Obsah (4)

§ 152§ 43§ 121§ 38

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-1707 Määruse kuupäev 16. november 2018 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi A.B. kaebus Viru Vangla vastu seoses käskkirjadega 05.07.2018 nr

) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kohtupraktikas kohaldatakse eeltoodud alust ka juhul, kui vaidlustatud haldusakt ammendub kohtumenetluse kestel täielikult ja tühistamiskaebus muutub ainetuks (Riigikohtu lahendid 3-3-1-44-14 p 12, 3-15-873 p 34).

§ 152

lg 3 kohaselt saab menetluse eeltoodud alusel lõpetada ka enne kaebuse menetlusse võtmist.

§ 152

lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust

§ 152

lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. 6. Kaebaja on vanglast vabanenud. Viru Vangla haldusaktid, millega kaebajale määrati distsiplinaarkaristused või asjaolu, et kohtueelses menetluses kaebaja vaideid ei rahuldatud, ei mõjuta enam mingil moel kaebaja õigusi ja ei loo kaebajale kohustusi. Vastustajal ei ole seoses kaebaja vabanemisega võimalust tugineda haldusaktide kehtivusele tulevikus. Tühistamiskaebus on muutunud menetluslikult lubamatuks õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Kaebaja teatas kohtule, et ta ei soovi menetluse jätkamist tuvastamisnõudes. Kohus lõpetab menetluse tühistamisnõuetes

§ 152lg 1 p 4 alusel.

7.

§ 43

lg 1 p 2 alusel ei saa pärast menetluse lõpetamist sama nõuet samal alusel kohtule uuesti esitada. See tähendab, et uuesti ei saa esitada vaidlustatud käskkirjade või vaideotsuste tühistamise nõudeid. Kahju hüvitamise nõude esitamist menetluse lõpetamine ei takista. 8. Kohus tagastab kaebuse voodivarustuse kandmiseks kohustamise õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes

§ 121

lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus ei vasta

§ 38

lg 4 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebaja ei põhistanud oma huvi tuvastamisnõude esitamiseks. Kohtule ei ole äratuntav, kuidas aitaks esitatud tuvastamisnõue kaasa kaebaja õiguse kaitsele. Määruse punktis 4 nimetatud kaebaja avaldusest tuleneb pigem, et kaebaja ei pidanud tuvastamisnõude puuduste kõrvaldamist vajalikuks.

1. Kohus selgitab kaebajale, et tal on õigus esitada Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõue. Hüvitamiskaebuse esitamiseks tuleb kaebajal enne kohtusse pöördumist läbida vangistusseaduse § 11 lg 8 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebajal tuleb esmalt esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale. Kohtusse saab kaebaja pöörduda pärast seda, kui vangla on tema taotluse õigusvastaselt tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Asjaolu, et kaebaja on vanglast vabanenud, ei vabasta teda kohtueelse menetluse läbimise kohustusest.
2. Kaebaja palus vabastada teda riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Kuna menetlus lõpeb, siis puudub vajadus seda taotlust lahendada. Pooltel ei olnud kohtumenetluses 2 esindajaid, kelle kulude hüvitamist nad saaksid taotleda. Muid menetluskulusid kohtu teada praeguses asjas ei olnud. Seega puudub vajadus jaotada menetluskulusid. Poolte võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks Kohtunik 3