Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 14). ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. OÜ Esna Talu esitas 10.10.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult AS-lt GreenCoal 2990 euro saamiseks. 23.10.2018 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, milles nõutav summa koos nõudele lisanduva jooksva viivisega ja menetluskuludega kokku on 3383,75 eurot. 05.11.2018 võlgniku esindaja esitas nõudele vastuväite. Vastuväites tunnustab võlgnik põhinõuet, kuid vaidlustab 0,5 % suuruse päevamääraga viivisenõude. 07.11.2018 esitas avaldaja esindaja kohtule e-kirja, millega teatab, et menetlusosalised on sõlmimas tsiviilasjades 2-18-12803, 2-18-122804 ja 2-18-122805 kompromisslepingut. 09.11.2018 esitas avaldaja volitatud esindaja Tauri Jaanson e-toimiku kaudu kõigis nimetatud menetlustes võlgnikuga allkirjastatud kompromisslepingu kohtule kinnitamiseks. Kompromisslepingu kohaselt tunnustab võlgnik kõigi kolme menetluse põhinõudeid (2990+5292+4000) ja igas menetluses tasutavat menetluskulu (199,40+212+212) kokku summas 12905,40 eurot. Kompromisslepingus sisaldub punkt 4, mille kohaselt kohustub võlgnik tasuma avaldajale viivist 0,02% päevas, kui võlgnik ei tasu osamaksete summasid tähtaegselt. Kohus oli seisukohal, et tegemist ei ole maksegraafikuga
lg 2¹ mõttes, millest tulenevalt, võib kohus kinnitada maksekäsu tegemisega koos maksegraafiku, kui graafikus ei ole kokku lepitud täiendavates tingimustes. Osamaksete tasumisega viivitamise korral täiendava viivise tasumine on lisatingimus, milline ei sisaldunud makseettepanekus. 14.11.2018 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule. 2. 16.11.2018 kohus teavitas menetlusosalisi, et esitatud kompromisslepingut ei ole võimalik kinnitada. Kuni hagide menetlusse võtmiseni ei ole kohtul hagide liitmine võimalik tulenevalt
§-st 374. Igas asjas eraldi kompromissi kinnitamine tooks aga kaasa kolm täitedokumenti, 2
§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Puudub kokkulepe nende menetluskulude osas, mida ei ole makseettepanekus näidatud (nt võlgniku menetluskulud lepingulisele esindajale) ning kohtul ei ole Esna Talu OÜ nimel allkirjastanud esindaja esindusõigust kinnitavaid dokumente.
§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 4. OÜ Esna Talu hagiavaldus on alles menetlusse võtmise otsustamise staadiumis, mistõttu ei saa kohus selles asjas menetlust lõpetada kompromissi sõlmimise tõttu. Samas kohus leiab, et kuigi hagiavaldus ei ole kohtu poolt menetlusse võetud ei takista see asjaolu pooltel kompromissi sõlmida. Poolte tahet asja mitte menetleda peab arvestama ka kohus. Lisaks peab kohus juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 4 lg-st 4 kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus leiab, et tulenevalt
Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.
lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kompromissleping sisaldab ühtses numeratsioonis ka asjaolude kirjeldust, kuid kohus kinnitab määrusega ainult kokkuleppe sisulised tingimused, mistõttu erineb määruses kompromissi tingimuste numeratsioon kompromisslepingu numeratsioonist ning vastavalt sellele kohus muudab ka kompromissi tekstis viidet kompromissisumma tasumist käsitlevale punktile. Kuivõrd menetlusosalised on kompromisslepingus liitnud avaldaja nõuded tsiviilasjadest nr 2-18122803, 2-18-122804 ja 2-18-122805, siis kohus lõpetab menetluse tsiviilasjades 2-18-122804 ja 2-18-122805, koostades nende kohta eraldi määrused. 5. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kokkuleppe kinnitamise taotluses avaldanud, et on nendest tagajärgedest teadlikud. Kohus selgitab, et
lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle 3
lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et võlgniku menetluskulud jäävad võlgniku enda kanda. Avaldaja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud on vastavalt kompromisslepingule jäänud võlgniku kanda.
lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Käesoleval juhul ei ole menetlusosalised taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks esitanud, kuid nähtuvalt 09.11.2018. a kompromisslepingu tingimustest, maksekäsu kiirmenetluse avaldustelt tasutud riigilõivust ning tulenevalt
sätestatust sisaldab võlgnevuste kogusumma avaldaja menetluskulu tsiviilasjas 2-18-122803 summas 199,40 eurot, tsiviilasjas 2-18-122804 summas 212 eurot ja tsiviilasjas 2-18-122804 summas 212 eurot, kokku summas 623,40 eurot. Kuivõrd kompromissilepingu summa sisaldab avaldaja menetluskulu, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra ning avaldaja menetluskulu võlgnikult välja ei mõista. /Allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.