) § 447 lg 2 alusel parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus määrusega.
lg 2 järgi kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. 7. 15.01.2018.a ja 22.01.2018.a määrustes on ilmnenud kirjaviga täiteasja numbri osas, millisega seoses on käesolev kaebus esitatud. Kohus on märkinud määrustesse läbivalt, et avaldaja kaebus kohtutäituri 31.05.2017.a otsusele on esitatud täiteasja nr XXXX raames. Kuivõrd kaebusele lisatud tõenditest ning kaebuse nõudest nähtub, et kaebus on esitatud siiski täiteasja nr XXXX raames ning kaebuse pealkirjas märgitud täiteasja nr XXXX on vale, leiab kohus, et nimetatud kirjaviga kohtu 15.01.2018.a ja 22.01.2018.a määrustes tuleb parandada lugedes õigeks täiteasja numbriks XXXX. Kohus leiab, et käesoleva kirjavea parandamine ei mõjuta kohtumäärusest menetlusosalistele tulenevate õiguste ja kohustuste sisu. 8.
lg 1 p 15 kohaselt on hagita asjad muu hulgas kaebused kohtutäituri otsuste peale.
lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 218 lg 1 sätestatule, võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.
ÜS) tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt TsÜS § 136 lg 6 sätestatule, kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval.
ÜS § 135 lg 1 ja § 136 lg 6 alusel kulgema avaldajale kohtutäituri otsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast ehk 06.06.2017.a ja lõppes kümne päevase tähtaja möödumisel 15.06.2017.a. Kuivõrd XXXX’i kaebus kohtutäitur Marek Laanemets’a 31.05.2017.a otsuse peale esitati Harju Maakohtule 30.12.2017.a, on kaebus esitatud tähtaega ületades. 12. Vastavalt
§-le 66, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati.
lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 13. Kuivõrd avaldaja ei ole taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, leiab kohus, et eeltoodust tulenevalt ei ole avaldaja poolt taotletavat eesmärki võimalik saavutada ning XXXX’i kaebus kohtutäitur Marek Laanemets’a 31.05.2017.a otsuse peale täiteasjas nr XXXX tuleb jätta läbi vaatamata. 14.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. Vastavalt
lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.
lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel avalduse sisuliselt lahendada ja määrata kindlaks ka menetluskulud, kuna arvestades käesolevat menetlusstaadiumi ning sissenõudja ja kohtutäituri poolt kohtule esitatud dokumente, ei saa neil olla tekkinud menetluskulusid
-is sätestatud mõttes (sh
lg-s 10 3 märgituga arvestades), milliste väljamõistmist nad saaksid avaldajalt nõuda. Seega määrab kohus kindlaks, et puuduvad menetluskulud, mida avaldajalt välja mõista teiste menetlusosaliste kasuks. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
15.
lg 1 p 3 sätestab, et menetluses tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Kuna kohus jättis käesolevalt kaebuse läbivaatamata, siis tulenevalt sama paragrahvi lõikest 4 selgitab kohus avaldajale, et avaldaja taotluse alusel tagastatakse kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. 16. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (
Maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi jäeti läbi vaatamata käesoleva seadustiku § 423 lõike 1 punktides 2, 7– 10 ja 12 nimetatud alustel (
). Sama õigus on
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.