← Eesti

2-18-112665/18

Obsah (7)§ 444§ 168§ 162§ 174§ 175§ 150§ 177

KOHTUOTSUS ÕIGEKSVÕTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-18-112665 Otsuse tegemise aeg ja koht 1. november 2018, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Kohtuasi Osaühing Aktiva

) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja tunnistab istungil hagi võlgnevuses 1568,11 eurot, seega loeb kohus, et kostja on hagi õigeks võtnud. 2 2-18-112665 Kuigi

§ 444

lg 3 võimaldab kohtul teha õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, peab kohus vajalikuks märkida, et hagi on õiguslikult põhjendatud VÕS § 110, § 101. Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega, kuna kostja on võlgnevust tunnistanud. MENETLUSKULUD Kooskõlas

§ 168

lg 6 kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

§ 162

lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv kokku 225 eurot ja õigusabikulud kokku 950 eurot. Kooskõlas

§ 175

lg 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 200 euro ulatuses. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel, et esitatud on masshagi avaldus, mille koostamiseks, sealhulgas vajalike andmete kogumiseks, ei kulu kohtu hinnangul üle paari tunni. Arvestades hagiavalduse ja asja keerukust üldiselt, on põhjendatud esindaja tunnitasu 60 eurot. Kohus arvestab ka asjaoluga, et hageja esindaja on käinud kohtuistungil. Kohus leiab, et kokku moodustavad hageja vajalikud ja põhjendatud õigusabi kulud 200 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskuludelt riigilõiv tuleb kostjalt välja mõista osaliselt summas 112,50 eurot. Nimelt istungil taotles hageja poole riigilõivu tagastamist ning kostjale on loodud arusaam, et tema kanda jääb pool riigilõivust. Seetõttu on kostja ka selles osas hagi tunnistanud. Samas seaduseandja ei ole ette näinud õigeksvõtu puhul poole riigilõivu tagastamist (

§ 150, § 168).

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks 312,50 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 2.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.