ja § 651 lg 1 alusel xxxxxxxxxxx(xxxxxxxxxxx eurot), millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx € (kokku summas xxxxxxxxxxx €), millest xxxxxxxxxxx € ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx eurot tasuda pankrotivara arvelt ning xxxxxxxxxxx ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx € välja maksta menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest pankrotihalduri büroole OÜ Pärnu Pinker Albert (a/a XXXXXXXXXXX SEB Pank AS-is). 7. Kinnitada
alusel pankrotimenetluse täiendavad vajalikud kulud perioodi maijuuni 2018 eest summas xxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxx eurot). Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 8. Algatada menetlus võlgnik Tanel Kuusik’u (isikukood 38212114247) kohustustest vabastamiseks. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. (
9. Jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgniku kohustused menetluse kestel
järgi: - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. - Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (Täitemenetluseseadustiku § 131-132). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Usaldusisiku kohustused menetluse kestel
ja 173 järgi : Usaldusisik saab anda võlgnikule üle 25 % (kakskümmend viis protsenti) võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulust, mis on võrdne v. ületab 4-kordset miinimumpalka (Täitemenetluseseadustiku § 131-132). Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. 2
Kohtukulud puuduvad. 2.
sätestatud aruande ning jaotusettepaneku, suhelnud võlausaldajatega, suhelnud võlgnikuga, kontrollinud võlgniku laekumisi, pidanud kinni laekunud mittearestitavad summad ja koostanud menetluse lõpetamise aruande, kogu töömaht 13 tundi.
Samas on võlgnik esitanud
lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt
Viimasel kahel kuul oli võimalik tema sissetulekust teha kinnipidamisi, kuid suuremate summade pankrotivarasse laekumine on lähiajal ebatõenäoline. Vahendite laekumisel on neid võimalik kohustustest vabastamise menetluse ajal võlausaldajatele üle kanda. Käesoleval ajal puuduvad menetluses vahendid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude väljamaksmiseks. 6. Pankrotihalduril on Tanel Kuusik’u pankrotimenetluses oma ülesannete täitmiseks kulunud xxxxxxxxxxx tundi. Tanel Kuusik’u pankrotimenetluses on pankrotivarasse laekunud halduri tegevuse tulemusena 705,30 €, millest
1 lg 1 sätestatud miinimumtasu oleks xxxxxxxxxxx € ning
Kumbki neist ei vasta antud pankrotimenetluses kulunud halduri töö mahule. Juhul, kui arvestada halduri tasuks xxxxxxxxxxx /tunnis (lubatud kuni 96 €/tunnis), on halduril õigus tasule summas xxxxxxxxxxx. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu sellises ulatuses maksmiseks, siis taotleb haldur tasu osalist hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest. Eeltoodust lähtuvalt teeb haldur kohtule ettepaneku määrata pankrotihalduri tasuks xxxxxxxxxxx eurot ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx €, millest xxxxxxxxxxx € ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx € tasuda pankrotivara arvelt ja tasu xxxxxxxxxxx eurot ning lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx € hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest pankrotihalduri büroole OÜ Pärnu Pinker Albert. 7. Tanel Kuusik on 17.11.2017 koos pankrotiavaldusega esitanud kohtule ka avalduse enda kohustustest vabastamiseks. Pankrotihalduri hinnangul puuduvad asjas
lg 2 nimetatud asjaolud, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlausaldajad ega keegi teine ei ole teinud ettepanekuid usaldusisiku nimetamiseks ega avaldanud soovi usaldusisikuks hakkamiseks. Usaldusisiku küsimuses võlausaldajate huvi puudumist arvestades palub haldur kohtul rakendada
Kohtumääruse põhjendused 8. Pankrotimenetluse lõpetamine. Kohus, tutvunud pankrotihalduri ettepanekuga ja uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks on põhjendatud. Võlgnikul ei jätku vara massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, samuti puudub vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalus. Pankrotiseaduse § 158 lg 4 kohaselt juhul, kui nõuete kaitsmine on menetluses toimunud, märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamisel määruses iga võlausaldaja tunnustatud nõude suuruse ja nõudeosa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. Antud asjas toimusid võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek 26.03.2018 vastavalt pankrotiseaduse (
) § 100 sätestatud korrale ning § 153 nimetatud rahuldamisjärkudele. Kokku 8 võlausaldajat II rahuldamisjärgus ja 1 võlausaldaja III rahuldamisjärgus on esitanud nõuded summas 6268,42 eurot, jaotisi välja ei ole makstud. Seega kohus kinnitab võlausaldajate nõudeosade suuruse, mille ulatuses võlausaldajad raha ei ole saanud. Tanel Kuusik’ul puudub pankrotimenetluse jätkamiseks, sh pankrotimenetluse kulude katteks vajalik vara, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Võlgnik pankrotimenetluse ajal on töötanud, kuid tema töötasu on olnud vaid mõnedel kuudel üle xxxxxxxxxxx euro, enamasti olnud xxxxxxxxxxx euro ringis, lisaks tuleb töötasu arestimisel arvestada sellega, et võlgnikul on 2 alaealist last, mis ei võimalda üldjuhul sissetulekust lubatud kinnipidamisi teostada. Võlgnikul puudub igasugune realiseeritav vara. Eelnevast lähtuvalt on täiendavate vahendite laekumine pankrotivarasse ebatõenäoline ning olemasolevatest vahenditest ei 4
lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 ja
lg 2 tulenevalt jäävad pankrotimenetluse kulud avaldaja, so võlgnik Tanel Kuusik’u kanda.
lg 1 ja 11 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, kuid kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata sel juhul menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotihalduri esitatud tasunõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtutoimiku ja halduri aruande põhjal pankrotimenetluse vähest keerukust ja halduri tegevuse mahtu arvestades on kohtu hinnangul halduri mõistlik töömaht asjas 13,00 töötundi. Sellise töömahu juures taotletava tasu määr xxxxxxxxxxx/tund jääb oluliselt alla
lg 11, § 651 ja § 23 sätestatud menetlusabi taotlusega seotud piirangute (maksimaalne tasumäär 96 €/tund) ja on samuti mõistlik. Seega kohus määrab halduri tasu suuruseks taotletud summas kokku xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx €. Sellest xxxxxxxxxxx € ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx € tasuda pankrotivara arvelt. Kuna halduri tasu nõuet täies ulatuses pankrotivara arvel rahuldada ei saa, siis lähtudes
lg 11 ja menetlusabi taotlusest, tuleb määrata asjas võlgnikule menetlusabi andmine haldurile tasu maksmiseks ning mõista TsMS § 183 lg 2 alusel halduri kasuks välja tasu xxxxxxxxxxx eurot (+ käibemaks xxxxxxxxxxx €), mis hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest ja jääb tagastamatu menetlusabina riigi kanda. Summad kanda pankrotihalduri taotlusel tema büroole OÜ Pärnu Pinker Albert. Kohus kinnitab
alusel pankrotihalduri vajalikud kulutused mai – juuni 2018 eest (xxxxxxxxxxx/kuus) summas xxxxxxxxxxx eurot (varasem kulu 4 kuu eest summas xxxxxxxxxxx € on kinnitatud 24.05.2018 kohtumäärusega. 10. Kohustustest vabastamine menetlus.
lg-st 1 tulenevalt kohus pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ning ei ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Pankrotihaldurile ega kohtule ei ole teada
lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise.
lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 26.03.2018 toimunud nõuete kaitsmise koosolekule, mille päevakorras oli usaldusisiku kinnitamine, ei ilmunud ühtegi võlausaldajat. Ükski isik ei ole ka soovinud usaldusisiku ülesandeid enda peale võtta, mistõttu haldur on teinud kohtule ettepaneku jätta usaldusisik määramata ja panna usaldusisiku kohustused võlgnikule endale. Kohus leiab, et selline otsustus on põhjendatud.
lg-st 6 juhindudes jätab kohus usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtul ei ole praegu alust kahelda Tanel Kuusik’u suutlikkuses täita enda usaldusisiku ülesandeid. Samuti kohtul ei ole alust kahelda võlgniku usaldusväärsuses, võlgnik ei ole enda maksejõuetust põhjustanud pahatahtliku käitumisega ning usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi olukorras, kus võlgnikul igasugune vara ja sissetulek puudub. Võlgniku varalise seisundi muutumisel on võimalik täiendavalt hinnata, kas usaldusisiku määramine on asjas vajalik või mitte. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegema kõik endast oleneva, et pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi täita, eelkõige peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal seda ei ole, siis sellist tegevust otsima. Samuti peab võlgnik 5
sätestatud kohustusi (eelkõige kohustusi tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida; mitte varjata oma tulusid ja vara ning oma sissetulekutest seaduses ettenähtud osa hoiustada ja üks kord aastas võlausaldajatele välja maksta), keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast. Kohus selgitab võlgnikule, et
lõikes 3 võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. See tähendab, et võlgnik Tanel Kuusik’u alaealiste laste elatisevõla nõuded ei lõpe ka siis, kui võlgnik läbib edukalt kohustustest vabastamise (reeglina 5aastase) menetluse ja
Kohustustest vabastamise menetluse hõlbustamiseks peab kohus vajalikuks küsida pankrotihalduri ülesandeid täitnud A. Õnnik’ult temale teadaolevate kõigi võlausaldajate sidevahendite ja pangarekvisiitide andmed, mis edastada kohtule ja võlgnikule kümne päeva jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.