KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (TAGASELJAOTSUS) Kohus Kohtunik Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2018. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-105675

§ 415lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3), põhjendades lühidalt vaid hagi osalist rahuldamata jätmist.

Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on avalikult kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. 2

§ 407lg 6 alusel rahuldamata (vt nt Riigikohtu 03.05.2017.

a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-17, p 16 jj). Kohtu hinnangul on õiguslikult põhjendamata hageja sissenõudmiskulude nõue (30 eurot), mille osas ei ole hageja hagiavalduses esile toonud nõude rahuldamist võimaldavaid eelduseid, kuigi kohus on sellele tähelepanu juhtinud. VÕS § 1132 ei sisalda nõude alusnormi sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks, vaid üksnes piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Kuigi VÕS § 115 lg 1 alusel on teatud tingimustel professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluses hüvitatav (vt nt Riigikohtu 09.09.

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29), ei tähenda see seda, et samas korras oleks hüvitatavad inkassofirma kaasamisega seotud kulutused. Inkassofirmal ei ole reeglina kuigi head võimalust nõude maksmapanekuks ning seetõttu rikub inkassobüroo kaasamine võlausaldaja kohustust kahju vähendada (VÕS § 139 lg 2) (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-15654). Hagiavaldusest pole võimalik järeldada, et see teenus oli mõistlikult võttes vajalik – hageja oleks saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta ka ilma selleta. Niisamuti ei ole hageja selgitanud, kuidas aitas inkassoteenuse kasutamine vaidluse lahendamisele kaasa. Seetõttu tuleb hageja sissenõudmiskulude nõue kostjalt 30 euro väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt Riigikohtu 26.10.
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuse ulatuses, s.o mitte üle põhivõla summa. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 96 % ulatuses, peab kohus juhindudes

§ 163

lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 4 % ulatuses hageja ja 96 % ulatuses kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

Kohus, tutvunud hageja menetluskuludega (riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 550 eurot), leiab, et need kuuluvad rahuldamisele osaliselt (sh riigilõiv 175 eurot ja põhjendatud õigusabikulu 80 eurot). Tegemist on nn masshagiga, kus hageja kasutab hagiavaldusena väljatöötatud standardset vormi. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kuna kostja kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, puuduvad kostjal menetluskulud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 244,80 eurot (s.o 255-st eurost 96 %). Tulenevalt

§-st 178 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate 3

§ 317lg 1 p 1 alusel kätte avalikult. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik 4