KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Otsuse tegemise aeg ja koht 11.01.2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-17602 Tsiviilasi X

§ 116

lg 1), on kohtupraktikas lähtutud sellest, et

§ 101

lg-s 1 elatise miinimummäära sätestades on seadusandja pidanud lapse vajadusteks üldjuhul elatise kahekordset miinimummäära. Seega praegu on selleks eelduslikult 470 eurot“. Hageja tahab veelkord rõhutada, et soovib elatist miinimummääras. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha.

1. Vastuses hagiavaldusele kinnitab kostja, et on teadlik sellest, et elatist tuleb tasuda kuu ette, samas ise ta sellest teadmisest kinni ei pea. Novembrikuus kandis kostja hageja esindajale üle 179 eurot selgitusega „miljonid“, seega kostja ei kinnita, et tegemist oli hagejale elatise maksmisega. Teadaolevalt ostis hageja esindaja kostja autole uued rattad ning kostja oli hageja esindajale võlgu 90 eurot. Detsembris on kostja hageja esindajale üle kandnud 30 eurot selgitusega „miljonid“, samuti ei ole see hagejale elatise maksmine, vaid hageja esindajale ratta kummide ostmise eest. Elatist on kostja hagejale tasunud novembri kuus 117 eurot ja detsembri kuus ei ole kostja hagejale elatist maksnud. Vanem ei täida ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt, samuti näiteks, isegi kui poolte vahel oleks olnud sõlmitud kokkulepe, siis Riigikohus 23.02.2016 lahendis nr 3-2-1-101-15 p-s 16 on asunud seisukohale, et „ kui kokkulepitud elatis ei kata lapse vajadusi, saab vanem esitada lapse nimel teise vanema vastu hagi elatise väljamõistmiseks“. Kostja on äärmiselt vägivaldne, patoloogiliselt valelik ning haiglasliku arvutisõltuvusega inimene. Hageja esindaja on pöördunud seoses perevägivallaga nii politseisse kui ka omavalitsuse lastekaitse poolte. Kostja viited selle kohta, et tema õiguseid on piiratud seoses hooldusõiguse teostamisega ja lapsega suhtlemisega ei ole asjakohased ning antud menetluses tuleb jätta tähelepanuta. Antud küsimise reguleerimiseks tuleb kostjal pöörduda omavalituse lastekaitse poole või avaldusega kohtusse.
2. 05.01.2018 esitas hageja seisukoha, milles selgitas, et kostja ei täida ega ole täitnud oma kohustusi. Kostja väidab vastuses hagiavaldusele, et osales lapse ülalpidamises kuni 07.11.
3. Kostja on teadlik, et elatist tuleb tasuda kalendrikuu ette, kuid leiab, et novembrikuu eest lapsele elatise maksmine oli võimatu, kuna pooled kolisid lahku. Sellest tulenevalt peab kostja oma elatise kohustust täidetuks. Seisukohas kostja vastusele hageja oli nõus kokkuleppe sõlmimisega, kui kostja nõustub hagiga 100 %. Kostja kirjas kohtule nõustus hagiga ja oli nõus kokkuleppe sõlmimisega. Kostja selgitas vastuses hagiavaldusele, et on teadlik, et elatist lapsele tuleb tasuda kuu ette, samas ise seadusjärgselt ei käitu ja pole hagejale 3

) § 100 lg 2 kohaselt lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kuivõrd hageja elab oma ema juures, on kostjal

§ 100

lg 2 kohaselt kohustus täita ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 120

lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja nõue jooksva elatise saamiseks on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on 09.03.2005 otsuse nr 3-2-1-7-05 p-s 20 asunud seisukohale, et elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Riigikohtu 24.10.2012 otsuse 3-2-1-118-12 p-st 16 ja 16.01.2013 otsuse 3-2-1-160-12 p-st 17 järeldub kooskõlas

§ 101lg 1 sätestatuga eeldus, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles 4

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures

§ 101

lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 21.12.2017 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 189, s.o „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2018 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja

1. aastal moodustab see summa 250 eurot (
2. aastal moodustas see summa 470 eurost poole, s.o 235 eurot).
3. Kostja vastuse kohaselt on kostja nõus maksma oma lapsele elatist pooles Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääras (tl 25). Seega puudub poolte vahel vaidlus edasiulatuva elatise nõude tasumise kohustuse osas. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et kostjalt XXXX tuleb mõista välja hageja XXXX kasuks elatis ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses (
4. aastal 235 eurot ja
5. aastal 250 eurot kuus) alates 23.11.2017 kuni XXXX täisealiseks saamiseni, s.o XXXX . Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist lähtudes Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast (tl 2). Vältimaks korduvat kohtu poole pöördumist, on ülalpidamist saama õigustatud lapse huvides määrata elatise suurus kindlaks nii, et miinimumelatise suuruse muutudes ei osutuks kohtulahendiga väljamõistetud elatis miinimumelatisest väiksemaks. Kohus rahuldab hageja jooksva elatise nõude poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses elatise saamiseks. Seega määrab kohus, et käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud elatise summa hagejale muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega nii, et väljamõistetud elatis peab moodustama poole (50%) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
6. Seoses poolte vaidlusega novembri ja detsembri elatise osalise tasumise kohta selgitab kohus järgmist. Hagiavalduse kohaselt kolisid lapse vanemad lahku 07.11.
7. Kostja on oma vastuses samuti märkinud, et osales lapse ülalpidamises kuni 07.11.2017 ja tasus novembrikuu elatise 30.11.2017 (tl 24-25). Kostja poolt esitatud konto väljavõtte kohaselt on ta teinud hageja seaduslikule esindajale 30.11.2017 makse summas 179 eurot selgitusega „miljonid“ ja 04.12.2017 makse summas 30 eurot selgitusega „miljonid“(vt tl 35-41). Hageja on seisukohal, et 30.11.2017 maksest on 90 eurot võlgnevuse tasumine hageja seaduslikule esindajale ja 04.12.2017 makse puhul on tegemist samuti võlgnevuse tasumisega. Hageja on seisukohal, et kostja on novembrikuus tasunud elatist 117 eurot ja detsembrikuus ei ole kostja elatist maksnud (tl 50). Kuigi hageja kinnitab
8. aasta novembris elatise saamist 117 euro ulatuses, ei kata 117 eurot kostja miinimumelatise tasumise kohustust novembri 23 päeva eest, mil kostja lapse ülalpidamises vaieldamatult ei osalenud. Seetõttu leiab kohus, et elatis tuleb kostjalt välja mõista alates hagi esitamise ajast 23.11.
9. Kuna hagi on esitatud 23.11.2017, leiab kohus, et kostjal tuli novembris 2017 tasuda täiendavat elatist 8 päeva eest (235/30*8=62,67 eurot). Välja arvatud hageja poolt omaksvõetud
10. aasta novembri elatise 117 euro saamise osas, ei pea kohus võimalikuks lugeda kostja elatise andmise kohustust osaliselt täidetuks kostja viidatud pangaülekannete alusel, sest ei ole üheselt selge, et need ülekanded toimusid just elatise maksmise eesmärgil. Kohus selgitab, et lapsest lahuselav vanem peab arvestama sellega, et üldjuhul peab ta ülalpidamise kohustuse täitma rahas regulaarsete igakuiste maksetena. Muul 5

§ 100lg 4 kohaselt iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt vastava kuu 15.

kuupäeval hageja seadusliku esindaja XXXX pangakontole nr XXXX AS-s Swedbank. Kohtuotsuse jõustumise hetkeks maksmata elatis tuleb kostjal tasuda viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist käesolevas punktis viidatud hageja seadusliku esindaja XXXX kontole märkides selgituseks “elatis vastavalt kohtuotsusele tsiviilasjas nr 217-17602”.

1. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud kostja kanda.
2. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt elatise nõudmise hagilt riigilõivu ei võeta. Hageja endine esindaja Julia Kotta on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt taotleb hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks õigusabikulud 1 tunni ja 45 minuti eest summas 210 eurot (tl 20). TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et menetluskulude nõue on põhjendatud osaliselt. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot/h (koos käibemaksuga), mida kohus käesolevas elatisevaidluses mõistlikuks ei pea. Tegemist on suhteliselt lihtsa vaidlusega, millega elatist nõudvad isikud saavad üldjuhul hakkama ka ilma esindaja abita. Kohus loeb hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks käesoleva vaidluse vähest keerukust arvestades 72 eurot (koos käibemaksuga). Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Samuti on hageja füüsiline isik, mistõttu arvestab kohus esindajakulusid koos käibemaksuga. Hinnates esindajakulude vajalikkust ja põhjendatust ajalises mõttes, leiab kohus, et käesolevas asjas elatise nõudes hagiavalduse esitamine ei olnud õiguslikult keerukas ega aeganõudev. Kohtupraktika kohaselt ei kasutata paljudel juhtudel alammääras elatise nõudes õigusabi ja hagiavalduse koostavad hagejate seaduslikud esindajad ise internetis saadaolevale blanketile. Alammääras elatise hagiavalduse koostamisega seonduvalt ei ole põhjendatud hageja esindaja töö 1 tunni ja 45 minuti ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskulu käesolevas asjas hagiavalduse koostamisega seotud toiminguteks, s.o hagiavalduse koostamine ja juriidiline konsultatsioon 6