Obsah (7)

§ 274§ 424§ 64§ 68§ 50§ 121§ 56

1-18-3845 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. mai 2018, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-3845 (18231700515) Kohtunik Julia Verni

§ 274

lg 1 ja § 424 lg 2 järgi lühimenetluses Süüdistatav Maido-Riho Krämann isikukood: 38001260227; elukoht: xxxx (viibib vahi all xxxx ); Eesti kodanik; emakeel: eesti keel; põhiharidusega; töökoht: xxxx ; varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Harju Maakohtu 22.04.2015 otsusega

§ 424

järgi vangistusega 1 aasta 11 kuud 28 päeva, mis asendati 723 tunni üldkasuliku tööga (karistus kantud); tõkend vahistamine alates 19.03.2018 (kahtlustatavana kinni peetud 09.-10.12.2017, 18.03.2018) Prokurör Mari Vunk Kaitsja Jugans Grossmann RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 233 lg 1, 3; § 311-313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Maido-Riho Krämann

§ 274lg 1 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

2. Süüdi tunnistada Maido-Riho Krämann

§ 424lg 2 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

3.

§ 64lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista Maido

Riho Krämannile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. 4. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. 5.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 09.-10.12.2017 (kaks päeva) karistusaja hulka ning ülejäänud 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva pikkust vangistust hakata lugema alates Maido-Riho Krämanni kahtlustatavana kinnipidamisest 18.03.2018. 6. Tõkend vahistamine tühistada pärast otsuse jõustumist või mõistetud karistuse ärakandmist. 7.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Maido-Riho Krämannilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üks) aastaks ja 6 (kuus) kuuks.

1. Kriminaalmenetluse kulud KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Maido-Riho Krämannilt menetluskulud kogusummas 1580,72 eurot (üks tuhat viissada kaheksakümmend eurot seitsekümmend kaks senti), sh: - II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 eurot; - kaitsjatasu kohtueelses menetluses 420 eurot ja kohtumenetluses 150 eurot; - joobeseisundi tuvastamise kulu 44 eurot; - tunnistaja kulud osalemise eest kriminaalmenetluses 216,72 eurot.
2. KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele (SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Danske Bank AS Eesti filiaal EE873300333499990003 või Nordea Bank AB Eesti filiaal EE401700017002872300). Viitenumber on
3. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt (12 kuu jooksul) tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on süüdistataval või tema kaitsjal õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 08.06.
4. Süüdistus Maido-Riho Krämann 09.12.2017 kella 20.47 ajal Harjumaal Rae vallas Tallinn-Tartu-Võru mnt 20.kilomeetril, olles alkoholijoobes ning peetud kinni politseipatrulli poolt seoses süüteo toimepanemise kahtlusega, kasutas vägivalda ametikohustusi täitva Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullteenistuse abipolitseiniku Sirle Sülla 2 vastu, nimelt lõi teda ühe korra jalaga vasaku põlve piirkonda, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu ning vasaku põlveliigese põrutuse. Seega Maido-Riho Krämann pani oma tahtliku tegevusega toime vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega, see on

§ 274lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti Maido-Riho Krämann, olles karistatud Harju Maakohtu 22.04.2015 otsusega

§ 424

järgi, juhtis uuesti, s.o korduvalt ja tahtlikult 09.12.2017 kella 20.22 paiku Harjumaal Rae vallas Tallinn-Tartu-Võru maantee 20.kilomeetril mootorsõidukit Peugeot 406 registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (lõplik tulemus 2,86 mg/g veres). Samuti tema, olles karistatud Harju Maakohtu 22.04.2015 otsusega

§ 424

järgi, juhtis uuesti, s.o korduvalt ja tahtlikult 18.03.2018 kella 15.10 paiku Tallinnas Pärnu mnt 232/3 juures mootorsõidukit Peugeot 406 registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (lõplik tulemus 1,05 mg/l väljahingatavas õhus). Sellise käitumisega rikkus Maido-Riho Krämann liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega Maido-Riho Krämann pani toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Poolte seisukohad Prokurör leidis, et Maido-Riho Krämanni süü on leidnud tõendamist ja õigesti kvalifitseeritud. Süüdistatava versioon 09.12.2017 joobes sõidu episoodi kohta ei ole eluliselt usutav, sest see ei haaku tunnistaja ütlustega. Arvestades isiku varasemaid karistusi ja arutatavaid episoode, võib teha järelduse, et tegemist on harjumuspärase käitumisega. Süüdistatava puhul on ära proovitud kõik karistusvariandid, kuid ta paneb regulaarselt toime uusi kuritegusid. Seega saab teda takistada uute kuritegude toimepanemisel vaid ühiskonnast isoleerimisega. Eeltoodust tulenevalt palus prokurör M-R. Krämanni süüdi tunnistada

§ 424

lg 2 järgi ja karistuseks mõista 3 aastat vangistust,

§ 274

lg 1 järgi 6 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõista 3 aastat 6 kuud vangistust. Mõistetud karistust vähendada lühimenetlusest tingituna 1/3 võrra, s.o 2 aasta 4 kuuni. Lisakaristusena kohaldada süüdlasele sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 aastaks 6 kuuks. Kaitsja arvates ei ole 09.12.2017 episoodis Maido-Riho Krämanni süü leidnud tõendamist. Ta ei nõustunud prokuröri karistusettepanekuga, sest süüdistatav oli kohtuistungi ajaks juba kaks kuud vahi all olnud, tal oli aega järele mõelda ning soovib minna alkoholiravile. Süüdistatava edasine isoleerimine ei ole vajalik ning kohus võiks piirduda reaalse vangistusega osas, mis isik kandnud on ja ülejäänud karistuse asendada üldkasuliku tööga. Ka karistuse pikkus võiks olla prokuröri taotletust tunduvalt väiksem. Kuivõrd M-R. Krämannil kohtuistungi ajal juhtimisõigus puudus, siis ei saa kohus seda süüdlaselt ära võtta. Menetluskulud tuleb ajatada aastale. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

1. Vägivalla kasutamine abipolitseiniku Sirle Sülla vastu 09.12.2017 3 1.
2. Kannatanu S. Sülla ütluste (I kd, lk 3-7; 37-40) kohaselt täitis ta 09.12.2017 patrullis oma ametikohustusi. Nad said väljakutse Tallinn-Tartu mnt-le, kus kahtlase sõidustiiliga sõiduauto oli teelt välja sõitnud, selle juht oli võssa jooksnud ja keeldus sealt väljumast. Kuna isik politseiametnike korraldustele ei allunud, tõmbas kannatanu koos teise patrullpolitseinikuga isiku võsast välja. Isik osutas rabeledes ja jalgadega vehkides vastupanu ja politseiametnikud pidid talle käerauad paigaldama ning teda kinni hoidma. Ühel hetkel tõmbas isik järsult jalad lahti ja lõi kannatanut vasaku põlve piirkonda. Kannatanu tundis löögi tagajärjel füüsilist valu. Kannatanu pöördus peale vahejuhtumit Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonda, kus tal diagnoositi põlvepõrutus. Kannatanuga haakuvaid ütlusi nii politsei saabumise asjaolude kui ka S. Sülla suhtes kasutatud vägivalla osas annab ka politseitöötaja Magnus Pitersev (I kd, lk 33-36), kes kannatanuga koos sündmuskohale saabus. Samuti on üle kuulatud tunnistaja VS (I kd, lk 55-57), kes kinnitas, et kraavi sõitnud autojuht osutas politseinikele tugevat vastupanu ning vehkis jalgadega igas suunas. Kannatanule tekitatud vigastusi tõendab lisaks eeltoodud isikute ütlustele veel isiku läbivaatuse protokoll (I kd, lk 8-12), millest nähtuvalt oli pärast juhtunut S. Sülla politseivormi püksisäärel jalajälg ja tema põlv sidemes ning Ida-Tallinna Keskhaigla meditsiinidokumendid (I kd, lk 4345), millest selgub, et peale toimunut diagnoositi S. Süllal vasaku põlveliigese põrutus. Asjaolu, et kinnipeetud isikuks ja abipolitseiniku kallal vägivalda tarvitanud isikuks oli M-R. Krämann, kinnitab tema kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I kd, lk 22-25). Maido-Riho Krämann ei ole enda süüd toimepandus eitanud, ehkki on nii kohtueelses menetluses (I kd, lk 28-30) kui ka kohtus selgitanud, et lõi abipolitseinikku kogemata. Kohus peab kaebaja selgitusi ennast õigustavateks. Süüdistatava antud ütluste järgi sai ta aru, et peab politsei korraldustele alluma ja võsast välja tulema. Tema aga seda ei teinud, vaid hakkas selle asemel politseinikele vastu. Seega pidi ta aru saama, et olukorras, kus ta vehib jalgadega politseinikute suunas, võivad tema jalahoobid teda kinni pidama tulnud politseinikke tabada. 1.2.

§ 274

lg 1 sätestab vastutuse vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. On tõendatud, et S. Sülla näol oli tegemist avalikku korda kaitsva abipolitseinikuga, kes toimunud sündmuse õhtul täitis oma tööülesandeid. On ka selge, et valu tekitavalt jalaga vastu põlve löömine on

§ 121lg-s 1 kirjeldatud vägivallategu.

1.3. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja süü leidnud täielikult tõendamist ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 274lg 1 järgi.

Teo on süüdistatav toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega, st ta teadis, et tegemist on politseiametnikuga, s.o võimuesindajaga ja keskmise mõistliku inimesena pidi ta ka aru saama, et jalgadega valimatult politseinike suunas vehkides võib ta neile pihta saada ja löögiga valu tekitada. Süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. 2. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine korduvalt 09.12.2017 2.1. Vaidlusi ei ole selles, et Maido-Riho Krämannil on kehtivad karistused mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Viimati on teda

§ 424järgi karistatud Harju Maakohtu 22.04.2015 otsusega (II kd, lk 10-14).

Kahtlusi ei ole ka selles, et 09.12.2017 sõitis ta mootorsõidukiga Tallinn-Tartu-Võru mnt 20ndal kilomeetril kraavi, kusjuures kontrollimisel selgus, et alkoholi sisaldus tema veres oli 4 vähemalt 2,86 mg/g. Sõiduauto juhtimist tõendavad tunnistaja Viljar Saarepuu ütlused (I kd, lk 55-57) ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (I kd, lk 17), süüdistatava joobeseisundist annavad tunnistust indikaatorvahendi kasutamise protokoll (I kd, lk 13) ning joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja vastus sellele (I kd, lk 14). 2.

1. Kohtus on süüdistatav selgitanud, et jõi enne sõitma hakkamist sõbra juures paar pudelit õlut ja tema joove enne kraavi sõitmist võis olla minimaalne. Pärast kraavi sõitmist jõi ta šokiseisundis autos viina. Sellised ütlused ei ole aga kooskõlas tema kohtueelses menetluses antud ütlustega, kus ta ei ole oma väidetavast alkoholi tarbimisest pärast avariid sõnagagi maininud. Vastupidi, ta on 10.12.2017, s.o päev pärast juhtunut ülekuulamisel selgitanud, et tarbis õlut ja pipraviina enne sõitma hakkamist (I kd, lk 28-30). Samuti selgitas süüdistatav samal ülekuulamisel, et peitis end enne politsei saabumist lähedal asuvasse kraavi, kuivõrd kahtles, et on kaine ja ei tahtnud politseile vahele jääda. Süüdistatava kohtus antud ütlused ei ole ka eluliselt usutavad, sest keskmine mõistlik inimene ei hakka pärast kraavi sõitmist viina jooma ja politsei eest peitma, vaid otsib ootamatult tekkinud olukorrale lahendust. Nii on loogiline, kui pärast kraavisõitmist helistab isik häirekeskusesse, palub pealtnägijate abi, kutsub puksiiri vms. Käesoleval juhul kahtlustatav enda sõnul selliseid võimalusi ei kasutanud, vaid väidetavalt hakkas algul autos viina jooma ja pärast peitis end politsei eest kraavi. Riigikohus on selgitanud, et end aktiivselt kaitsta otsustanud süüdistatav peab ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks (RKKKo 3-1-1-85-07, p 9.1). Käesoleval juhul ei ole süüdistatav esitanud mingeid tõendeid, mis kinnitaks tema versiooni paikapidavust. Kohtu küsimusele, et miks kahtlustatav viinapudelit politseinikele ei näidanud, vastas ta, et temalt seda keegi ei küsinud. Seega ei saa käesoleval juhul rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdistatava ütlused tõendite kogumist välja. Süüdistatava ütlused on ebaloogilised ja erinevatel menetlusetappidel omavahel vastukäivad, mistõttu kohus ei saa tema ütlustesse tõsiselt suhtuda ning nendele oma järeldusi rajada. 2.
2. Küll aga on süüdistatava süü mootorsõiduki joobes juhtimises tõendatud tunnistaja V. Sarapuu antud ütlustega (I kd, lk 55-57). Nimelt on tunnistaja selgitanud, et M-R. Krämanni juhitava auto sõidustiil oli ebaharilik juba enne kraavi sõitmist (sõitis 4-realisel teel vastassuunavööndis). Tunnistaja sõnul püüdis juht pärast kraavi sõitmist autot välja tagurdada ning kui see ei õnnestunud, tuli autost välja. Sel hetkel sai tunnistaja juhi taaruvast kõnnakust, ebaselgest kõnest ja alkoholilõhnast aru, et ta oli tarvitanud alkoholi. Mees korjas kraavist autojupid kokku, proovis autot uuesti kraavist välja saada ning nähes politsei saabumist, jooksis võssa. Tunnistaja ütlused haakuvad politseitöötajate S. Sülla ja M. Pitertsevi ütlustega (I kd, lk 3-7; 33-36; 37-40), kelle sõnul saabus politsei peale väljakutset loetud minutite jooksul ning juht oli politsei saabumise ajaks juba võsas peidus. Ajal, mil tunnistajad M-R. Krämanni kinni pidasid, oli viimane joobetunnustega ja tema suust oli tunda alkoholilõhna. Tunnistajate ütlustest nähtub, et M-R. Krämannil ei olnud piisavalt aega, et autos kellegi teadmata viina juua ja sellest ka purju jääda. 5 2.
3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Maido-Riho Krämanni süü korduvas mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises on leidnud täielikult tõendamist ning õigesti kvalifitseeritud

§ 424lg 2 järgi.

Teo on süüdistatav toime pannud kavatsetult, st teadis, et oli alkoholi tarvitanud, kuid asus sellest hoolimata sõidukit juhtima. Süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

1. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine korduvalt 18.03.2018 3.
2. Abipolitseiniku Niilo Saarma tunnistajana antud ütlustest (II kd, lk 6) nähtub, et 18.03.2018 teostas ta liiklusjärelevalvet Pärnu mnt 238 juures, kui nende vaatevälja tuli ebakindla sõidustiiliga Peugeot
3. Kontrollimisel selgus, et seda juhtis M-R. Krämann, kelle väljahingatavas õhus tuvastati 1,05 mg/L alkoholijoove. Asjaolu, et joobeseisundis juhtimiselt tabatud isikuks osutus M-R. Krämann, kinnitab lisaks tunnistaja ütlustele ka isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (II kd, lk 19-20). Toodud tõendid on kooskõlas indikaatorvahendi kasutamise protokolli (II kd, lk 1) ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga (II kd, lk 2-5), millest tulenevalt tuvastati MR. Krämanni väljahingatavas õhus peale juhtunut 1,05 mg/L alkoholijoove ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (II kd, lk 7), millega süüdistatav eemaldati kuni kainenemiseni sõiduki juhtimiselt. Süüdistatav ei eita oma süüd toimepandus, on nii kohtus kui kohtueelses menetluses kinnitanud, et oli tarvitanud eelnevalt alkoholi ja otsustas sõitma minna, sest arvas, et on juba kaine. 3.
4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Maido-Riho Krämanni süü korduvas mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises on täielikult tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud

§ 424lg 2 järgi (vt ka p 2.1).

Tunnistaja N. Saarma ütluste järgi oli süüdistatava juhitava sõiduauto sõidustiil ebakindel, isikul tuvastati 1,05 mg/L alkoholijoove. Seega leiab kohus, et isik on teo toime pannud kavatsetult, st pidi isegi aru saama, et on alkoholijoobes, kuid asus sellest hoolimata sõidukit juhtima. Süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Karistus 4. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest, mille kohaselt karistamise aluseks on isiku süü.

Karistuse mõistmisel tuleb kohtul arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest. 4.1.

§ 274lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette kuni viieaastase vangistuse.

Arvestades asjaolu, et vägivallateo puhul oli tegemist ühe juhusliku jalalöögiga, mis toime pandud kaudse tahtluse vormis, ei ole M-R. Krämanni süü suur ning teda on võimalik karistada sanktsiooni alammäära lähedase karistusega. Isiku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. 4.2.

§ 424lg 2 näeb karistusena ette kuni nelja-aastase vangistuse.

Kohtu hinnangul on süüdistatava süü keskmine. Kummalgi korral juhtis ta mootorsõidukit tiheda liiklusega teedel. Arvestades isiku joobeastet ja tunnistajate ütlusi, lõi ta oma käitumisega reaalse liiklusohtliku olukorra, seades oma hoolimatu käitumisega ohtu mh teiste isikute elu ja tervise. Maido-Riho Krämanni karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid 6 ei ole kohus tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks karistada süüdlast vangistusega sanktsiooni keskmises määras, s.o 2-aastase vangistusega. 4.3.

§ 64lg 1 alusel tuleb samaliigiliste põhikaristuste korral mõista üks liitkaristus.

Tegemist on erinevate õigushüvede vastu suunatud kuritegudega. Kohus leiab, et süüdistatavale ei tohiks jääda muljet, et osade kuritegude eest võibki ta jääda karistamata, mistõttu liidab erinevate kuritegude eest mõistetavad karistused täies ulatuses. Seega jääb liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust, mida lühimenetlusest tingituna tuleb vähendada 1/3 võrra 1 aasta 8 kuuni. 4.4.

§ 424

lg 4 kohaselt ei jäeta korduva mootorsõiduki joobes juhtimise eest mõistetud karistust täielikult tingimisi täitmisele pööramata, samuti kohaldatakse taolisel puhul lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Toodud sätetega on seadusandja soovinud, et kartusest tagajärje ees loobuksid isikud uute liikluskuritegude toimepanemisest ning seadnud eesmärgiks karistuse karmistamisega vähendada joobes juhtide hulka liikluses.1 Käesoleval juhul leiab kohus, et M-R. Krämann ei ole varasemate,

1. ja
2. aastal mõistetud karistusest teinud vajalikke järeldusi. Teda on pool aastat pärast karistuse ärakandmist taas tabatud alkoholijoobes mootorsõidukit juhtimas. Vähe sellest – karistusregistri andmete kohaselt on ta ka 31.12.2017 alkoholi tarvitatuna mootorsõidukit juhtinud, teda on väärteokorras karistatud rahatrahviga ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega, kuid ka see karistus ei takistanud tal uuesti rooli istumast. Seega nõustub kohus prokuröriga, et süüdistatava puhul on ära proovitud kõik karistusvariandid ning ainus, mis suudab teda hoida edaspidi taolisi kuritegusid toime panemast, on reaalne vangistus. 4.5.

§ 424

lg 4 kohustab korduva mootorsõiduki joobes juhtimise eest kohaldama lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Juhtimisõigus võetakse

§ 50lg 1 p 1 järgi kuriteo korral ära kuni kolmeks aastaks.

Varasem, PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna 25.01.2018 otsusega määratud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 9 kuuks ei hoidnud M-R. Krämanni ära uue samalaadse süüteo toimepanemisest. Seega peab käesolevas kriminaalasjas mõistetav lisakaristus olema varasemast rangem. Kohtu hinnangul tuleb arutatavate kuritegude puhul MR. Krämannilt juhtimisõigus ära võtta 1 aastaks 6 kuuks. Juhtimisõiguse taastamiseks peab süüdistatav sooritama nii liiklusteooria- kui sõidueksami ning tõestama, et omab vajalikke teadmisi liiklusreeglitest ja liiklusohutusest ning suudab neid ka praktikas rakendada. Kohus ei jaga süüdistatava kaitsja seisukohta, mille kohaselt ei saa M-R. Krämannilt juhtimisõigust ära võtta, kuivõrd kohtuistungi ajal tal see õigus puudus. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtete (I kd, lk 20; II kd, lk 9) ja karistusregistri (II kd, lk 10-12) andmetel oli süüdistataval 09.12.2017 joobes juhtimise ajal mootorsõiduki juhtimisõigus olemas. Nimetatud õiguse kaotas süüdistatav alles 14.02.2018 seoses väärteoasjas määratud karistusega. Uue õigusrikkumise toimepanemine ei saa isiku olukorda kergendada ega karistuse mõistmist takistada (vt ka RKKKo 3-1-1-39-14, p 9). Seega võtab kohus käesoleva otsusega süüdistatavalt juhtimisõiguse ära ning seda hoolimata asjaolust, et kohtuotsuse tegemise ajal tal nimetatud õigust ei olnud. 1 Seletuskiri karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (suhtumise karmistamine sõiduki joobes juhtimisse) eelnõu juurde 328SE. Arvutivõrgus https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6548ce0b-43f4-49a7-b670-e984917fae72 (28.05.2018). 7 kättesaadav: 4.

1. Eeltoodust tulenevalt jääb M-R. Krämannile lõplikuks karistuseks 1 aastat 8 kuud vangistust, millest arvata maha eelvangistuses viibitud aeg (2 päeva) ja kandmise alguseks lugeda viimane kahtlustatavana kinnipidamise aeg 18.03.
2. Lisakaristusena võetakse süüdistatavalt pärast vanglast vabanemist ära 1 aastaks 6 kuuks õigus mootorsõidukit juhtida. Kohtu hinnangul vastab selline karistus isiku süü suurusele ning on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu 570 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 44 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kuivõrd tegemist on teise astme kuriteoga, on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 750 eurot. Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit, asjaolu, et isik peab oma karistuse kandma põhitööst eemal vangistuses, siis kõigi menetluskulude kohene hüvitamine käib talle ilmselt üle jõu. Seetõttu KrMS § 180 lg 3 alusel annab kohus M-R. Krämannile võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /digitaalselt allkirjastatud/ Julia Vernikova kohtunik 8