lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, sama paragrahvi 4. lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Sellest tulenevalt jäävad hageja menetluskulud kostja kanda.
lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja 08.01.2018.a esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 300 eurot, lepingulise esindaja kulu 750 eurot (ilma käibemaksuta) ja hagiavalduse lisade tõlkekulu 100 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on hagiavalduses taotlenud märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Asjas 09.01.2018.a toimunud istungil kohustas kohus hagejat esitama seni esitamata tõendid, saata kohtule ja vastaspoolele. Samas kohustas kohus kostjat esitama vastus hiljemalt 23.01.2018.a (tl 70). Kostja on esitanud 23.01.2018.a vastuse (tl 82-83), kuid vastuväiteid hageja menetluskuludele esitanud ei ole. Riigikohtu 11.02.2015.a määruses nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et
lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Hinnates hageja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et õigusabi osutamisel rakendatud keskmine tunnitasumäär 100 eurot/h (ilma käibemaksuta) on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades juristi tasuna mõistlik. Kohus peab põhjendatuks järgmist ajakulu: 1) Alusdokumentatsiooniga tutvumine ja hagiavalduse koostamine – kokku 3,5 tundi; 2) I vastuse koostamine - 45 minutit; 3) II vastuse koostamine - 1 tund ja 15 minutit. Muus osas peab kohus kulusid ülemääraseks ja põhjendamatuks. Kohus selgitab, et põhjendatud ei ole hageja poolt menetluskulude nimekirjas kajastuvale toimingule „menetluskulude avalduse koostamine“ kulunud aeg mahus 0,5h. Kohus viitab Riigikohtu 06. mai 2015.a lahendile tsiviilasjas 3-2-1-4-15, milles kolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega
Arvestades esindaja eeldatavat tegelikku töö mahtu, asja keerukust ja olemust ning menetluses tehtud toiminguid, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 550 eurot (s.o 5 tunni ja 30 minuti eest). Menetluskulude nimekirjas väljatoodud kulu hagiavalduse lisade tõlkimisele on põhjendatud ja vajalik. 6 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 300 eurot, õigusabikulud 550 eurot ja tõlkekulu 100 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
lg 4).
lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.