Obsah (9)

§ 475§ 477§ 122§ 125§ 132§ 172§ 173§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtujurist Andrea Lega Määruse tegemise aeg ja koht 01.02.2018.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-18617 Tsiviilasi XXXX kae

§ 475lg 1 p-st 15 hagita menetluses.

Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad.
2. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäitur on teinud 29.11.2017.a otsuse, millega kohtutäitur lahendas avaldaja kaebuse ning jättis selle rahuldamata. Avaldaja sai otsuse kätte 07.12.2017.a. Avaldaja esitas 12.12.2017.a Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus’e 29.11.2017.a otsusele täiteasjas nr XXXX . Seega on kaebus esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt.
3. Kohus selgitab, et kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
4. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas võlgnik on tasunud sissenõudjale võlgnevuse täies ulatuses, mistõttu oli täitemenetluse algatamine alusetu.
5. Harju Maakohtu 20.09.2016.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-15-105552 nähtub, et avaldajalt on sissenõudja kasuks välja mõistetud võlgnevus kogusummas 1 600 eurot ja menetluskulud 375 eurot, millelt kuulub arvestamisele seadusjärgne viivis kuni menetluskulude nõude täieliku tasumiseni (tl 56-58). Puudub vaidlus, et nimetatud lahend jõustus 12.11.2016.a. 10.01.2017.a on avaldaja ja võlgnik sõlminud võlgnevuse tasumise ajatamise ja tingimuste muutmise kokkuleppe, mille kohaselt kohustub võlgnik tasuma 1 230,25 eurot maksegraafiku alusel alates 04.02.2017.a kuni 04.09.2017.a igakuiselt summas 150 eurot, kusjuures viimase makse suuruseks on 180,25 eurot (tl 15). Enne maksegraafiku sõlmimist oli avaldaja tasunud sissenõudjale 450 eurot, milline on tõendatud avaldaja konto väljavõttega (tl 10). Kokkuleppes märgitud ajavahemikul on avaldaja tasunud sissenõudjale lisaks 1 050 eurot, kusjuures viimane makse on teostatud 13.08.2017.a. Nimetatu nähtub samuti avaldaja konto väljavõttest (tl 10). Puudub vaidlus, et täitemenetlus täiteasjas nr XXXX algatati sissenõudja 19.09.2017.a täitmisavalduse alusel.
6. Avaldaja on teostanud makse summas 185 eurot sissenõudjale 04.10.2017.a (tl 11). Avaldaja on enda sõnade kohaselt kinnitanud täitmisteate kättesaamist 23.10.2017.a, mil asunud seisukohale, et on tasunud sissenõudjale võlgnevuse täielikult. 3
7. Sissenõudja on avaldanud, et kuigi pooled sõlmisid võlgnevuse ajatamiseks maksegraafiku võlgnevuse summas 1 230,25 eurot tasumise osas, ei tähenda see, et sissenõudja oleks loobunud ülejäänud võlgnevusest võlgniku vastu.
8. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p-i 1 alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest tsiviilasjas. TMS § 23 lg 1 kohaselt kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sõltumata sissenõudja avaldusest, kui täitedokumendiks on kohtutäituri tasu maksmise või täitekulu väljamõistmise otsus, samuti muul seaduses sätestatud juhul. Puudub vaidlus, et sissenõudja esitas kohtutäiturile 19.09.2017.a nõuetekohase täitmisavalduse ja vastavalt TMS § 12 lg-le 1 jõustunud kohtulahendi, mille alusel algatas kohtutäitur täitemenetluse täiteasjas nr XXXX. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust, vaid täitemenetluses kehtiva formaliseeritusse printsiibi kohaselt peab kohtutäituri kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõudetele (Riigikohtu 16.10.2002.a otsus asjas nr 3-2-1-119-02). Seega algatas kohtutäitur seaduse alusel ja nõuetele vastavalt täitemenetluse.
9. Avaldaja on seisukohal, et tema vastu suunatud nõue on täielikult tasutud tulenevalt poolte vahelisest kokkuleppest, samas enda arvestuste kohaselt on avaldaja märkinud, et nõue on tasutud osaliselt [avaldaja 21.1.2017.a esitatud täpsustatud kaebus, punkt 4 (tl 2 pöördel)]. Avaldaja on välja toonud, et kohtutäitur ei ole toonud välja arvestust, kuidas nõue on kujunenud. Lisaks on avaldaja märkinud, et on esitanud sissenõudja vastu ka hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-17-17340). Kohtute Infosüsteemist nähtub, et tsiviilasi nr 2-17-17340 on lõpetatud 11.01.2018.a määrusega, kus kohus keeldus avaldaja hagi sissenõudja vastu menetlusse võtmisest, kuna hagi alusena oli välja toodud viiviste vähendamise aspekt, millisel pinnal ei olnud hagil aga edu perspektiivi. Ka kohtutäitur on enda 29.11.2017.a otsuses märkinud, et võlgniku kohaseks õiguskaitsevahendiks on TMS § 221 alusel esitatav hagi sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kuid seda siis põhjendusel, et nõue on (osaliselt) tasutud. Kohus jääb samale seisukohale, et avaldaja kohaseks õiguskaitsevahendiks on TMS § 221 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi asjaolul, et nõue on (osaliselt) tasutud. Nimetatud hagi raames saab avaldaja välja tuua enda seisukohad võlgnevuse suuruse kujunemisel ning vastuväited sissenõudja samadele seisukohtadele, millise raames saab ka kohus võtta seisukoha, kas sundtäitmine on lubamatu ja millises osas. Kaebuse esitamine kohtutäiturile ei ole selleks kohane õiguskaitsevahend.
10. Lisaks on avaldaja märkinud 21.12.2017.a esitatud täpsustusse, et kohtule esitatud kaebus laieneb ka kogu kohtutäituri büroo tegevusele, kuna büroo töötajad ei ole toimetanud seaduskuulekalt ja vajalikku hoolsust ülesnäitavalt, pigem pinnapealsetena ning faktidesse analüüsimata. Kohus on avaldajale juba eelnevalt, sh 14.12.2017.a määruses, selgitanud, et saab käesoleva asja läbi vaadata üksnes avaldaja esialgsest kaebusest lähtuvalt (mis on siis käesolevalt 29.11.2017.a otsuse aluseks), s.t kohus peab lähtuma konkreetselt nimetatud kaebuses esitatud nõuetest ning analüüsima kohtutäituri otsuse seaduslikkust. Esitatud väide on aga uus, mistõttu ei käsitle kohus seda käesolevalt.
11. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta XXXX kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus’e 29.11.2017.a otsusele täiteasjas nr XXXX rahuldamata.
12. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. 4 Tsiviilasja hinna määramine
13. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus.

§ 125

sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks.

§ 132lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot.

Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 26. Menetluskulude osas tuleb juhinduda

§-dest 172 ja 173.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldaja kanda. 27.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel avalduse sisuliselt lahendada, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks avalduse suhtes menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist, kuna kohtule ei ole esitatud kõiki menetluskulude kindlaksmääramise avaldusi, lisaks tuleb enne menetluskulude kindlaksmääramist küsida ka teiste menetlusosaliste seisukohti teiste menetlusosaliste menetluskulude avalduste osas.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus menetlust lõpetava kohtumääruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

§ 177

lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

§ 177

lõikes 2 sätestatud korras, eeldusel, et keegi menetlusosalistest seda kohtult taotleb. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 5