KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtujurist Andrea Lega Määruse tegemise aeg ja koht 23.04.2018.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-128500 Tsiviilasi Bondora Servicer OÜ hagi XXX vastu võla nõudes Menetlustoiming Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: Bondora Servicer OÜ (registrikood 12831019; asukoht A.H.Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn); Hageja lepingulised esindajad: priit@ckeoigusbyroo.eu) ja (raul@ckeinkasso.ee); Kostja: XXX (isikukood elektronposti aadress XXX). Menetluse liik Priit Pööbo (e-post Raul Reinsalu XXX; elukoht XXX; Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Jätta läbi vaatamata Bondora Servicer OÜ hagi XXX vastu võla nõudes.
- Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
- Harju Maakohtu menetluses on Bondora Servicer OÜ hagi XXX vastu võla nõudes.
- 02.04.2018.a kirjaga kohustas kohus hagejat hiljemalt 13.04.2018.a kirjalikult selgitama, kuidas on kostja tema õigusi rikkunud ning millisel õiguslikul alusel ta nõuab kostjalt krediidi tagastamist ning intresside ja viiviste maksmist. Kohus hoiatas, et võib TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt jätta hagi läbi vaatamata. Hageja ei ole kohtule tähtaegselt selgitusi esitanud. Määruse põhjendused
- Kohus leiab, et esitatud hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel, kuivõrd hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
- Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja Bondora AS vahendusel sõlminud laenulepingu nr 25845, mille alusel väljastati talle laen 7 600 eurot. Hagile lisatud tõendi „Pakkumus laenulepingu sõlmimiseks“ kohaselt omab Bondora AS domeeni isePankur.ee. Nimetatud domeeni 2 vahendusel on füüsilistel ja juriidilistel isikutel võimalik sõlmida omavahel oksjoni läbiviimise teel väikelaenude lepinguid. Samuti nähtub, et laenuandjaks on domeeni isePankur.ee kasutaja. Bondora AS on lepingust tuleneva nõude loovutanud hagejale.
- Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Sellest tuleneb, et krediiti saab tagasi nõuda lepingupool ehk krediidiandja. Käesoleval juhul hagejale nõude loovutanud isik Bondora AS ei ole krediidiandjaks. Krediidiandjateks olid erinevad füüsilised isikud, s.o domeeni isePankur.ee kasutajad. Hageja ei ole esile toonud, millisel viisil on kostja hageja õigusi rikkunud. Hagiavaldusest ei nähtu, et millisel alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt krediidi tagastamist ning intresside ja viiviste maksmist. Hagiavalduses ei ole väidetud, et krediidiandjad oleksid oma nõuded hagejale loovutanud. Samuti ei ole hageja esile toonud, et tegemist oleks kolmanda isiku (hageja) kasuks sõlmitud lepingutega, milles oleks kolmandale isikule antud õigus nõuda lepingu täitmist. Hageja ei ole vaatamata vastavale kohtunõudele kirjalikult selgitanud, kuidas on kostja tema õigusi rikkunud ning millisel õiguslikul alusel ta nõuab kostjalt krediidi tagastamist ning intresside ja viiviste maksmist. Kõike eeltoodut arvesse võttes jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata.
- Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 426 lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Seega on avaldajal oma nõudeõiguse aluse täpsustamise korral õigus pöörduda uuesti sama taotlusega kohtu poole.
- TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Eeltoodut arvestades on käesoleval juhul kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude jätmine hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik