← Eesti

1-18-8473/7

Obsah (11)§ 415§ 414§ 418§ 64§ 68§ 73§ 78§ 417§ 421§ 413§ 83

1-18-8473 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Kaitsja Harju Maakohus, Tallinna koht

§ 415

lg 1, § 414 lg 2 p 2 ja § 418 lg 1 järgi Eleliis Rattam Nils Nugis – isikukood: 37812230316; elukoht: xxxx; EV kodanik; põhiharidus; emakeel: eesti keel; ei tööta; kahtlustatavana kinni peetud

  1. mail 2018; Harju Maakohtu
  2. mai
  3. a määrusega kohaldati tõkendina vahistamist kaheks kuuks; Põhja Ringkonnaprokuratuuri
  4. juuni
  5. a määrusega vabastati Nils Nugis vahi alt ja kohaldati elukohast lahkumise keeld; kriminaalkorras karistamata Leelo Viil (süüdistatav ei soovi kaitsja osavõttu kohtuistungist) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja § 249 ning §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:
  6. Süüdi tunnistada Nils Nugis

§ 415lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat.

2. Süüdi tunnistada Nils Nugis

§ 414

lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud. 3. Süüdi tunnistada Nils Nugis

§ 418lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud.

4.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus, suurendades üksikkaristustest raskeimat ning mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. 5.

§ 68

lg 1 järgi lugeda eelvangistuses viibitud aeg 22.05.2018 kuni 27.06.2018, s.o 1 (üks) kuu ja 6 (kuus) päeva karistusaja hulka ning lugeda Nils Nugise lõplikuks 1 1-18-8473 karistuseks 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. 6.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui Nils Nugis ei pane 3 (kolme) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 7.

§ 78

p 1 kohaselt lugeda Nils Nugisele määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates

  1. novembrist
  3. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  4. Asitõend - lõhkeaine massiga 0,42 grammi - konfiskeerida

§ 417ja § 83 lg 2 ning 4 alusel ning jätta Kr

MS § 126 lg 3 p 1 alusel EKEI-le õppeotstarbel kasutamiseks.

  1. Asitõend - 200 ml klaaspudel läbipaistva vedelikuga ja sinist värvi korgiga pudel, milles läbipaistev vedelik, mis asuvad Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonnas (tl 212) - hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.
  2. Asitõend - politseijope ja tekstiilist kapuuts, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti logistikabüroo tehnika- ja varustustalituses (tl 213) - hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.
  3. Asitõend - kolm kilekotti, valget värvi pakend venekeelse kirjega ,,vata’’, 2 jahipüssi padrunite karpi, kärbikpüss, 4 padrunikesta, 11 padrunit ühes pappkastis, läbipaistev kilekott, mis asuvad Kaitsepolitseiameti asitõendite laos (tl 219; 220) - konfiskeerida

§ 421ja § 83 lg 2 ning 4 alusel ning hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

  1. Asitõend - CD-plaat läbiotsimise käigus tehtud fotodega - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.
  2. Välja mõista Nils Nugiselt riigituludesse KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 1 kohaselt esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 1250 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p-de 3 ning 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 420 eurot, lõhkeaineekspertiisi (akt nr 18E-AL0011) tegemise kulu 162 eurot, lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi (akt nr 18E-PL0009) tegemise kulu 430 eurot ja tulirelva ekspertiisi (akt nr 18E-TB0057) tegemise kulu 420 eurot, s.o kokku absoluutsummas 2682 eurot.
  3. KrMS § 180 lg 3
  4. lause alusel tuleb menetluskulud Nils Nugisel tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates otsuse jõustumisest, s.o 223 eurot ja 50 senti kuus Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Nils Nugis, kriminaalasi 1-18-8473, menetluskulud ja sundraha“ ja viitenumber
  5. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. 2 1-18-8473
  6. DNA-ekspertiisi (akt nr 18E-GE0544) tegemise kulu 2223 eurot (Nils Nugise poolt hüvitamisele kuuluv osa 741 eurot) (tl 98) ja DNA-ekspertiisi (akt nr 18E-GE0703) tegemise kulu 228 eurot (tl 106) jätta KrMS § 180 lg 3
  7. lause alusel riigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
  8. peatüki
  9. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS
  10. Nils Nugist süüdistatakse selles, et ta käitles ebaseaduslikult, s.o lõhkematerjali seaduse (edaspidi LMS) § 12 lg-s 1 sätestatud tegevusloata, lõhkematerjali LMS § 2 lg 1 ja 3 tähenduses. Nimelt omandas Nils Nugis kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas, kuid mitte hiljem kui
  11. mail 2018, lõhkematerjali – kaks süütenööri lõiku, mis olid kiuliste sisude ja asfalteeritud kattega, läbimõõtudega 5,6 mm, pikkusega umbes 100 mm ja 85 mm, massidega 2,44 g ja 1,84 g ja mis sisaldasid paiskelõhkeainet - suitsuga püssirohtu. Tulenevalt ekspertiisiaktist nr 18E-PL0009 on pikem süütenööri lõik kasutuskõlblik ja teine kasutuskõlbmatu. Nils Nugis toimetas kaks süütenööri lõiku oma elukohta, s.o kortermajja aadressil xxxx, kus hoidis seda kuni
  12. maini 2018, mil see Maksu- ja Tolliameti poolt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Nils Nugis ei teatanud leitud lõhkematerjalist Häirekeskusesse, vaid omandas need, rikkudes sellega LMS § 8 lg 1, mille kohaselt on isik, kes on leidnud lõhkematerjali sisaldava leiu, kohustatud sellest viivitamata teavitama Häirekeskust. LMS § 2 lg 1 järgi on lõhkematerjal lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida käsitatakse lõhkematerjalina ohtlike kaupade transporti käsitlevates ÜRO soovitustes ning mis kuulub ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe lisade kohaselt esimesse ohuklassi. LMS § 2 lg 2 järgi on lõhkeaine keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. LMS § 2 lg 3 järgi seisneb lõhkematerjali käitlemine selle omandamises, valdamises, hoidmises, veos, kasutamises, hävitamises. LMS § 12 lg 1 järgi võib lõhkematerjali käidelda vaid tegevusloa alusel. Ohtlike veoste autoveo eeskirja § 1 lg 3 järgi liigitatakse lõhkeained ja neid sisaldavad esemed esimesse ohuklassi. Lõhkeseadeldiseks loetakse

§ 413

järgi lõhkeainet ning plahvatust esile kutsuvat mehhanismi sisaldavat seadeldist. Lõhkeseadeldise olulise osa all mõistetakse selle koostisosa, ilma milleta ei ole lõhkeseadeldise toimimine võimalik. Sellise käitumisega pani Nils Nugis toime

§ 415

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o lõhkeseadeldise olulise osa ebaseadusliku käitlemise. 3 1-18-8473

  1. Samuti Nils Nugis ilma LMS § 12 lg 1 kohaselt nõutava lõhkematerjali tegevusloata, käitles alates kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajast, kuid mitte hiljem kui
  2. mail 2018 ebaseaduslikult Saksa päritolu Sprengkörper 28 tüüpi 200 grammi lõhkeainelaengut, mis sisaldas brisantseid lõhkeaineid trotüüli (edaspidi TNT) ja pentriiti (edaspidi PETN), mille mass kaalumisel oli 191,4 grammi ning mis oli kasutuskõlblik. Saksa päritolu Sprengkörper 28 tüüpi 200 grammi lõhkeainelaengut hoidis Nils Nugis oma elukohas, s.o kortermajas aadressil xxxx kuni
  3. maini 2018, mil see sealt Maksu- ja Tolliameti poolt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Nils Nugis ei teatanud leitud lõhkematerjalist Häirekeskusesse, vaid omandas selle, rikkudes seeläbi LMS § 8 lg 1, millest tulenevalt on isik, kes on leidnud lõhkematerjali sisaldava leiu, kohustatud sellest viivitamata teavitama Häirekeskust. Lõhkeaine suurt kogust tuleb sisustada lähtudes konkreetse lõhkeaine füüsikalistest omadustest ja üldisest ohtlikkusest (RKKK 3-1-1-103-04, p 13). Lõhkeaine koguse hindamisel tuleb silmas pidada ka selle allklassi, käitlemisel tekkida võiva õnnetuse laadi ja tagajärje raskust ning toimepanija poolt lõhkeainega ümberkäimise üldohtlikkuse määra. LMS § 2 lg 1 järgi on lõhkematerjal lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida käsitatakse lõhkematerjalina ohtlike kaupade transporti käsitlevates ÜRO soovitustes ning mis kuulub ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe lisade kohaselt esimesse ohuklassi. LMS § 2 lg 2 järgi on lõhkeaine keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. Ohtlike veoste autoveo eeskirja § 1 lg 3 järgi liigitatakse lõhkeained ja neid sisaldavad esemed esimesse ohuklassi. Asjatundja hinnangul iseloomustab bristantseid lõhkeaineid suur detonatsioonikiirus ja purustav toime plahvatuskoha ümbrusele. TNT ja PETN näol on tegemist keskmisejõuliste brisantlõhkeainetega, mille 200 g plahvatus korteris tooks kaasa sisustusele tugevaid kahjustusi ning sõltuvalt inimese asukohast tema vigastamise või surma. Sellise käitumisega pani Nils Nugis toime

§ 414

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o suures koguses lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise.

  1. Samuti Nils Nugis, ilma relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 34 lg-s 2 sätestatud vastava relvaloata, mis annab õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks või RelvS § 32 lg-s 1 ja 2 sätestatud vastavat relva soetamisloata piiratud tsiviilkäibega relvade ja laskemoona soetamiseks, mis annab õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks või RelvS § 26 lg-s 1 sätestatud kollektsioneerimisloata, omandas kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata kohas ja ajal, kuid mitte hiljem kui
  2. mail 2018 ebaseaduslikult RelvS § 19 lg 5 mõistes tsiviilkäibes piiratud tulirelva – laskekõlbliku kärbikpüssi (relvaraual nr KH34949) ja laskemoona – 50 erineva kaliibriga laskekõlblikku padrunit, mida hoidis kuni
  3. maini 2018 oma elukohas aadressil xxxx, mil need sealt Maksu- ja Tolliameti poolt teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Nils Nugisel ei olnud relvaluba kärbikpüssi (relvaraual nr KH34949) ning sellele vastava kaliibriga laskemoona käitlemiseks. Sellise käitumisega pani Nils Nugis toime

§ 418lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tulirelva ebaseadusliku käitlemise.

4 1-18-8473 KOKKULEPPE SISU 4. Süüdistatava Nils Nugise, tema kaitsja Leelo Viili ja prokurör Eleliis Rattami vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Nils Nugisele mõistetavaks karistuseks

§ 415

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 414

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör Nils Nugisele karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 418

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör Nils Nugisele karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Vastavalt

§ 64

lg-le 1 moodustada liitkaristus suurendades üksikkaristustest raskeimat ehk

§ 414

lg 2 p 2 eest mõistetavat vangistust ning mõista liitkaristuseks 3 (kolme) aasta pikkune vangistus.

§ 68

lg 1 järgi lugeda eelvangistuses viibitud aeg 22.05.2018 kuni 27.06.2018, s.o 1 (üks) kuu ja 6 (kuus) päeva karistusaja hulka ning lugeda Nils Nugise lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et karistus 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust jäetakse Nils Nugise suhtes tingimisi kohaldamata ning mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Nils Nugis ei pane 3 (kolme) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KOHTU SEISUKOHT 5. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Nils Nugis

§ 415lg 1, § 414 lg 2 p 2 ja § 418 lg 1 järgi süüdi mõista.

Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. ASITÕENDID JA KONFISKEERIMINE 6. Lõhkeaine massiga 0,42 grammi tuleb konfiskeerida

§ 417ja § 83 lg-te 2 ja 4 alusel ning jätta Kr

MS § 126 lg 3 p 1 alusel EKEI-le õppeotstarbel kasutamiseks. Kokkuleppes on viidatud

§ 83lg-le 1, mis reguleerib kuriteo vahendi konfiskeerimist.

Kohtuistungil avaldas prokurör, et tegemist on kuriteo objektiga. Seega on konfiskeerimisel õige viidata

§ 83lgle 2.

Kohus leiab, et selline täpsustus ei halvenda isiku olukorda.

  1. 200 ml klaaspudel läbipaistva vedelikuga ja sinist värvi korgiga pudel, milles läbipaistev vedelik, mis asuvad Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonnas (tl 212) tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.
  2. Politseijope ja tekstiilist kapuuts, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti logistikabüroo tehnika- ja varustustalituses (tl 213) tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.
  3. Kolm kilekotti, valget värvi pakend venekeelse kirjega ,,vata’’, 2 jahipüssi padrunite karpi, kärbikpüss, 4 padrunikesta, 11 padrunit ühes pappkastis, läbipaistev kilekott, mis asuvad Kaitsepolitseiameti asitõendite laos (tl 219; 220) tuleb konfiskeerida

§ 421ja § 83 lg 2 ning 4 alusel ning hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. 5 1-18-8473 Kokkuleppes on viidatud

§ 83lg-le 1.

Kohtuistungil avaldas prokurör, et kärbikpüss on kuriteo objekt, mistõttu tuleks viidata

§ 83lg-le 2.

Kohus leiab, et selline täpsustus ei halvenda isiku olukorda. Padrunid on käsitatavad esemena, mille valdamine ilma loata on keelatud

§ 83lg 4 tähenduses.

Muudel nimetatud esemetel materiaalne väärtus sisuliselt puudub.

  1. 1 CD-plaat läbiotsimise käigus tehtud fotodega tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. MENETLUSKULUD
  2. Menetluskuludeks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 2,5 palga alammäärale vastavas summas, s.o 1250 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p-de 3 ning 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 420 eurot ja lõhkeaineekspertiisi (akt nr 18E-AL0011) tegemise kulu 162 eurot, lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi (akt nr 18E-PL0009) tegemise kulu 430 eurot ja tulirelva ekspertiisi (akt nr 18E-TB0057) tegemise kulu 420 eurot, s.o kokku absoluutsummas 2682 eurot. Vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 tuleb see summa välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Nils Nugisel tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 223 eurot ja 50 senti kuus.
  3. DNA-ekspertiisi (akt nr 18E-GE0544) tegemise kulust (kokku 2223 eurot) kuuluks vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-120-12 väljamõistmisele Nils Nugiselt 741 eurot (13 objekti x 57 eurot). Eeltoodud menetluskulu jätta KrMS § 180 lg 3
  4. lause alusel isiku majanduslikku seisundit ning resotsialiseerumise väljavaateid arvestades riigi kanda. DNA-ekspertiisi (akt nr 18E-GE0703) teostamise kulu 228 eurot jätta KrMS § 180 lg 3
  5. lause alusel isiku majanduslikku seisundit ning resotsialiseerumise väljavaateid arvestades riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.