) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 alusel on alates 01.01.2014 töötasu alammäär 355.00 eurot kuus, millest ½ on 177.50 eurot. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 alusel on alates 01.01.2015 on töötasu alammäär 390.00 eurot, millest ½ on 195.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 alusel on alates 01.01.2016 töötasu alammäär 430.00 eurot kuus, millest ½ on 215.00 eurot ning alates 01.01.2017 on töötasu alammäär 470.00 eurot kuus, millest ½ on 235.00 eurot. Vaidlust ei ole selles, et hagejate seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine 15-aastane poeg ja ühine 8-aastane tütar, kes elavad isa juures. Samuti puudub vaidlus selles, et vanemad peavad ühiselt lapsi ülal pidama. Lisaks on hageja seaduslikul esindajal ülalpidamisel 2017. aastal sündinud poeg. Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ning seejärel vanemate varalisest seisundist. Nende koosmõjus saab otsustada elatise suuruse üle. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja on esitanud nõude
lg 1 sätestatud määras, siis hagejal ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et hagejate igakuiseks ülalpidamiseks kulub vähemalt töötasu alammäär, st kummagi vanema kanda jääb ½ töötasu alammäärast (miinimumelatis) (vt nt II kd tl 65 pöördel). Järgnevalt kohus kontrollib, kas on alust välja mõista hagejatele elatis alla miinimummäära.
lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 järgi vanemad ei vabane
Kui vanem on
lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla
Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel
lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 3 Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on osaliselt töövõimetu isik. Asjas on tõendatud kostja töövõimetuse määr 70% (II kd tl 63, II kd tl 99, II kd tl 100). Kostja ülalpidamisel rohkem alaealisi lapsi kui hagejad ei ole. Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Samas on vanem kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Kostja on menetluse kestel omaksvõtnud hagejate miinimumelatise nõude alates hagi esitamisest, s.o alates 01.10.2015 (vt nt I kd tl 101, II kd tl 65).
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Selle, nn elatiskahju ulatuse tuvastamisel, tuleb lähtuda kohtu poolt kindlaksmääratud elatise suurusest ja selle järgi hinnata, kas ja kui suures ulatuses on kostja jätnud elatiskohustuse täitmata elatise tagasiulatuvalt nõutava perioodi eest. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostjal on elatise võlgnevus ajavahemiku 01.10.201430.09.2015 hageja I ees summas 2287.50 eurot ja hageja II ees summas 2287.50 eurot. Kostja võlgnevuse arvestuskäiku ei vaidlusta (vt nt I kd tl 136 pöördel, II kd tl 65 pöördel). Järgnevalt annab kohus hinnangu, kas on alust jätta ajavahemiku 01.10.2014-30.09.2015 tasumata elatis välja mõistmata. Kostja on menetluse kestel kinnitanud, et tema ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension ja puudetoetus (vt I kd tl 136, II kd tl 66). Kostja on küll teatatud, et otsib alates
p-des 2 või 3 nimetatud asjaolud üldse saabuvad), ei saa kohus tuvastada ülalpidamisnõude aluseks olevaid asjaolusid, sh seda, kas isikul on õigus saada ülalpidamist ja millises ulatuses on tal õigus seda saada. Eelnenust tulenevalt tuleb elatis välja mõista kuni hagejate täisealiseks saamiseni. 4 Kohus ei anna hinnangut hageja seadusliku esindaja majanduslikule olukorrale, kuna ei mõista elatist välja alla alammäära. Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et XXXX ja XXXX hagi XXXX vastu elatise väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. Tulenevalt eelnenust mõistab kohus kostjalt välja hageja I kasuks elatise ajavahemiku 01.10.201430.09.2015 eest 2287.50 eurot ja alates 01.10.2015 miinimumelatise, s.o 50% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja I täisealiseks saamiseni ning hageja II kasuks elatise ajavahemiku 01.10.2014-30.09.2015 eest 2287.50 eurot ja alates 01.10.2015 miinimumelatise, s.o 50% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Elatise väljamõistmisel alates 01.10.2015 tuleb võtta arvesse summad, mida on kostja väljamõistetava perioodi jooksul hagejatele elatisena tasunud. Kuna kohus rahuldas hagejate nõude esimese alternatiivi, siis kohus ei anna hinnangut teisele alternatiivnõudele. Hageja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 468 lg-st 3 tunnistab kohus otsuse viivitamata täidetavaks kummagi hageja osas igakuiselt ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras, lugedes selle hagejatele hädavajalikuks ulatuseks. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.