1-15-1484/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2018, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-15-1484 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aleksei Nikolajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Aleksei Nikolajev, isikukood 36802210231, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht xxxx (xxxx) Karistuse kandmise algus 09.01.2002 ja lõpp 09.01.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg 28.08.2018, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Vabastada Aleksei Nikolajev temale Harju Maakohtu 23.10.2002 otsusega kriminaalasjas nr 1/1-245/02 mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata Aleksei Nikolajevile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 09.01.2020 ning katseajaks allutada Aleksei Nikolajev kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada Aleksei Nikolajevit käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxx (xxxx); 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohustada Aleksei Nikolajevit käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul pärast vabanemist. Määrata Aleksei Nikolajev kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Aleksei Nikolajev tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Aleksei Nikolajevile ja prokurörile ning kriminaalhoolduse teostamiseks saata määrus täitmiseks Aleksei Nikolajevi elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Harju Maakohtu 23.10.2002 otsusega tunnistati Aleksei Nikolajev süüdi KrK § 101 p 5, 7, 8, § 100, § 140 lg 2 p 1, 2, § 128 lg 1, § 181 ja § 144 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 18 aastat vangistust. Kohus luges Aleksei Nikolajevi karistuse kandmise alguseks 09.01.
2. Viru Vangla esitas 17.07.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Nikolajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades Aleksei Nikolajevi ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Aleksei Nikolajevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Aleksei Nikolajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Aleksei Nikolajevi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil juhtis kinnipeetav Aleksei Nikolajev tähelepanu asjaolule, et tegemist on juba tema kuuenda või seitsmenda TEV-iga ning ta kuuleb iga kord sama juttu olenemata sellest mis ta ei teeks või mis programme ei läbiks. Iga kord on üks ja sama – vangla ei toeta teda. Ükskõik kui väga inimene ei prooviks oma käitumist vanglas muuta, siis ei tähenda see mitte midagi. Aleksei Nikolajev avaldab, et vabanemisjärgselt sooviks ta elama jääda xxxx. Tal on vabanemisfondis 1500 eurot, mistõttu ei ole xxxx üürikorteri leidmine probleem. Ta on xxxx ning seal piirkonnas leiaks ta kergesti tööd, sest Eestis on vähe xxxxid. Korterit ta ei ole välja vaadanud, aga kohalikust ajalehest nähtus, et seal oli palju üürikortereid ning nende hinnad ei ole nii suured kui xxxx. Ta on oma kontaktisikuga rääkinud eluruumi küsimuse osas ning talle on soovitatud sotsiaalmaja. Eelmises kohtumääruses oli kõnealuse sotsiaalmaja aadress märgitud. Kohtutäituritega tal mingeid probleeme ei ole, sest kõik võlad, mis tal olid, on täielikult tasutud. Aleksei Nikolajev selgitab, et ta tahab oma elu teistmoodi elada. Ärakandmata 2 karistuse suurus on võrreldes kantud karistuse ajaga tilk meres. Ta ei saa aru, miks talle ei anta võimalust ennetähtaegselt vabaneda käitumiskontrolliga, et teda oleks võimalik kontrollida. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu Aleksei Nikolajevi, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et Aleksei Nikolajevi suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist. Aleksei Nikolajevi näol on tegemist isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud ühel korral ning vanglakaristust kannab kinnipeetav samuti esimest korda. Tõsi, kohus ei saa mööda vaadata toime pandud kuritegude asjaolusid ning kuritegude raskust. Aleksei Nikolajev kannab karistust raskendavatel asjaoludel toime pandud tahtliku tapmise (toime pandud kahe või enama isiku suhtes eriti piinaval või eriti julmal viisil), avaliku varguse (millega kaasnes vägivald isiku kallal, mis ei olnud ohtlik elule või tervisele ja mis on toime pandud isikute grupi eelneval kokkuleppel), ähvardamise ning kuriteost mitteteatamise eest. Kinnipeetava varasem elukäik viitab, et isik on suhtunud teistesse ühiskonnaliikmetesse äärmiselt ükskõikselt ning hoolimatult. Käesoleval juhul tuleb kohtul aga hinnata, kas toime pandud kuriteo raskus ja asjaolud on kaalukamad, kui süüdimõistetu võimalused vabaduses ja käitumine vangistuses ning kas kinnipeetava poolt ärakantud karistusaeg on võrdeline toimepandud kuriteo raskusega. Kohtul ei ole käesoleval ajal Aleksei Nikolajevi käitumisele vangistuses midagi ette heita. Aleksei Nikolajevil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning vangla andmetest nähtuvalt ei ole isikut distsiplinaarkorras karistatud juba alates
3. aastast. Vangla on hinnanud kinnipeetava käitumist vangistuses rahuldavaks. Lisaks nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et kinnipeetav on täitnud temale individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke. Aleksei Nikolajev on vangistuses töötanud, õppinud riigikeelt, õppinud puidupingitöölise eriala ning osalenud erinevatel vestlustel ja psühholoogilistel nõustamistel. Lisaks on Aleksei Nikolajev läbinud vangistuse jooksul sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“, „Agressiivsuse asendamise treening“ ning „Eluviisitreening“. Individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärkide täitmine ning kinnipeetava õiguskuulekas käitumine vangistuse jooksul viitavad, et isikul on motivatsiooni muutuda. Kohus peab vajalikuks märkida sedagi, et vangla materjalidest ei nähtu, et kinnipidamisasutus oleks planeerinud isikule vangistuses täiendavaid tegevusi, mis on käesolevaks ajaks Aleksei Nikolajevil läbimata. Aleksei Nikolajevil on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, mis on kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise vältimatuks eelduseks. Xxxx direktor on kinnitanud 13.09.2018 toimunud telefonivestluses vanglale, et Aleksei Nikolajevile on broneeritud koht Xxxx, mis asub xxxx. Ka kohtuistungil avaldas kinnipeetav soovi asuda elama kõnealusesse sotsiaalmajja. Kinnipeetaval on vabanemisfondi kogutud 1500 eurot, mis aitab isikul esialgu vabaduses toime tulla. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht isikul esialgu küll puudub, kuid Aleksei Nikolajevil on olemas varasem töökogemus. Lisaks on Aleksei Nikolajevil võimalus võtta ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele, mille kaudu aidatakse isikul leida tööpakkumisi ja sobivat tööd ning vajaduse korral täiendatakse tööotsinguteks vajalikke oskusi. 3 Kohus on lahendanud korduvalt Aleksei Nikolajevi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust. Viimati lahendas kohus kõnealust küsimust
4. aastal, mil Aleksei Nikolajevil oli jäänud kanda temale mõistetud karistusest enam kui 2 aastat 6 kuud vangistust. 28.03.2016, 12.06.2017 ja 26.06.2018 koostatud kinnipeetava iseloomustustest nähtub, et vahepealsel perioodil ei ole lisandunud kinnipeetavat negatiivselt iseloomustavat teavet ning ka individuaalsesse täitmiskavasse ei ole planeeritud uusi tegevusi. Vaatamata eeltoodule on jäänud vangla antav riskihinnang Aleksei Nikolajevi suhtes samaks ning vangla on jätkuvalt seisukohal, et isikut ei tuleks tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohtu hinnangul ei tohiks aga ainuüksi kuriteo asjaolud võtta kinnipeetavalt lõplikult võimalust ennetähtaegseks vabanemiseks kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Kohtu hinnangul võiks käesoleval juhul isiku ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine olla tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine, sest tegemist on pikaajaliselt ühiskonnast isoleeritud kinnipeetavaga, kelle puhul oleks ennetähtaegne vabastamine vajalik ka resotsialiseerivatel eesmärkidel. Käesolevaks ajaks on Aleksei Nikolajev kandnud vanglas karistust enam kui 16 aastat ja 8 kuud ning kanda on jäänud vähem kui 1 aasta ja 4 kuud. Kinnipeetav on osalenud planeeritud tegevustes ning tema käitumine on olnud alates
5. aastast rahuldav. Aleksei Nikolajev on avaldanud, et tal on olnud piisavalt aega, et mõelda oma kuritegude peale ning ta tunneb, et ta on muutunud. Lisaks nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et Aleksei Nikolajev on tuleviku suhtes optimistlik – ta tunnistab oma probleeme ning usub, et kõik tema probleemid on jäänud minevikku. Kohus nõustub vangla seisukohaga, et uute kuritegude toimepanemist võib mõjutada alkohol. Kohtu hinnangul saab aga alkoholiga seonduvat riski käesoleval ajal pidada väikseks. Kinnipeetav on väljendanud seisukohta, et ta on täielikult alkoholist loobunud. Samuti tuleb arvesse võtta pikast vangistusest tingitud alkoholivaba perioodi ning sõltuvusvõõrutusprogrammi „Eluviisitreening“ läbimist. Lisaks peab kohus võimalikuks, et kontrollnõuded ning kriminaalhooldaja toetus suudavad vabaduses Aleksei Nikolajevit mõjutada, misläbi väheneks ka uute kuritegude toimepanemise oht. Samuti on kinnipeetav läbinud vangistuses sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“, mis õpetavad viha ohjamist ning ennast valitseda. Märkida tuleb sedagi, et kriminaalhooldusesse suhtub isik positiivselt ning varasemalt ei ole isik kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid rikkunud. Lisaks eeltoodule saaks uute kuritegude toimepanemise riski omakorda vähendada kohustades isikut täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ning asuda tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Lisaks oleks kriminaalhooldusel toetav roll väga pikka aega vangistuses viibinud isiku tavaellu naasmisel. Kohus, hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid kogumis, asub seisukohale, et Aleksei Nikolajevile siiski tuleks anda võimalus tõestada, et käesolev karistus on praeguseks ajaks oma eesmärgi täitnud ning et isik on võimeline alustama õiguskuulekat elu vabaduses. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, KrMS § 426, § 432, § 384, §
6. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4