← Eesti

2-17-18001/7

Obsah (6)§ 230§ 173§ 172§ 165§ 174§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Merit Helm Kohtujurist Näncy-Marita Maltseva Määruse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2018.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-18001 Tsivi

§ 230lg-st 1 tulenevalt peavad avaldajad oma väiteid tõendama.

Kohus möönab, et tegemist on hagita asjaga, milles kohtul on võimalik ka ise tõendeid koguda, kuid arvestades antud vaidluse spetsiifikat ja avaldajate väiteid, ei ole kohtul võimalusi avaldajate väidete tõenduseks tõendeid koguda. Eeltoodust tulenevalt andis kohus avaldajatele võimaluse tuua algsest avaldusest veel täpsemalt välja erakordsed asjaolud, mis põhjendaksid täitemenetluse peatamist ning esitada vastavad tõendid enda väidete tõendamiseks. Avaldajad kohtunõudele ei vastanud ning täiendavaid põhistusi ja tõendeid ei esitanud.

  1. Tulenevalt asjaolust, et kohtu hinnangul ei esine TMS § 45 mõttes erandlikke asjaolusid täitemenetluse peatamiseks, ei analüüsi kohus, kas avaldajate poolt väljapakutud täitemenetluse peatamise aeg on mõistlik või mitte ning kas täitemenetluse ajatamine oleks sissenõudja suhtes ebaproportsionaalselt kahjustav või ei.
  2. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei viita ega vasta. MENETLUSKULUD
  3. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 24.

§ 172

lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Nimetatud sätte lg-s 7 on sätestatud, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus jätab kõik menetlusosaliste menetluskulud

§ 172lg-st 7 tulenevalt avaldajate kanda.

25.

§ 165

lg-s 1 on sätestatud, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. 26.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. Menetlusosalised kohtu poolt antud kuupäevaks ega ka hiljem enda menetluskulude nimekirja ei esitanud. Nende menetluskulude kandmist ei nähtu ka asja toimikust. Eeltoodust tuleneval tmäärab kohus menetluskulud kindlaks selliselt, et neid avaldajalt välja ei mõista. 27.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.