Obsah (9)

§ 233§ 173§ 162§ 174§ 138§ 143§ 190§ 179§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2018. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-2480 Tsiviil

§ 233lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel.

Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. VÕS § 134 lg 2 puhul tuleb rahalise hüvitise suuruse määramisel arvestada erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st tema eeldatavat "valu suurust" (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-19-08 p-d 13 ja 14). VÕS § 134 lg 2 rakendamisel tuleb järgida kohtupraktikas kehtinud põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-81-05 p 17).

1. Tulenevalt eksperdiarvamusest on hageja saanud pärast liiklusõnnetust hulgaliselt erinevaid raviprotseduure. Tema tervisekahjustused ei olnud eluohtlikud, kuid põhjustasid pikaajalise tervisehäire kestusega üle nelja kuu. Liiklusõnnetusest saadud vigastustel esinevad püsitagajärjed: koljusisese vigastuse jääknähud (kognitiivse funktsiooni defitsiit – keskendumisraskused, mäluhäired, kiire vaimne väsimine, stressitaluvuse langud, depressiivsusele kalduvus, ärevushood; lisaks neuroloogilised jääknähud – tasakaaluhäired, peavalud, pearinglus). Samuti esineb vasaku ülajäseme närvikahjustusest tingitud lihasnõrkus ja õlaliigese liikuvuspiiratus. Hageja liikumisfunktsioon on tugevalt piiratud nii temal varasemalt esinenud lülisambaprobleemide kui liiklusõnnetuses saadud trauma püsitagajärgede tõttu suhtega 50% : 50%. Hagejal on püsiv töövõimetus 100%, millest 10% on põhjustanud liiklusõnnetus (tl 17). Lisaks arvestab kohus, et hageja on pensionär ning kostja ei tööta ning kostjal on kaks alaealist last (tl 21 pöördel). Kostja on selgitanud, et liiklusõnnetuse ajal oli väljas pime, nähtavus halb ning ta tundis üksnes auto vastu lööki. Hageja on selgitanud, et ta ületas teed ning nägi autot, kuid tema arvates oli auto piisavalt kaugel ja ei lähenenud kiiresti. Hageja väidab, et tal oli mõlemal taskul helkur (kohtuistungi protokoll tl 55-56). Käesolevas asjas ei ole tuvastatud, et kostja juhitud auto ületas kiirust. Kohus tugineb hüvitise suuruse otsustamisel Riigikohtu poolt läbi viidud analüüsile mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviil- ja kriminaalasjades esimese ja teise astme kohtutes
2. a (kättesaadav https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2017/Mittevaralise%20kahju% 20h%C3%BCvitamine%20tsiviil-%20ja%20kriminaalasjades%202016.pdf) ja liiklusõnnetuse ajal (§ 33) ja praegu kehtiva (§ 32) LKindlS sätestatud mittevaralise kahju määradega. Liiklusõnnetuse toimumise ajal sai kannatanu taotleda isikukahju ülitugeva valu talumise eest kuni 640 eurot. Hetkel kehtiva LKindlS järgi saab sellise tervisehäire korral nõuda 1500 kuni 2600 eurot. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid otsustab kohus käesolevas asjas mittevaralise kahju suuruseks 950 eurot. Menetluskulud
3. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173

lg 1).

§ 162lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud jäävad kostja kanda. 12.

§ 174

lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 4 13.

§ 138

lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuluks mh asja läbivaatamise kulud.

§ 143p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud mh eksperdikulud.

1. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja kandnud menetluskuluna eksperdikulusid 84 eurot (tl 63 ja 77). Tegemist on põhjendatud menetluskuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
2. 16.06.2015 tsiviilasjas nr 2-15-7162 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks ning andis hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Hageja esindaja palus määrata kindaks hagejale osutatud riigi õigusabi tasu 288 eurot (sh käibemaks). Kohtu arvates ei ole reaalne, et esindajal kulus õigusabi osutamiseks kokku 5 tundi ja 30 min (nagu on märgitud õigusabi tasu kindlaksmääramise taotluses). Kohus ei nõustu taotluses märgitud 15.02.2017 toimingule (hagiavalduse koostamine XXX vastu) kulunud ajakuluga 1 tund, kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu 30 min. Ka ei nõustu kohus 03.03.2017 toimingutele (kliendiga kohtumine ja tõendi saamine kliendilt; puuduste kõrvaldamise avalduse koostamine ja kohtule esitamine) kulunud ajakuluga kokku 1 tund. Nõuetekohase hagiavalduse koostamine on hageja kohustus ning hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamise kulu väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud. Lisaks märgib kohus, et hageja esindaja on märkinud 26.02.2016 toimingu (kliendiga kohtumine ja kliendi nõustamine) poole tunni tasu suuruseks 30 eurot, seejuures riigi õigusabi korras määratud esindaja poolt tehtud toimingute ajal kehtinud justiitsministri 26.07.2016 nr 16 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ 01.08.2016 jõustunud redaktsiooni § 10 lg 1 kohaselt on tasu riigi õigusabi osutamise eest tsiviilasja kohtueelses menetluses on 20 eurot iga poole tunni kohta. Muus osas nõustub kohus hageja esindaja taotluses märgitud ajakuluga. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatud ajakuluks 4 tundi, mille eest tuleb justiitsministri
3. juuli 2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused" 01.08.2016 jõustunud redaktsiooni § 1 lg 10 ja § 10 lg 1, 01.07.2017 jõustunud redaktsiooni § 1 lg 10 ja § 10 lg 3 ning 29.01.2018 jõustunud redaktsiooni § 1 lg 10 ja § 10 lg 3 kohaselt maksta 204 eurot (sh käibemaks).

§ 190

lg 3 järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Kohus mõistab kostjalt välja menetluskuluna hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu summas 204 eurot riigituludesse.

§ 179

lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus lisab eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed (

§ 179lg 2²).

Vastavalt

§ 179

lg-le 9 tuleb riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 16.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude 5 suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik 6