2-18-5486/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-5486 Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2018, Tallinn Kohtunik Ande Tänav Kohtuasi L L B ja Jens J B väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. aprilli 2018 määrus hagi tagamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik N B e määruskaebus Tsiviilasja hind 4500 eurot Menetlusosalised esindajad ja hagi N B e vastu elatise nende Hageja I: L L B (isikukood XXXXXXXX) Hageja II: J J B (isikukood XXXXXXX), hagejate seaduslik esindaja K B Kostja: N B (isikukood XXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon:
3. Tühistada Harju Maakohtu
4. aprilli 2018 määrus osas, milles kohus rahuldas hagi tagamise taotluse igakuise elatise väljamõistmiseks kummagi hageja kasuks 125 eurot ületavas osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta hagi tagamise taotlus osaliselt rahuldamata. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.
5. Määruskaebus rahuldada.
6. Määruse tervikresolutsioon sõnastada järgmiselt. 3.
7. Rahuldada hagejate taotlus hagi tagamiseks osaliselt. 3.
8. Välja mõista N B elt igakuine elatis 125 eurot L L B kasuks tema ülalpidamiseks alates 10.04.2018 kuni käesolevas asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. 3.
9. Välja mõista N B elt igakuine elatis 125 eurot Jens J B kasuks tema ülalpidamiseks alates 10.04.2018 kuni käesolevas asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. 3.
10. Elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette hagejate seadusliku esindaja K B arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX. 3.
11. Määrus kuulub viivitamata täitmisele. 3.
12. Selgitada menetlusosalistele, et perehüvitiste seaduse § 49 lg 2 ja 3 alusel makstakse elatisabi 150 päeva eest hagi tagamise abinõu rakendamise määruse alusel. Perehüvitiste seaduse § 52 lg 1 sätestab, et kohtumenetlusaegne elatisabi määratakse, kui taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud 45 päeva jooksul makseettepaneku määruse tegemisest või hagi tagamise määruse tegemisest arvates. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
13. L L B ja Jens J B esitasid 10.04.2018 Harju Maakohtule hagi N B e vastu, paludes kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatisena kummagi hageja kasuks 2869 eurot ja igakuise elatise seaduses sätestatud miinimummääras.
14. Koos hagiavaldusega esitasid hagejad taotluse hagi tagamiseks ja palusid kohustada kostjat maksma igakuiselt kummalegi hagejale ülalpidamiseks elatist 250 eurot kuus hagiavalduse esitamisest kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
15. Taotluse kohaselt ei maksa kostja hagejatele elatist alates oktoobrist
16. Võib arvata, et kostja ei maksa elatist ka kohtumenetluse ajal. Maakohtu määrus
17. Maakohus rahuldas taotluse ja mõistis kostjalt välja igakuise elatise Eesti Vabariigis kehtiva miinimummäära ulatuses, s.o suurusega 250 eurot kummagi hageja kasuks alates 10.04.2018 kuni käesolevas asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni.
18. Määruse põhjenduste kohaselt on kohus veendunud, et kostja ei asu oma ülalpidamiskohustust täitma ka kohtumenetluse kestel. Hagejad on kostja alaealised lapsed ja seega õigustatud saama kostjalt ülalpidamist. Lapsed vajavad ülalpidamist ka kohtumenetluse ajal. Kuivõrd hagejad soovivad hagi tagamise korras saada igakuist elatist seadusjärgses alammääras, siis on hagejate nõue perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-st 1 tulenevalt nende õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatud. Hagi tagamise ulatus ei ole kostjat ebaproportsionaalselt koormav. Määruskaebus
19. Kostja palub maakohtu määruse tühistada ja muuta kohtu määrust selliselt, et määrata ajutiseks elatisesummaks 125 eurot mõlemale lapsele kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
20. Kohus ei arvestanud kostja sissetulekut, tervislikku seisundit ja vara suurust. Kostjal puudub kinnisvara. Vallasvarana on kostjal
21. aasta auto, mille väärus on umbes 1200 eurot. Aastal 2015 sai kostja ägeda infarkti ja sellest ajast alates ei ole tema tervislik seisund stabiilne. Kostja elatub ema materiaalsest abist, kes annab kostjale igakuiselt 200 dollarit elamisraha ning 300 dollarit maja korrashoiuks ja arvete tasumiseks. Sellest rahast jätkub 2 vaevalt kostja hädavajalike vajaduste rahuldamiseks. Kostja on töötu ja ei saa tervise tõttu tööd teha. Kostja on Eestis registreeritud ettevõttes osanik, kuid ei saa sealt tulu. Kohus oleks pidanud kaaluma laste vajadusi. Ühe lapse kulud ei tohiks ületada 250 eurot kuus, millest kostja peab tasuma 125 eurot ja hageja 125 eurot. Kostjal ei olnud võimalust taotlusele vastata. Kohus rikkus õigusnorme ja proportsionaalsuse printsiipi. Vastus määruskaebusele
22. Hagejad vaidlevad määruskaebusele vastu. Menetluse edasine käik
23. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
24. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja kummagi hageja kasuks igakuise elatise 125 eurot ületavas osas. Avaldaja ei vaidlusta maakohtu määrust osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja igakuise elatise kummalegi lapsele suurusega 125 eurot.
25. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saab rikkumise ise kõrvaldada ja teha tühistatud määruse asemel uue määruse, millega jätab vaidlustatud osas hagi tagamise taotluse rahuldamata. Määruskaebus tuleb rahuldada.
26. Kohus võib kohustada kostjat TsMS § 378 lg 3 p 4 alusel tasuma hagi tagamise korras menetluse ajal elatist abieluasjas, ülalpidamisasjas või muus perekonnaasjas. Kohus võib kohustada kostjat hagi tagamise korras menetluse kestel elatist maksma, kui ta leiab, et hagi tagamise eeldused on täidetud. Hagi tagamisena kostjat menetluse kestel elatist maksma kohustamine on eriline hagi tagamise abinõu. Selle eesmärk on osalt kohtuotsuse täitmise tagamine, kuid peamiselt on abinõu suunatud sellele, et tagada õigustatud isikule menetluse kestel ülalpidamiseks piisavad vahendid. Hagi tagamisena kostjat menetluse kestel elatist maksma kohustamisel tuleb esmajoones hinnata TsMS § 377 lg 2 eeldusi, mille kohaselt on hagi tagamine põhjendatud juhul, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Hagi tagamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus langetab kõigi asjaoludega arvestades (vt Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 2-18-6491, p-d 10-12).
27. Hagi tagamiseks ei pea esinema erandlike asjaolusid, vaid piisab sellest, kui hagi tagamiseta ei ole võimalik kindlustada hagejatele menetluse kestel piisavat ülalpidamist (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-18-6491, p 14). Hagejad põhjendasid hagi tagamise vajadust sellega, et ilmselt ei tasu kostja kohtumenetluse kestel elatist. Hagejad ei väitnud, et hagi tagamiseta ei ole võimalik kindlustada hagejatele menetluse kestel piisavat ülalpidamist. Hagiavalduses märkis hagejate seaduslik esindaja, et teenib netokuutasu umbes 1000 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna nimetatud töötasu suurus alust järeldada, et hagi tagamata jätmisel on laste ülalpidamine ohus. Hageja palga suurus võimaldab pakkuda hagejatele piisavat ülalpidamist kohtumenetluse kestel. Seega ei ole hagejad käesoleval 3 juhul toonud hagi tagamise taotluses esile selliseid asjaolusid, mille alusel saaks leida, et hagi tagamine on vajalik selleks, et tagada hagejatele piisav ülalpidamine kohtumenetluse ajaks. Hagi tagamiseks ei anna alust ainuüksi asjaolu, et vanemad on kohustatud hagejaid võrdselt ülal pidama.
28. Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 2-18-6491 annab hagi tagamiseks alust ka see, kui oleks oht, et hagi tagamata jätmise korral osutub osaliselt või täielikult võimatuks täita hagi rahuldava kohtulahendi jõustumise ajaks sissenõutavaks muutunud elatise nõuet. Nimetatud asjaoludele ei ole hagejad tuginenud. Seega ei esine ringkonnakohtu hinnangul ka nimetatud alust käesolevas menetluses hagi tagamiseks.
29. Kuna kostja ei vaidlustanud maakohtu määrust osas, millega mõisteti temalt kummagi hageja ülalpidamiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni välja 125 eurot kuus, tuleb maakohtu määrus määruskaebuses vaidlustatud osas tühistada ja hagejate taotlus igakuise elatise väljamõistmiseks 125 eurot ületavas osas jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 4