise toimepannud isik peab olema süüdi mõistetud Eestis tehtud kohtuotsusega. Seega kuuluks J. Jüsmä tegevus ümberkvalifitseerimisele
lg 1 järgi ning röövimise puhul tuleks otsuse resolutsioonist jätta välja
Samuti peaks J. Jüsmale karistuse mõistmisel peaks lähtuma põhimõttest, et röövi eest ei saaks karistus olla pikem kui 4 aastat, seega võrdne kaassüüdistatavale mõistetud karistuse pikkusega.
lg 1 järgi mõistetav karistus peaks olema oluliselt kergem kohtuotsusega raskema sätte eest mõistetud 1,5 aasta pikkusest vangistusest. 4.4.
lg 2 p 7 järgi õigeks mõistmises ja sellest tulenevalt kergema karistuse mõistmiseks nõustuda ei saa. Maakohus ei ole kannatanu MM ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seadnud ja ka kohtukolleegiumi arvates ei väära maakohtu arvamust kannatanu ütluste usaldusväärsusest kannatanul diagnoositud psühhiaatrilised probleemid. Kannatanu ütlustest kohtuistungil nähtub üheselt, et kõndides tunnelis I. Pärna poole, löödi teda selga ja kukkudes saadud löögist maha paremale küljele, hakati teda valimatult peksma ja oli tunda, et teda peksavad kaks inimest. Peksmise lõppedes nägi läbi käte, et I. Pärn oli koti juures ja J. Jüsmä soris tema taskutes. Nägi, kuidas süüdistatava liikusid tunnelist välja Kosmose kino poole ja temalt oli ära võetud iPad 3 valget värvi, iPhone 6 vutlaris, akulaadija koos USB juhtmega iPhone´le,, telefon koos sim-kaardiga, kamm ning rahakott, milles olid kliendikaardid, dokumendid, plastikkaardid ja pangakaart. Politseis tundis enda peksjatest ära mõlemad süüdistatavad. Lisaks kannatanu MM ütlustele, nähtub kohtuistungil hinnatud asitõendi vaatlusprotokollist, et salvestisel 2016-07-17, kell 07.12.04 ilmuvad trepi tagant vaatevälja kaks jooksvat meest suunaga kaamera poole. Esimesel on seljas pruunikas-beežikas riietusese, jalas sinised teksased ja paremas käes valget värvi tahvelarvuti, mille paneb jooksu pealt seljas oleva riietuseseme alla. Tema kõrval jookseb teine mees, kellel on seljas sinine jope ja jalas tumedad lühikesed püksid ja valged sokid. Vasakus käes on tume ese. Isikud kaovad vaateväljast kell 07.12.07. Isikud on ära tuntavad kui I. Pärn ja J. Jüsmä. Salvestisel 2016-07-17, kell 07.12.23 ilmuvad nurga tagant vaatevälja kõndides samad isikud. Ees liigub J. Jüsmä sinises jopes ja ilma prillideta, käed taskutes ja tema taga mõned meetrid tagapool I. Pärn, isikutel midagi nähtavalt käes ei ole ja nad kaovad kaamera vaateväljast kell 07.12.29 (kd I, tl 145-148, plaat tl 149). Ka äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt on kannatanu fotol nr 1 kujutatud Ivo Pärnas tundnud kahtlusteta ära vanema meesterahva, kes koos noorema meesterahvaga peksis teda 17.07.2016 LLL tänava tunnelis ja kes koos noorema meesterahvaga võttis ära tema asjad ( kd II, tl 17-18, fotod tl 19-20). Et süüdistuses märgitud ajal peksid kannatanut kaks isikut, on tõendatud veel äratundmiseks esitamise protokolliga, millest nähtuvalt on kannatanu MM fotol nr 3 kujutatud isikus tundud ära J. Jüsmä kui isiku, kes on kõige sarnasem nooremale meesterahvale, kes teda 17.07.2016 Tallinnas LLL tunnelis koos vanema meesterahvaga peksis ja koos vanema meesterahvaga varastas temale kuuluvad asjad ning kes rääkis eesti keelt kerge vene aktsendiga (kd II, tl 21-22, fotod tl 23-24). Kuigi J. Jüsmä ja I. Pärna kohtuistungil antud selgituste kohaselt nemad kannatanule tekitatud tervisekahjustustest midagi ei tea, hindas maakohus kohtukolleegiumi hinnangul kannatanu ütlused temale tervisekahjustuste tekkemehhanismi ja põhjuste ning tekitajate kohta süüdistatavate ütlustest usaldusväärsemateks. Kohtuistungil hinnatud tõenditest tuleneb üheselt, et kannatanule tekitasid tervisekahjustused J. Jüsmä ja I. Pärn, kuivõrd sel hetkel olid tunnelis vaid süüdistatavad ja kannatanu, mida on kinnitanud ka süüdistatavad ja seega keegi teine, peale süüdistatavate aga kannatanule enam tervisekahjustusi tekitada ei saanud. Panga videosalvestiselt nähtuvalt siseneb raha välja võtnud MM kell 07.09.49 tunnelisse ja kell 07.12.04 on kino Kosmos Imax videokaamera fikseerinud juba jooksvad süüdistatavad, kes on jõudnud sündmuskohast 100 meetri kaugusele ja üheselt on tuvastatav, et vähemalt tahvelarvuti on juba I. Pärna käes, kes topib seda särgi alla vöö vahele. Seega on kohtu hinnang süüdistatavate objektiivsele käitumisele, et vägivalda kasutati kannatanu võimaliku vastupanu murdmiseks ning et vägivald oli kannatanule kuulunud vara üle valduse ülemineku vahendiks, õige. Erinevalt J. Jüsmä ja I. Pärna kaitsjate seiskohast, leiab kohtukolleegium, et kannatanu MM röövimise panid toime mõlemad süüdistatavad koos ja J. Jüsmä käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Pärna käitumine
lg 2 p 7, mitte
lg 2 p 4 ja 7 järgi ning 12.12.2015 toime pandud kahes kelmuse episoodis
lg 1, mitte
Maakohus, tuginedes karistusregistri andmetele, mõistis J. Jüsmä õigesti süüdi nii röövimises kui kelmuses isikuna, kes on varem toimepannud röövimise. J. Jüsmä karistusregistri andmetest (kd II, lk 94-99, 100-101) nähtub, et Harju Maakohtu määrusega tunnistati lubatavaks Rootsi Kuningriigis J. Anissmovi (J. Jüsmä) suhtes tehtud kohtuotsuste täitmine Eesti Vabariigis. Harju Maakohtu määrusega kvalifitseeriti J. Anissimovi (J. Jüsmä) süüteod
lg 2 ja § 25 lg 2; § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 25 lg 2; § 200 lg 2 p 7; § 214 lg 2 p 1, 4; § 2681 lg 2 p 1; § 175 lg 1; § 176 lg 2 p 1; § 418 lg 3 p 3 ja § 420 lg 1 järgi ning
lg 1 alusel mõisteti kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 7 aastat 6 kuud, millise kandmist arvestati alates 15.02.
lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning tõendamisesemeks oleva
Jüsmäle
Maakohus on ka
Jüsmä isikuks, kes on varem toime pannud röövimise, osundades põhjendatult asjaolule, et
Jüsmäle mõistetud karistus kustunud, mistõttu oli J. Jüsmä röövimist toime pannes
Kaitsja seisukoht, mille kohaselt puudus alus J. Jüsmä süüditunnistamisel
lg 2 p 4 kohaldamiseks, ei ole tulene aga seadusest ega ole seetõttu ka asjakohane. Kaitsja on sellise seisukoha esitamisel jätnud täielikult tähelepanuta Karistusregistri seaduse § 5 lg-s 1 sätestatu, milles nähakse ette, et registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni (RT I, 21.03.2011, 3). Seega leidis maakohus õigesti, et kuna määrusega määratletud karistused vastavalt Eesti seadusandlusele, on J. Jüsmä näol tegemist varasemalt röövi toimepannud isikuna nii
Maakohus on J. Jüsmale
lg 2 p 4 ja 7 järgi mõistetud vangistuse määra põhjendamisel hinnanud nii kannatanu MM-le tekitatud tervisekahjustuste paljusust, iseloomu ja nende tekitamise intensiivsust, samas pidanud oluliseks ka kannatanult hõivatud esemete väärtust kogumis. J. Jüsmä käitumises röövimise kahe kvalifitseeriva koosseisutunnuse esinemine muudab tema süü suuremaks I. Pärna süüst. J. Jüsmä puhul ei tuvastanud kohus karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ja neid ei ole apellatsioonis esitanud ka süüdistatava kaitsja. Seega puudub kohtukolleegiumi hinnangul alus J. Jüsmäle maakohtu poolt
lg 2 p 4 ja 7 järgi mõistetud karistuse kergendamiseks kaitsja poolt taotletud määrani ehk võrdsena I. Pärnale mõistetud karistuse pikkusega. Et kohtukolleegium jätab maakohtu otsuse ka J. Jüsmä süüdimõistmises ja 11
lg 2 p 1 järgi muutmata ja kaitsja taotluse süüdistatava tegevuse ümberkvalifitseerimiseks
Jüsmäle
lg 2 p 1 järgi mõistetud karistus tema teosüüle ja puudub alus selle kergendamiseks. J. Jüsmä kaitsja leiab enda apellatsioonis sedagi, et maakohus on andnud ebaõige hinnangu süüdistatavale inkrimineeritud kindlustuskelmusele, mistõttu tulnuks J. Jüsmä tegevus kvalifitseerida kindlustuskelmuse katsena ehk
Siinjuures peab kohtukolleegium sarnaselt maakohtuga vajalikuks osundada, et kindlustuskelmuse puhul on tegemist kärbitud süüteokoosseisuga, mille lõpuleviimiseks piisab
sätestatud objektiivses koosseisu kahest alternatiivist ühe realiseerimisest, s.o kas kindlustusjuhtumi esilekutsumisest või toimunud kindlustusjuhtumi kohta ebaõigete andmete esitamisest. Seejuures on objektiivne koosseis täidetud juba pettusliku teo toimepanemisega ning teo lõpuleviimiseks ei ole süüdlasel varalise kasu saamine või pettuse tõttu varalise kahju tekkimine kindlustusandjal vajalikud. Kaitseväide, et maakohus jättis tähelepanuta, et kindlustushüvitise saaja pidanuks olema V. Barsutšenko ja J. Jüsmä oli üksnes kuriteole kaasaaitaja, ei tulene aga kohtuistungil hinnatud tõenditest. Vastupidiselt kaitsja sellekohasele osundusele nähtub V. Barsutšenko kohtuistungil antud ütlustest, et 2016 suvel mõtlesid nad koos J. Jüsmäga välja skeemi teha avarii, et saada kindlustust ning peale kindlustusraha kätte saamist pidid pooleks tegema. Kuigi J. Jüsmä ennast süüdi ei tunnistanud ja selgitas, et liiklusõnnetus toimus tema tähelepanematusest ja ta nägi süüdistuses märgitud V. Barsutšenkot esimene kord liiklusõnnetuse toimumise päeval ja teine kord liiklusõnnetuse kohta selgitusi andes, leidis maakohus hinnatud tõenditele tuginevalt õigesti, et J. Jüsmä ütlused kindlustuskelmuse episoodis tuleb tõendikogumist välja jätta, kuivõrd need ei riimu teiste kohtulikul arutamisel kogutud tõenditega. Puudub vaidlus selles, et V. Barsutšenko mõisteti Harju Maakohtu 14.02.2017 kohtuotsusega sama teo toimepanemise eest kokkuleppemenetluses süüdi ja karistati karistusega vangistusega 6 kuud, mis jäeti
Tulenevalt V. Barsutšenkole kui kindlustuskelmuse kaastäideviijale mõistetud karistusest teeb J. Jüsmä kaitsja kohtukolleegiumi hinnangul aga eksliku järelduse nagu saaks isiku süü suurus sõltuda kohtumenetluse vormist. Kuigi maakohtu poolt J. Jüsmäle
Barsutšenkole sama teo eest mõistetutud karistusest 4 korda rangem, ei saa pidada põhjendatuks kaitsja seisukohta, et ebaõnnestunud kindlustuspettuse katsele kaasaaitamise eest mõistetav karistus ei saaks ületada mõnda kuud vangistust. V. Barsutšenko mõisteti süüdi ühes kuriteoepisoodis, samas kui J. Jüsmä oli
lg 1 järgi kvalifitseeritavale kuriteole eelnevalt juba toime pannud
J. Jüsmä käitumine näitab üheselt seda, et süüdistatav kasutab ära kõik võimalused kriminaalse tulu saamiseks elatusvahendite hankimisel. Kuigi J. Jüsmäle
Barsutšenkole kokkuleppemenetluses sama teo eest mõistetud karistusest rangem, jäädes aga samas alla sanktsiooni keskmist määra, vastab mõistetud karistusmäär J. Jüsmä teosüüle ja puudub alus karistuse kergendamiseks kaitsja taotluses märgitud karistusmäärani. Kergem karistus ei tagaks eripreventiivseid eesmärke ning õiguskorra kaitset. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus andnud J. Jüsmä tegudele õige juriidilise kvalifikatsiooni ja jälgitavalt põhjendanud mõistetud üksikkaristuste määra, arvestades
§-s 56 märgitut. Mõistetud liitkaristus
lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ei ole ebaadekvaatselt pikk vabaduskaotuslik karistus, arvestades J. Jüsmä poolt toime pandud süütegude raskust ja tema süü suurust. Seisukoht, et J. Jüsmäle mõistetav karistus ei saaks ületada 4 aasta pikkust vangistust, ei tulene käesolevas asjas hinnatud tõenditest. J. Jüsmä on isikuks, kel on kehtiv kriminaalkaristus erinevate esimese astme kuritegude toimepanemise eest ning teda süüstatakse nelja erineva koosseisutunnusega kuritegude toimepanemises, s.h ka esimese astme kuritegu. Et 12
§-s 56 sätestatud karistuse mõistmise aluseid. Käesolevas süüdistusasjas kohtukolleegiumi hinnangul selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Samas ei osunda apellandid ka ühelegi asjaolule, millega kohus süüdistatavatele karistuste mõistmisel ei ole karistusmäära valikul piisavalt arvestanud. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on süüdistatavatele mõistetud ja apellatsioonis vaidlustatud karistusmäärasid otsuses (kd III, lk 219-222) mõlema süüdistatava osas kõikide süüdistusepisoodide osas piisava jälgitavusega avanud ja põhjendanud. Kohtuprotsessi tulemusena kannatanu MM-l süüdistatavatest ja nende käitumisest tulenevalt kujunenud hinnang, mis kannatanule ei meeldinud, ei ole aga karistust raskendava asjaoluna vaadeldav ega anna karistuste karmistamiseks alust. Kohtukolleegiumi hinnangul põhineb kannatanu apellatsioonis väidetu kannatanu emotsioonil, seda eelkõige mõistetavalt just seoses tema suhtes toime pandud varavastase süüteoga. 11. Puutuvalt kannatanu MM apellatsiooni J. Jüsmäle ja I. Pärnale karistuste mõistmisel märgib kohtukolleegium järgmist. Kohtupraktika kohaselt saab kellegi tegelik karistuslik mõjutamine toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKKKo nr 3-1-1-99-06). Kohus on kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (vt RKKKo 3-1-1-77-11 p 11). Süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks tuleb sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes kohtul tuvastada ja hinnata muuhulgas ka muid süü suurust määravaid asjaolusid (nt süüdistatava teojärgne käitumine, kannatanu käitumine jms).
lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, mis tähendab, et isik peab ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Hinnates süü suurust, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige süüdistatava süü suurust, ning alles seejärel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-52-13 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust 13
§-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol - kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Maakohus on kohtukolleegiumi hinnangul kõike eeltoodut J. Jüsmäle ja I. Pärnale röövimise episoodis karistuste mõistmisel arvestanud. Kannatanu MM leiab, et röövimise eest mõistetud karistusmääarad ei tekita temas kui ohvris ja ühiskonnaliikmes piisavat turvatunnet, kuigi kohus on otsuses J. Jüsmä ja I. Pärna ühiskonnaohtlikkusele viidanud. Arvestades kannatanult vallasasjade äravõtmisega tekitatud kahjusid ja seaduses ette nähtud karistuse määrasid, pidanuks kohus, tuvastades, et tervisekahjustused tekitasid kannatanule mõlemad süüdistatavad, mõistma süüdistatavatele vähemalt maksimumi lähedase karistuse ja lugema ka I. Pärna rolli tema suhtes toime pandud vägivallateos võrdseks J. Jüsmä tegevusega. Erinevalt prokuratuuri ja kannatanu MM apellatsioonides esitatust, leiab kohtukolleegium, et karistusmäära valikul J. Jüsmale
Pärnale
lg 2 p 7 järgi on kohus süüdistatavate teopanust arvestades põhjendatult mõistnud J. Jüsmäle karistuse sanktsiooni keskmäärast kolmandiku võrra leebema ja I. Pärnale karistuse, mis jääb sanktsiooni miinimummäära lähedale. Kohtu määratlus „mõnevõrra“ võib teo asjaolusid ja teo toimepanija isikut arvestades olla iga teo puhul „mõnevõrra“ erinev, kuid samas jääma sanktsiooni karistusmäära raamidesse. Käesolevas asjas ei ole maakohus karistuse mõistmise alustest irdunud. Nähtuvalt kohtu põhjendustest süüdistatavatele mõistetud karistusmäärade pikkusele on kohus süüdistatavatele MM röövimise episoodis arvestanud tervisekahjustuste paljusust, iseloomu ja tekitamise intensiivsust, kannatanult hõivatud esemete väärtust aga ka süüdistatavate käitumises kvalifitseeriva koosseisutunnuse esinemist ja nende varasemat karistatust, jõudnud põhjendatult veendumusele mõista karistuse mõningal määral alla sanktsioonimäära keskmist määra, kuid seda kindlasti mitte alammääras. Puudub vaidlus selles, et kannatanu kukkus J. Jüsma antud esimesest löögist, millele järgnes mõlema süüdistatava poolne vägivald. Et I. Pärna käitumises esineb võrreldes J. Jüsmale esitatud süüdistusega ühe kvalifitseeriva koosseisutunnuse esinemine, nõustub kohtukolleegium maakohtuga selles, et seetõttu on I. Pärna süü, süüteo asjaolusid kogumis arvesse võttes, mõnevõrra keskmisest väiksem ja põhjendatud on mõista karistus, mis jääb sanktsiooni keskmäärast allapoole. Kohtukolleegium ei tähelda siinjuures vastuolu I. Pärnale
lg 2 p 7 järgi mõistetud karistusmäära põhjendatuse ja otsusega resolutsioonis mõistetud karistusmäära vahel. Samas, nõustudes maakohtuga, on kohtu poolt J. Jüsmale ja I. Pärnale röövimise eest mõistetud karistused eripreventiivselt mõjuvad ja erinevalt prokuröri poolt avaldatust, mitte ühiskonnale ebaõiglaselt leebetena tunnetatavad. Konkreetse karistusmäära valik, arvestades õiguslikke piire, on kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustuse küsimus ning süüdistatavale mõistetud karistusmäär, mis jääb alla prokuröri poolt kohtuistungil taotletud määrast, ei hälbi kohtupraktikast ega ole põhjendatust leebem. Kohtukolleegium ei tuvastanud selliseid asjaolusid, mis annaksid põhjendatud aluse süüdistatavatele röövimise eest mõistetud karistuste raskendamiseks prokuröri poolt taotletud määras. Maakohus on mõistnud süüdistatavatele karistused, mis vastavad nende poolt toimepandule ja süüdistatavate isikule. 14
lg 2 sanktsioon annab kohtule võimaluse mõista karistuseks vangistuse 3 kuni 15 aastani ehk tegemist on 12 aastase ajavahemikuga. Mis puudutab röövimise kvalifitseeritud koosseisu sanktsiooni ja selle keskmäära, siis kohtukolleegiumi hinnagul tuleb siin paratamatult arvestada ka sellega, et seaduseandja on röövimise alam- ja ülemmäära kehtestamisel arvestanud ka väga erinevate röövimise kvalifitseeritud koosseisudega. Kehtestatud sanktsioon on ühesugune nii juhul, kui näiteks röövimise eest karistatust omav isik võtab ära mobiiltelefoni kannatanut ähvardades e. psüühilist vägivalda kasutades või olukorras, kus näiteks isikute grupis minnakse talumajja, maskid ees, relvad käes, pekstakse vanainimesed vaeseomaks ning viiakse ära kogu märkimisväärne varandus ja elu jooksul kogutud säästud ning selliseid episoode võib olla kümneid. Seega tuleb kohtul igal konkreetsel juhul arvestada isiku süü suurust, mis muuhulgas väljendub kuriteoepisoodide arvus, kvalifitseerivate asjaolude paljususes ja konkreetse röövimise tehioludes. Maakohus on seda ka J. Jüsmä ja I. Pärna osas arvestanud. Ehk siis igal konkreetsel juhul omavad muuhulgas süü suuruse hindamisel määravat tähtsust konkreetse arutatava röövimise tehiolud, mis nimetatud koosseisu puhul võivad erineda nii kasutatud vägivalla liigi (psüühiline või füüsiline), füüsilise vägivalla raskusastme (alates valu tekitamisest kuni raske tervisekahjustuseni), tihti ka toimepanemise kohast ja kannatanu enda poolt tekitatud soodusteguritest (kannatanu toob näiteks oma korterisse joomakaaslased või vastupidiselt on kannatanu avalikus kohas sattunud juhuslikult röövimise objektiks) jms. On õige, et Riigikohus on otsuses nr. 3-1-1-77-11 väljendanud nõustumist kohtupraktikaga, kus karistuse mõistmisel võetakse lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmine määr. Kohtukolleegium leiab, et see Riigikohtu seisukoht ei ole siiski igal konkreetsel juhul karistuse mõistmisel automaatselt kohaldatav ja puht matemaatilist meetodit kasutades. Riigikohtu seisukoht on välja öeldud lahendis, kus isikut süüdistati
§-s 113 ettenähtud kuriteos e. kuriteos, mis seaduses väljendub ühes süüteokoosseisus, milline ei näe ette ka kvalifitseerivaid asjaolusid. Arvestades seda, et käesoleval juhul on tegemist ühe kuriteoepisoodiga ja ühe koosseisulise raskendava asjaoluga - toime pandud grupi poolt - ja grupi moodustasid kaks isikut e. tegemist on kõige väiksema võimaliku grupi liikmete arvuga ning et maas lamavat kannatanut peksti jalgadega, misjärel võeti temalt ära talle kuuluvad esemed, kuid kirjalikest tõenditest nähtuvalt oli kannatanu peale seda võimeline liikuma, pöördudes esmaabi saamiseks kahe erineva haigla erakorralise meditsiini osakonda, on J. Jüsmäle mõistetud 6 aastane ja I. Pärnale mõistetud 4 aastane vangistusmäär kohtukolleegiumi arvates piisav, täitmaks
§-s 56 ettenähtud karistamise eesmärke. Süüdistatavatele mõistetud karistuse määrad on karistuse eesmärgi saavutamiseks piisavalt ranged, ei hälbi kohtupraktikast ega ole arusaamatult leebed ja õiglustunnet riivavad. 12. Kohtukolleegium ei jaga kannatanu MM arusaama sellest, et vaidlustatud otsus tundub ebaõiglasena mittevaralise kahju hüvitamata jätmise tõttu. Tsiviilhagi mittevaralise kahju nõude suurust põhjendas kannnatanu sellega, et füüsilise valu ja tervisekahjustuste tekitamise tõttu pidi ta olema kodus voodirežiimil, vajas isiklike asjade ajamiseks saatjat, hingelise trauma ja stressi tõttu oli sunnitud pöörduma Wismari Haiglasse, manustama erinevaid ravimeid, samuti oli sundasendis magamise tõttu häiritud seksuaalelu. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kohus leidis, et kannatanu oli oma haiguse tõttu saanud ravi ka eelnevalt ja tegemist ei olnud kannatanu esmakordse ja just süüdistatavate käitumisest tingitud pöördumisega Wismari Haiglasse. Kohtukolleegiumi hinnangul jättis kohus mittevaralise kahju nõude põhjendamatult hüvitamata, sest kohtul puudusid tõendid just süüdistatavate poolsest kuritegelikust ründest kannatanul tingitud lisavaevuste ja sellest tulenevalt seksuaalelu häirumise kohta, kuivõrd kannatanu andmeid oma varasema seksuaalelu ja rünnaku järgse seksuaalelu erinevuse kohta kohtule ei esitanud. Nõustudes kannatanuga, et tema suhtes toime pandud vägivalla tagajärjel oli elukvaliteedi langus teo paratamatu tagajärg, puudub samas alus nõuda kelleltki kahjutasu üksnes selle eest, et magada tuleb teatud aeg sundasendis. Maakohus 15
, § 209 ja § 200 järgi toime pannud ega tunnista ennast nende toimepanemises süüdi. Süüdistuses
järgi palub kontrollida teo kvalifikatsiooni, sest tahtlust tal telefoni ebaseaduslikult omastada ei olnud. Vastates J. Jüsmä apellatsioonile märgib kohtukolleegium esmalt seda, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite põhjaliku analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks ja süüdistatava õigeksmõistmiseks. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu otsustes nr 3-1-1-19-05 ja nr 3-1-1-77-05 väljendatud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Käesoleval juhul on kohtukolleegium seisukohal, et maakohus on tõendeid hinnates seda põhimõtet järginud, sest kohtuotsusest nähtub selgesti, millise kaalu ja miks, on kohus ühele või teisele tõendile omistanud. Maakohus on esitanud põhjalikud motiivid, miks tuleb süüdistatava käitumine kvalifitseerida vastavalt süüdistuses esitatule ning ringkonnakohus maakohtu argumentidega nõustub. Kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus maakohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-107-12 korranud oma varem avaldatud seisukohta, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Käesolevas asjas nähtub maakohtu otsusest, et J. Jüsmä süüditunnistamisel tegi maakohus kindlaks, et teod, mille toimepanemises süüdistatavat süüdistati, on toime pandud, need teod pani toime süüdistatav ja need teod sisaldavad
lg 2 p 4, § 209 lg 2 p 1, § 212 lg 1 ja § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ette nähtud kuriteokoosseisu. Samuti tuvastas kohus, et puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud ja süüdistatav on talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Eeltoodu tõttu on J. Jüsmä süüditunnistamiseni viinud mõttekäigu kujunemine kohtukolleegiumi hinnangul kohtuotsuse pinnalt jälgitav ja nõuetekohaselt põhjendatud. Apellatsioonis korratakse valdavas osas samu väiteid, mida kohtuistungil esitas süüdistatav ja tema kaitsja juba maakohtu istungil peetud kohtuvaidluses. Süüdistatava apellatsioonis esitatud kõikidele väidetele on maakohtu otsuses piisava põhjalikkusega vastatud ja kohus on viidatud iga kuriteo episoodi juures ka J. Jüsmä süüd kinnitavatele tõenditele ning kohtukolleegium nende põhjendustega nõustub. Nii apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti J. Jüsmä suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks ega õiguslike järelmite muutmiseks. Kohtukolleegium, nõustudes apelleeritud kohtuotsuse motiivide ja järeldustega, ei pea KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks neid korrata. Kohtukolleegium tugineb siinjuures Riigikohtu 16
§-s 56 sätestatud põhimõtetega ja need on kooskõlas Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-58-13 p-s 7 väljendatud seisukohaga karistuse mõistmise lähtepunkti arvestamisel. Kriminaalasja lahendamisel ning süüdistatavale karistuse mõistmisel on maakohus arvestanud kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased käesolevas süüteos. Nõustudes prokuratuuri seisukohaga selles, et maakohus on süüdistatavatele iga kuriteo eest mõistetava karistusmäära valikul märkinud, et see võib jääda üksnes mõningal määral alla sanktsiooni keskmist määra, ei jaga kohtukolleegium prokuröri seisukohta aga selles, et mõistetud karistuste osas on kohus otsuse resolutsioonis enda põhjendustest hälbinud. Süüdistatavate süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel on maakohus enda põhjendustes leidnud, et J. Jüsmä süü
lg 2 p 4 ja 7 järgi on hinnatav keskmisena, mistõttu võib karistuse mõista mõningal määral alla sanktsiooni keskmist määra, kuid seda kindlasti mitte alammääras,
lg 2 p 4 järgi võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja suhteliselt alammäära lähedases määras ning süü
lg 2 p 1 järgi on siiski alla keskmise, mistõttu võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedases määras. I. Pärna osas on maakohus leidnud, et tema süü
Jüsmä süü suurusega mõnevõrra väiksem, mistõttu võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, suhteliselt alammäära lähedases määras. Kohtukolleegium rõhutab, et karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades peab mõistetav karistusmäär peab olema piisava rangusega, et isik saaks kujundada ümber oma senised väärtushinnangud ja käitumise põhimõtted, mis tõid kaasa kuriteo toimepanemise, seda selliselt, et isik hoiduks edasiselt uute kuritegude toimepanemisest. Arvestades kõike eeltoodut, süüdistatavatel väljakujunenud väärtushinnanguid, suhtumist enda tegudesse ja just karistuse eripreventiivset eesmärki, vastavad J. Jüsmäle ja I. Pärnale nii üksikuritegude eest mõistetud karistused kui kuritegude kogumis mõistetud liitkaristused, vastavalt 8 aastat ja 5 aastat vangistust, kohtukolleegiumi hinnangul süüdistatavate süüle, kohtupraktikale ja täidavad ka eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Asjaolusid või vastuolu karistusmäärade põhjenduste ja resolutsioonis mõistetud karistusmäärade vahel, mis apellatsioonimenetluses tingiksid J. Jüsmäle ja IP-le mõistetud karistuste raskendamise, kohtukolleegium ei tuvastanud. Mõistetud karistused ei hälbi Riigikohtu otsustes nr 3-1-1-13-11 p 9.1 ja 3-1-176-12 p 10 väljendatud seisukohtadest, et isiku teos väljenduv ükskõiksus ja lugupidamatus õiguskorra ning selle õigushüvedena kaitstavate põhiväärtuste suhtes on eelduseks tema suhtes preventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt range karistuse mõistmiseks. 17
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.