4-18-4727/17

(233018003393)Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Svetlana Hamaza Kaebuse esitaja Tatiana Grudacheva Elukoht xxx, isikukood 45809193719, töökoht xxx Kohtuväline menetleja Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri politseijaoskond, asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. Väärteoasi Tatiana Grudacheva kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseiniku A S 01.09.2018 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 233018003393 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: Tatiana Grudacheva Kohtuvälise menetleja esindaja: Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Irina Reino Tunnistaja: A S Kohtuistungi toimumise aeg 10.10.2018 RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 132 p 1, § 133-135 ja § 155-156 Narva Jätta Tatiana Grudacheva kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseiniku A S 01.09.2018 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 233018003393 Tatiana Grudacheva karistamise kohta liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 30 (kolmekümne) trahviühiku ulatuses, s.o 120 (ükssada kakskümmend) eurot, muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele nr 4-18-4727 EE932200221023778606 Swedbank pangas, arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank pangas, või arveldusarvele nr EE701700017001577198 LUMINOR Bank pangas, viitenumber

1. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 02.11.
2. MAAKOHUS TUVASTAS Menetlusalune isik Tatiana Grudacheva esitas 14.09.2018 Viru Maakohtule kaebuse Ida prefektuuri 01.09.2018 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2330,18,003393, millega karistati Grudachevat Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 (ükssada kakskümmend) eurot. Kaebus on motiveeritud sellega, et Tatiana Grudacheva süü ei ole tõendamist leidnud. Kiirmenetluse otsus on vormistatud lohakalt ja raskesti loetavas käekirjas, otsuse vormistamisel rikkus politseiametnik menetlusnorme. Politseinik ei selgitanud temale kiirmenetluse mõtet ja sisu. Ta ei andnud enda nõusolekut kiirmenetluse kohaldamiseks. Ka otsuse sisu on temale kohati arusaamatu. Ta ei saa aru sellest, miks tema sõidukiirus on märgitud laiendmääramatusega +/-3 km/h, mis tähendab mõiste “asula piires”, millega mõõdeti tema kiirust. Otsuses ei ole märgitud, millise LS § 15 lõige (kas 1 või 2) on võetud aluseks otsuse tegemisel. See on tema kaitseõiguse rikkumine. Otsuses pole märgitud, mis KarS § 63 lõike alusel määrati temale karistust. Ta ei saanud aru, mida politseinik kirjutas lahtrisse “kergendavad/raskendavad asjaolud”. Peale selle, ei ole tema süü piisavalt tõendatud. Politseinik küll näitas temale kiirusmõõturi tabloole fikseeritud lugemit, aga ta ei ole nõus sellega, et see oli just tema sõiduki kiirus. Kaebuse esitaja ei nõustu ka temale määratud rahatrahvi suurusega. Kaebaja palub tühistada Ida Prefektuuri tehtud otsus ning lõpetada menetlus väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 (punkt ei ole märgitud) alusel. I Kohtuistung Kohtuistungil palus politsei esindaja jätta kaebus rahuldamata ja otsus Tatiana Grudacheva suhtes muutmata. Kohtuistungil ei tunnistanud kaebuse esitaja Tatiana Grudacheva ennast ülalnimetatud väärteo toimepanemises süüdi ning jäi kaebuse juurde. Lisaks sellele mainis ta, et radari peal ta nägi, et on 75, kuid tema sõiduki liikumisel ei olnud seda kiirust, äkki tegemist oli teise sõiduki sõidukiirusega. Ta tunnistab, et ta ületas lubatud kiirust, aga mitte rohkem kui 12 km/t võrra. 2

(2)4-18-4727 Kohus avaldas ka asja materjalid. II Kohtu seisukoht kiirmenetluse otsuse vormistamise ja väärteo tõendatuse osas 2.1 KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 2.2 Esmalt kontrollib kohus, kas menetlusalune isik andis nõusolekut kiirmenetluse kohaldamiseks kuna vastasel juhul kuulub väärteomenetlus lõpetamisele vaatamata sellele, kas väärteo toimepanemine on tõendatud või mitte kuna siis on tegemist olulise väärteomenetlusõiguse rikkumisega, mida ei ole võimalik kõrvaldada kohtumenetluses. VTMS § 55 lg 3 p-st 1 ja § 56 lg 2 p-st 8 järeldub, et menetlusaluse isiku nõusolek kiirmenetluses peab olema antud tema ülekuulamise protokollis. Antud juhul need sätted rikutud ei ole. Kiirmenetluse otsuses (lk 17,18) andis menetlusalune isik eraldi oma allkirja selle kohta, et VTMS §19 ettenähtud õigused ja kohustused on talle teatavaks tehtud ning ta nõustub kiirmenetlusega. Seega kaebuse esitaja väide, et otsuse koostanud politseinik ei selgitanud temale kiirmenetluse mõtet ja sisu ning ta ei andnud enda nõusolekut kiirmenetluse kohaldamiseks, on ümberlükatud. 2.3 Kohus ei nõustu ka kaebuse esitaja väitega, et otsus on vormistatud lohakalt ja raskesti loetavas käekirjas kuna mingeid raskusi selle otsuse lugemisel kohtul ei tekkinud. Kirja pandud tekst on loetav ja arusaadav. See puutub ka lahtrisse „kergendavad/raskendavad asjaolud“ kirjutatud teksti – kirjas on, et menetlusalune isik „kahetseb ja tunnistab oma süüd“. Kohtule on täiesti arusaamatud kaebuse esitaja väited, et ta ei saa aru sellest, miks tema sõidukiirus on märgitud laiendmääramatusega +/-3 km/h ja mis tähendab mõiste “asula piires”. Sõnad “laiendmääramatus” ning “asula piires” on selged ja ühetähenduslikult mõistetavad. Nagu nähtub menetlusaluse isiku otsuse vormistamisel antud ütlustest, tõlki ta ei vajanud. Kaebuse esitaja oli tutvustatud ka kiirusemõõturi kasutamise protokolliga, millega seoses väide, et temale ei ole arusaadav, millega mõõdeti tema kiirust, on alusetu. Vastab tõele kaebuse esitaja väide, et otsuses pole märgitud, mis KarS § 63 lõike alusel määrati temale karistust. Siinkohal peab kohus vajalikuks selgitada, et KarS § 63 sätteid kohaldadakse siis, kui karistus määratakse mitme süüteo eest. Antud juhul on tegemist vaid ühe süüteoga, millega seoses KarS § 63 kohaldamine on välistatud. Tuleb nõustuda kaebuse esitaja väitega, et ülalmainitud otsuses ei ole märgitud, millist LS § 15 lõiget (kas 1 või 2) võeti aluseks otsuse tegemisel. Otsuses on kirjas, et isik rikkus “LS § 15 lg p 2” sätteid. Samal ajal, kuna kiirmenetluse otsuses on kirjeldatud tegevus, mis rikkub just LS § 15 lg 1 p 2 sätteid, siis kohus asub seisukohale, et tegemist on kirjaveaga, mis ei raskenda oluliselt otsuse sisu mõistmist ega riku menetlusaluse isiku kaitseõigust. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kiirmenetluse otsus on võrmistatud vastavalt seadusele. 2.4 Pärast üllanimetatud küsimuste lahendamist, asub kohus menetlusaluse isiku tõendatuse kontrollimisele. 3

(2)4-18-4727 Kuulanud ära menetlusaluse isiku, politsei esindaja, tunnistaja, uurinud väärteoasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et Tatiana Grudacheva tegevus on kiirmenetluse otsuses kvalifitseeritud õigesti ning LS §-s 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemine tema poolt on tõendamist leidnud. Kiirmenetluse otsuse (lk 17,18) kohaselt, 01.09.2018 kell 14.27 Narvas, A. Puškini tänaval Tatiana Grudacheva juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 75 +/-3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 22 km/h võrra. Kiirusemõõturi kasutamise protokolliga (lk 19) on tõendatud, et 01.09.2018 kell 14.27 Narva linnas Puškini tänaval (st asulasisesel teel) oli mõõdetud menetlusaluse isiku juhitud auto Toyota Corolla xxx kiirus, mis moodustas vähemalt 72 km/t. Tunnistaja A S ütlustega on tõendatud, et oli mõõdetud just menetlusaluse isiku juhitava auto sõidukiirus. Ülalnimetatud tõenditega on ümberlükatud menetlusaluse isiku väide selle kohta, et ta ületas lubatud kiirust mitte rohkem, kui 12 km/t ning samuti on kummutatud tema väide, et fikseeriti mingi teise sõiduki kiirus. Kohtul puudub igasugune alus arvata, et tunnistaja A S eksis või andis kohtus valeütlusi kuna pole tuvastatud, et tunnistajal oleks mingi alus valeütluste andmiseks. Kohus asub seisukohale, et Tatiana Grudacheva ütlused ei ole usaldusväärsed kuna nad ei ole kooskõlas kohtuistungil tuvastatud asjaoludega ning tema enda kohtueelses menetluses antud ütlustega. Nii, kiirmenetluse protokollis andis ta ütlusi, et 1.09.2018 kell 14.27 aadressil Puškini 69 juhtis ta autot Toyota Corolla registrimärgiga xxx, sõitis Kalmistu suunas, liikudes kiirusega 75km/h, kuna päike paistis silma, sellepärast ta ei näinud spidomeetrit, et uurida, millise kiirusega ta sõidab. Menetlusalune isik ei saanud veenvalt selgitada, miks tema otsuse vormistamisel antud ütlused on vastuolus kohtuistungil antud ütlustega ning kaebuses väljendatud väidetega. Seetõttu asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku kaitseversioon on väljamõeldud Tatiana Grudacheva poolt selleks, et vabaneda vastutusest liiklusseaduse rikkumise eest. Ülaltoodu alusel lähtub kohus otsuse langetamisel tunnistaja A S ütlustest, kiirusmõõturi kasutamise protokollist ning kiirmenetluse otsusest. Politsei esitatud ja kohtuistungil uuritud videosalvestis ei oma tõenduslikku väärtust kuna väärteo toimepanemise asjaolud antud salvestis ei kajasta. Siinkohal peab kohus vajalikuks ka märkida, et politsei pole kohustatud mingil viisil pildistada õiguserikkumise toimepanemist kuna seadus seda ei nõua. 2.4 Vastavalt Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2, suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis. Ületades lubatud sõidukiirust vähemalt 22 km/t võrra, pani Tatiana Grudacheva toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo. Kohus asub seisukohale, et Tatiana Grudacheva pani süüteo vähemalt kaudse tahtlusega. 4

(2)4-18-4727 KarS § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud ning väärteomenetlus VTMS § 29 alusel lõpetamisele ei kuulu. Seega, Tatiana Grudacheva on oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. III Kohtu seisukoht karistuse määramise osas Karistuse mõistmisel arvestab menetleja kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusalusele isikule määratud rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses on oluliselt (20 trahviühikute võrra) alla Liiklusseaduse § 227 lg 2 ettenähtud karistuse keskmise määra. Kohus on seisukohal, et karistuse määramisel arvestas politseiametnik vajalikul määral ka sellega, et otsuse vormistamise hetkel ilmnes Tatiana Grudacheva tegevuses karistust kergendav asjaolu kuna isik kahetses tehtut ja tunnistas oma süüd (st ilmnes KarS § 57 lg 1 p 3 ettenähtud karistust kergendav asjaolu). Kohus asub seisukohale, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel õigesti rakendanud väärteomenetluse seadustiku ning liiklusseaduse sätteid. Tatiana Grudachevale on karistuse määranud pädev kohtuväline menetleja, karistuse mõistmine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega ning puuduvad igasugused seaduslikud alused menetluse lõpetamiseks VTMS § 29 alusel või määratud karistuse kergendamiseks. Otsuse tegemisel lähtub kohus eeltoodust ning juhindub väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p-st 1 ja §-dest 108-111 /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 5