← Eesti

2-18-1520/4

Obsah (6)§ 444§ 173§ 162§ 168§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Bome Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märts 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-

§ 444

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kostja võttis hagis esitatud nõude hagivastuses omaks, rahuldab kohus hagi ilma põhjendusteta ja mõistab kostjalt XXX hageja XXX kasuks välja igakuise elatise miinimumsummas 250 eurot (summa muutub edaspidi sõltuvalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummäärast) alates 25.03.2018 kuni XXX täisealiseks saamiseni 21.04.2031. Juhul, kui hageja on kostjalt kohtumenetluse kestel saanud elatist, kuuluvad saadud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162

lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuivõrd kostja on võtnud hagi kohe õigeks ja ei nähtu et kostja oleks oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, tuleks asja menetluskulud jätta hageja kanda. Kuivõrd hagejaks on alaealine laps, kes esitas riigilõivuvaba hagi oma isa vastu elatise saamiseks, on kohtu hinnangul ebaõiglane jätta menetluskulusid ka hageja kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, kindlaksmääramine kohtu hinnangul põhjendatud. ei ole menetluskulude suuruse

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /Digitaalselt allkirjastatud/ Viktor Bome Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.